AQSh «Azattyq radıosyn» aýyzdyqtaı ma?
AQSh-ta memleket qarjylandyratyn qurylymdardy baqylaý kúsheıýde. Birneshe apta buryn USAID agenttigine qatysty daý týyndasa, endigi kezek medıakorporatsııalarǵa kelgen sekildi. Kúni keshe amerıkalyq mıllıarder Ilon Mask «Azattyq radıosy» men «Voice America» medıa resýrstaryn jabýdy usynyp, taǵy álem nazaryn aýdardy.
Osy oraıda Kazinform tilshisi «Azattyq radıosynyń» damý baǵdaryna sholý jasap kórgen bolatyn.
«Solshyldyq» – daýdyń basy ma?
Bul keleńsizdiktiń údeý kezeńine kóz júgirtsek, Ulttyq barlaýdyń burynǵy dırektory Rıchard Grenelge tirelemiz. Ol X áleýmettik jelisinde jazba qaldyryp, qos basylymdy «solshyldar» ordasy degen oı aıtqan bolatyn. Tipti amerıkalyq salyq tóleýshiler qarjylandyratyn aqparat quraldary memlekettiń menshigi ekenin meńzegeni bar. Alaıda eks-dırektor sózin rastaıtyn eshbir derekti mysalǵa keltirmegen. Tek búgin «Azattyq radıosy» tilshisiniń Donald Tramptyń bedelin túsirýge oqtalǵanyn ústeı túsipti.
Medıa resýrstarmen ondaǵan jyl jumys istegenin alǵa tartqandyqtan, Greneldiń sózi ótimdi shyqty. Olaı deıtinimiz, AQSh-tyń memlekettik basqarýdyń tıimdiligi jónindegi departamentin (DOGE) basqaratyn Ilon Mask Rıchard Greneldiń jazbasyn bólisken. Pikir retinde «Azattyq radıosy» men «Voice America» salyq tóleýshilerdiń qarajatyn bosqa jumsap otyr dep aıtyptady. Qazir medıakorporatsııalardyń burynǵydaı oqyrmany joǵyn ári qarjylandyrýdy toqtatý kerek dep kesip aıtqan.
«Bul jaı ǵana óz-ózimen sóılesip otyrǵan radıkaldy solshyl esalańdar, olar jylyna 1 mıllıard dollar salyq tóleýshilerdiń aqshasyn jumsap otyr», – dep jazdy Ilon Mask X áleýmettik jelisinde.
Yes, shut them down.
— Elon Musk (@elonmusk) February 9, 2025
1. Europe is free now (not counting stifling bureaucracy). Hello??
2. Nobody listens to them anymore.
3. It’s just radical left crazy people talking to themselves while torching $1B/year of US taxpayer money. https://t.co/PnmN4erD91
Muny túrlishe tápsirleýge bolatyndaı. Mıllıarderdiń rıtorıkasyndaǵy «solshyldarǵa» qatysty agressııa tańsyq emes. Mask bılikke kelmeı turyp bul ıdeologııaǵa qas. Suhbat, jıynda taqyryp tóńireginde sóz bolsa, batyl aıtatyn ádetine et úırengen. Tipti ótken jyly AQSh-taǵy dástúrli medıanyń kóbine «solshyldardyń soıylyn soqty» dep aıdar taqqany este.
«NYT (The New York Times gazeti - red.) – solshyldardyń úgit-nasıhat mashınasy. WSJ-ti (The Wall Street Journal gazeti – red.) Rýpert Merdok emes, solshyldardyń jýrnalıster kásipodaǵy baqylap otyrǵandaı. Bul barlyq derlik jańalyq taratýshy dástúrli uıymǵa qatysty», – degen bolatyn.
Nelikten? Sebebi saıası ustanymda, múddeler kózqarasynda jatyr. Donald Tramp – respýblıka partııasynyń ókili, «ońshyldar» sanatynda. Ilon Mask AQSh prezıdentiniń saılaýaldy komandasynda boldy, keıin resmı bıliktiń ákimshilik quramynda. Demek, onyń bitispes qarsylas sanalatyn «solshyldarǵa» syn taǵýy, kez kelgen teris úrdistiń sebebin solardan kórýi túsinikti. Alaıda keleshek sheshimder de osy ustanym tóńireginde sheshile me, ol jaǵy belgisiz.
Ázirge anyǵy, eki medıa resýrs – «Azattyq radıosy» men «Voice America»-ny AQSh úkimeti qarjylandyrady. Ondaǵy ıdeologııalyq baǵyt ta AQSh-tyń jahandyq BAQ agenttiginiń baqylaýynda.
