AQSh-ta adamnyń qarýdy erkin alyp júrýi kimge tıimdi
Muhıttyń arǵy betindegi Amerıkada qarý qoldaný arqyly jasalǵan qylmystar men zorlyq-zombylyqtyń statıstıkasy azaımaı otyr. Mundaı derekterdiń arasynda bólek sanat retinde jappaı atys kórsetiledi. Bıyl jyl basynan beri AQSh-ta osy sanatqa jatatyn 400-den astam oqıǵa tirkelgen. Oqıǵalardyń kóbeıýine ne túrtki, máseleni qalaı sheshýge bolady? Kazinform menshikti tilshisi osy saýaldar tóńireginde taldaý jasap kórdi.
Jappaı atys statıstıkasy
2024 jyldyń qańtarynan 29 qyrkúıekke deıingi ýaqyt aralyǵynda AQSh-ta atystan 12 735 adam qaza taýyp, 24 403 adam jaraqat alǵan.
2024 jyldyń basynan beri 408 jappaı atys tirkeldi. Bul rette jappaı atys dep 4 nemese odan da kóp adam jaraqat alǵan jáne qaza tapqan oqıǵa esepteletinin aıta keteıik. Qyrkúıektiń ózinde ǵana 24 shtatta 34 jappaı atys bolypty. Illınoısta bir aıda tórt oqys oqıǵa tirkeldi. Al Alabama, Nıý-Iork, Pensılvanııa, Tehas jáne Ogaıoda úsh jappaı atys boldy.
Qarý qoldaný arqyly jasalǵan zorlyq-zombylyqtyń statıstıkasyna sáıkes, 2014 jyldan 2023 jylǵa deıin qaıtys bolǵandar sany 3,5 esege, al jaralanǵandar sany eki esege (22 175-ten 36 547-ge deıin) artqan.
2014 jyldan 2023 jylǵa deıin jappaı atys sany 272-den 656-ǵa deıin, ıaǵnı 2,5 esege ósti. Sonyń ishinde eń qaýipti shabýyl 2017 jyly Las-Vegasta tirkeldi. 50-den astam adamnyń ómiri qıylyp, 500 adam jaraqat aldy. Negizi jappaı atystardyń kóbinde adam ólimi 10-nan artyq bolmaıtyn.
«Small Arms Survey» málimetteri boıynsha, 2018 jyly AQSh-ta 390 mln qarý aınalymda bolǵan. Al salystyrý úshin aıtar bolsaq, sol kezde halyq sany 326,8 mln edi. Qarý sany adam sanynan artyq. 6 jyl ishinde bul kórsetkishter tipti kóbeıdi. Tek 2019 jyldyń qańtarynan 2021 jyldyń sáýirine deıin taǵy 7,5 mln amerıkalyq jańa qarý satyp alǵan.
Qarýdy baqylaýǵa alýdy kimder qoldaıdy
Amerıkalyqtardyń kóbi qarý-jaraqty baqylaýǵa alý kerek degen ustanymda. Amerıkalyq Gellap ınstıtýtynyń dereginshe, saýalnamaǵa qatysqan amerıkalyqtardyń 56 paıyzy qarý-jaraq týraly zańdardy qatańdatýdy qalasa, 31 paıyzy qazirgi zańdardyń saqtalýyn kózdeıdi. Qalǵan 12 paıyzy barlyq zańdardy qatańdatý kerek dep esepteıdi.
Bul másele saıasatta da kelispeýshilikter týǵyzyp otyr. Máselen, demokrattar meılinshe qarý-jaraq týraly zańdardyń qatań bolǵanyn qoldaıdy. Al bul pikirmen respýblıkalyq saılaýshylardyń 24 paıyzy, táýelsiz saılaýshylardyń 45 paıyzy ǵana kelisken.
Negizi qarýǵa qatysty zańdar shtatqa baılanysty erekshelenedi. Mysaly, Mınnesota, Vırdjınııa jáne Vashıngton shtaty qarýdy retteıdi, biraq oǵan tyıym salmaıdy. Al 9 shtat (Kalıfornııa, Konnektıkýt, Delaver, Gavaıı, Illınoıs, Merılend, Massachýsets, Nıý-Djersı, Nıý-Iork, Kolýmbııa okrýgi) pen AQSh astanasynda qarýdan birinshi bolyp oq atýǵa tyıym salynǵan.
