AQSh-tyń Qazaqstanmen saýda jasaýyna tyıym salatyn zańnyń kúshin joıý máselesi talqylandy
ASTANA. KAZINFORM — Vıtse-premer Serik Jumanǵarın men AQSh-tyń saýda ókili, elshi Ketrın Taı eki el arasyndaǵy saýda-ekonomıkalyq qatynastardyń ózekti máselelerin talqylady.
Kelissóz barysynda 1974 jylǵy AQSh-tyń Saýda týraly zańyna qabyldanǵan shetelge emıgratsııaǵa kedergi keltirgen jáne adam quqyǵyn buzǵan eldermen saýdany shekteıtin túzetýdiń (Djekson-Venık túzetýi) kúshin joıý perspektıvalary qarastyryldy.
Kezdesýde Serik Jumanǵarın Qazaqstan bul túzetýdi joıý máselesin birneshe ret kótergenin atap ótti.
Atap aıtqanda, 2023 jyldyń mamyrynda AQSh Kongresiniń Ókilder palatasyna «Qazaqstanmen turaqty qalypty saýda qatynastary týraly 2023 jylǵy zań jobasy» (Kazakhstan Permanent Normal Trade Relations Act of 2023) qaraýǵa jiberildi.
Bul Qazaqstanǵa PNTR mártebesin berý úshin qajetti sharalardy qabyldaýǵa baǵyttalǵan.
«Qazirgi ýaqytta zań jobasyn Ókilder palatasynyń 33 múshesi qoldady, qujat AQSh Ókilder palatasynyń komıteti joldar jáne quraldar komıtetiniń saýda jónindegi kishi komıtetinde qaralýda. Biz Djekson-Venık túzetýiniń Qazaqstanǵa qatysty kúshin joıý jumysy tezirek oń nátıje beredi dep úmittenemiz», — dep Serik Jumanǵarın amerıkalyq tarapqa júgindi.
Sondaı-aq taraptar Qazaqstan men AQSh arasyndaǵy saýda-ekonomıkalyq baılanystardy nyǵaıtýdaǵy Jalpy preferentsııalar júıesiniń (GSP) erekshe rólin talqylady.
Amerıkalyq naryqqa shıkizat jetkizetin qazaqstandyq kásiporyndar úshin preferentsııalar júıesin odan ári qoldanýdyń mańyzy atap ótildi.
Qazaqstannyń Orta dáliz jobalarynda, Ǵalamdyq ınfraqurylym jáne ınvestıtsııalar boıynsha seriktestik (PGI) basymdyqtaryna sáıkes, amerıkalyq ınvestorlar úshin qolaıly jaǵdaı jasaýǵa daıyn ekeni atap ótildi.
«Bizdiń maqsatymyz — tranzıt kólemin odan ári ulǵaıtý perspektıvasymen ınfraqurylymdyq jobalardy damytý. Orta dáliz mýltımodaldy kólik múmkindikterin qamtıtyndyqtan taýarlardyń kedergisiz qozǵalysyn qamtamasyz etý, ony tıimdirek jáne ekonomıkalyq jaǵynan tıimdi etý qajet. Mundaı jobalardy qajetti qarjylandyrýdy qamtamasyz etý úshin DFC, EximBank jáne USAID sııaqty damý ınstıtýttarynyń belsendi qatysýyn quptaımyz», — dedi Serik Jumanǵarın.
Sondaı-aq taraptar óńirlik deńgeıde azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý, Qazaqstannyń aýyl sharýashylyǵy áleýetin AQSh-tyń eń jaqsy tehnologııalary men tájirıbelerin paıdalana otyryp damytý múmkindikterin talqylady.
Aıta keteıik, 1974 jyly AQSh-tyń Saýda týraly zańyna túzetý qabyldandy (Djekson-Venık túzetýi), ol shetelge emıgratsııaǵa kedergi keltirgen jáne adam quqyǵyn buzǵan eldermen saýdany shekteıdi.
Túzetý KSRO-ǵa, Qytaıǵa, Vetnamǵa, Albanııaǵa, keıinnen postkeńestik elderge qatysty boldy.
Búgingi kúni túzetý Qazaqstan, Ózbekstan, Tájikstan jáne Túrikmenstanǵa qatysty qoldanylyp keledi.
Qazaqstanǵa qatysty túzetýdi AQSh Kongresi jyl saıyn toqtatady (biraq joıylmaıdy).
Djekson-Venık túzetýin joıý máselesi Qazaqstan men AQSh arasyndaǵy ekijaqty kezdesýler barysynda ártúrli deńgeılerde únemi talqylanady.