«Azattyq radıosy»: Túrkistannan táýelsizdikke deıin
Reti kelgende Qazaqstanda keń tanymal «Azattyq radıosynyń» qalyptasý baǵyty men ustanymyna qatysty ashyq derekkózdegi málimetterge nazar salyp kóreıik. Álem uıymdy «Azat Eýropa Radıosy/Azattyq radıosy» (aǵyl. Radio Free Europe/Radio Liberty, RFE/RL) degen ataýmen tanıdy. 1948 jyly KSRO bıliginiń Eýropadaǵy yqpalymen kúres maqsatynda jumysyn bastaǵan. Aldymen Bolgarııa, Chehoslovakııa, Vengrııa, Polsha, Rýmynııada habar taratsa, keıin qatarǵa Lıtva, Latvııa, Estonııa qosyldy.
Al 1953 jyldan bastap Kavkaz jáne Ortalyq Azııaǵa oıysty – qazaq, qyrǵyz, tájik, ózbek, túrkimen tilderinde jańalyq taratý kezeńi de osy tus. ıAǵnı, 1953 jyly 18 naýryzda redaktor Máýlikesh Qaıboldy bastaǵan Túrkistan redaktsııasy turaqty jumys isteı bastady. 1967 jyly Túrkistan redaktsııasy qos qanatqa bólinip («Ońtústik Túrkistan» jáne «Soltústik Túrkistan»), «Soltústik Túrkistan» redaktsııasy qazaq, qyrǵyz, uıǵyr tilderinde habar taratý mindetin aldy.
Keıin de redaktsııadaǵy qurylym birneshe márte jańǵyrdy. Bastapqyda «Túrkistan-1», «Túrkistan-2», «Túrkistan-3» redaktsııalaryna jiktelgenin baıqaımyz. Sońǵysy qazaq tilinde habar taratyp, 1975 jyly qazaq tilindegi jeke redaktsııa bolyp enshi aldy. 1988-1995 jyldary redaktsııaǵa belgili jýrnalıst Hasen Oraltaı basshylyq jasap, qazaqstandyq bólimge Qııal Sabdalın jetekshilik etken.
Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda-aq qarqyndy jumys istedi. 1993 jyly Almaty qalasynda «Azattyq radıosynyń» bıýrosy ashyldy. Almaty bıýrosy «Azat Eýropa Radıosy/Azattyq radıosy» uıymynyń Ortalyq Azııadaǵy alǵashqy ókildigi atandy. Sol sátte Almaty bıýrosynyń jetekshisi ári «Azattyq radıosynyń» eldegi alǵashqy tilshisi Qııal Sabdalınniń ózi efırden habar taratýdy bastap bergen bolatyn.
Sońǵy málimetine sensek, búginde uıymnyń 20-dan asa bıýrosy bar, radıo túrli formatta álemniń 27 tilinde 30 elge habar taratady. Radıo bıýdjeti 2023 jyly – 146 mln 600 myń AQSh dollary, ótken jyly – 142,2 mln AQSh dollary kóleminde bekitilgen.
Jalpy «Azattyq radıosy» ózin beıtarap pozıtsııa ustanatyn BAQ dep kórsetedi. Medıa resýrs saıtyndaǵy málimette ishki-syrtqy saıasat, jýrnalıstik etıka týraly kózqaras naqty belgilengenin kórýge bolady.
«Kez-kelgen aqparat derekterdiń sheńberinde /konteksinde/ berilýi kerek, oqıǵalar men talqylanyp jatqan máselelerdi burmalaýǵa bolmaıdy.
Jýrnalıster talqylanyp jatqan máselelerge qatysty qarsy nemese ózgeshe pikirlerdi naqty jáne tarazylanǵan teń jaǵdaıda kórsetýi kerek. Eger áldebir toptyń, ne jeke tulǵalardyń pikirleri habar balansyn saqtaý úshin mańyzdy bolsa, biraq olar pikir bildirýden bas tartsa – ol týraly reportajda, maqalada aıtyp ótken jón.
Azattyq radıosy – bıleýshi nemese oppozıtsııalyq saıası partııalardan, emıgrant qaýymdastyqtarynan, kommertsııalyq jáne basqa da sıpattaǵy uıymdardan, habar taratý aımaǵyndaǵy ne odan tys jerlerdegi dinı uıymdardan táýelsiz radıo. Azattyq radıosy eshbir saıası, ekonomıkalyq nemese dinı ustanymdy qoldamaıdy, olardyń múddesine nasıhat júrgizbeıdi, – delingen «Azattyq» saıtynda.
Aıta keteıik, «Azattyq radıosynyń» resmı saıtynda bas keńseni Chehııanyń Praga qalasynda ornalasqan dep kórsetken. Halyqaralyq mekenjaı retinde de Pragadaǵy Vinohradska 159A adresi belgilenipti.