Amerıkadaǵy qarý-jaraq lobbıi
Ulttyq atys qaýymdastyǵy (NRA) – AQSh-taǵy eń yqpaldy qarý lobbısi. Onyń qarý-jaraqqa qatysty máselede Kongress múshelerine yqpal etý úshin aıtarlyqtaı bıýdjeti bar. Keı shtattar qarý-jaraqqa qoıylǵan shekteýlerdiń birazyn alyp tastady. Máselen, 2021 jyldyń maýsymynda Tehas jáne 2023 jyldyń sáýirinde Djordjııa turǵyndaryna lıtsenzııasyz nemese oqytýsyz tapansha alyp júrýge múmkindik beretin zańdar qabyldandy.
Buǵan deıin biz AQSh azamattarynyń atys qarýyna ıe bolý quqyǵy bolǵanyna qaramastan, eldegi qaýipsizdik deńgeıi tómen ekenin atap ótken edik. Mysaly, 2023 jyly «Institute for Economics and Peace» halyqaralyq taldaý ortalyǵy «Global peace index 2023» zertteýin jarııa etti. Álemniń qaýipsiz elderiniń reıtıngi boıynsha, 163 memlekettiń ishinen AQSh 131-orynda ekenin kórsetti.
Vashıngtondaǵy «The New Lines Institute for Strategy and Policy» eýrazııalyq qaýipsizdik jáne órkendeý bóliminiń aǵa dırektory Kamar Býharıdiń pikirinshe, «Halyqtyń qolynda qarý-jaraq bolýy kerek pe, joq pa?» degen máseleniń túıini joq. Basty másele, demokrattar men respýblıkashyldar arasynda júrgiziletin saıasattyń aıyrmashylyǵynda. Sarapshynyń aıtýynsha, qarý ustaýǵa quqyq AQSh Konstıtýtsııasynyń ekinshi túzetýinde bekitilgen. Zańnamalyq deńgeıde birnárseni ózgertý úshin Kongresste 2/3 jeńis daýysymen zań qabyldanýy qajet. Oǵan respýblıkashyldar men demokrattar arasyndaǵy qarsylyqtyń saldarynan qol jetkizý múmkin emes. Amerıkalyq sarapshynyń sózinshe, qala jáne aýyl turǵyndary úshin qarý-jaraq týraly zańdar ártúrli bolýy kerek.
– Másele mynada, qalalarda polıtsııa qyzmetkerleri kóp júredi. Sondyqtan halyqqa qýatty sanalatyn vıntovkalar qajet emes. Alaıda aýyldyq jerlerde sherıf pen onyń kómekshileri ǵana bar. Qylmys bolyp jatsa polıtseıler tez jete almaıdy, – dep túsindirdi Býharı.
Qarý-jaraq boıynsha kez kelgen sheshim saıası ymyraǵa kelýdi talap etedi. Biraq AQSh-taǵy eldiń polıarızatsııasy oǵan múmkindik berer emes.
– Problema qarý lobbıinde ǵana emes, adamdardyń seziminde. Eger halyq qoǵamdyq oryndarda qarýdy qoldanbaýdy, zorlyq-zombylyqty toqtatýdy qalasa, másele kóterip, zańdardy qatańdatýǵa sebepker bola alar edi. Bundaı kezde qarý-jaraq lobbıiniń de yqpaly bolmaı qalady, – deıdi sarapshy.
Demek, eldegi qarý-jaraq óndirisi men saýdasy qoǵamnyń pikirine baılanysty ózgeredi.
– Másele qarý ustaýǵa ruqsat bar ma, joq pa deýde emes, másele amerıkalyqtardyń qandaı qarýy bolýǵa tıis ekeninde, – dep basa aıtty ol.
Kamar Býharıdiń pikirinshe, quqyq qorǵaý organdarynyń ókilderi onsyz da jetkilikti qalalyq jerlerde azamattarǵa qýatty vıntovkalardy ustatpaý qajet. Negizgi mindet – ózin-ózi qorǵaý. Sondyqtan qalalyq jerlerde turatyn azamattardyń qarý ustaýyna shekteý engizýge bolar edi, alaıda bul bastama AQSh Konstıtýtsııasyna qaıshy keledi.
Taǵy bir problema – psıhologııalyq aýrýy bar adamdardyń qarý ustaýy. Bul jaǵdaıda qarýdy satyp alýǵa, medıtsınalyq tekserý júrgizýge qoıylatyn talaptardy qatańdatý qajet.
