Aqmolada aptap pen jaýynnan japa shekken sharýalardyń nesıe merzimi uzarýy múmkin - Kenesh Álimjanov
Aqmola oblysy - Qazaqstannyń iri agroónerkásiptik óńiri. Ol respýblıkanyń azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etýge eleýli úles qosady. Degenmen, bıylǵy egin oraǵy naýqany biraz qıyndyqtarmen ótti. Osyǵan qaramastan oblys dıqandary 3 mln tonnadan astam astyq jınady. Qazirgi kezde, óńirde tuqym qoryn daıyndaý, shyǵynǵa ushyraǵan sharýashylyqtardyń nesıelik mindetteriniń merzimin uzartý máselesi qaralyp jatyr. Mine, osy saýaldar tóńireginde Aqmola oblysynyń aýyl sharýashylyǵy jáne jer qatynastary basqarmasynyń basshysy Kenesh Álimjanov Kazinform tilshisine suhbat berdi.
— Kenesh Ǵalıbekuly, áńgimemizdiń álqıssasyn kóktemgi egis jumystarynan bastasaq…
— Bıyl aqmolalyq dıqandar 5,3 mln gektar alqapqa egin egse, onyń 4,9 mln gektar jerge dándi jáne burshaq daqyldary, 186,7 myń gektar alqapqa maıly daqyldar. Sondaı-aq, 223,4 myń gektar jerge mal azyǵy daqyldary egildi jáne 15,2 myń gektar alqapqa kartop pen kókónis otyrǵyzyldy.
— Bıylǵy jyl jer tyrmalaǵan dıqan qaýymy úshin ońaı bolǵan joq. Kóktemdegi ylǵaldyń azdyǵy, jazdaǵy qurǵashylyq jáne tamyz-qyrkúıek aılaryndaǵy jaýyn-shashyn eginniń bitik shyǵýyna kedergi keltirgeni belgili. Ol azdaı kıikter shaýyp, sharýalarǵa biraz shyǵyn ákeldi. Bul astyq túsimine qalaı áser etti?
— Kúzgi egin oraǵynyń qorytyndysy boıynsha oblys dıqandary 3 mln tonnadan astam astyq jınady. Ortasha gektar túsimi 6,4 tsentnerden aınaldy. Ótken jyly dál osyndaı alqaptan 5,6 mln tonna astyq jınalyp, gektar túsimi 12,1 tsentnerden aınalǵan edi. Bıylǵy jaz aılaryndaǵy qurǵaqshylyq pen aptap ystyq egin shyǵymyna aıtarlyqtaı teris áserin tıgizdi. Egin oraǵy bastalǵan tusta qyrkúıek aıyndaǵy úzdiksiz jaýǵan jańbyr egin oraǵyna birshama kedergisin keltirdi. Soǵan qaramastan, dıqandarymyz egin oraǵyn irkilissiz oıdaǵydaı aıaqtady.
— Astyq keptirý jumystary qalaı júrip jatyr?
— Oblysta 70 astyq qabyldaý kásiporyndary bar. Olardyń bári qazir jańa astyqty qabyldap, keptirý, tazartý jumystarymen aınalysýda. Lıtsenzııalanǵan astyq qabyldaý kásiporyndaryna barlyǵy 2 mln tonnaǵa jýyq astyq tústi, onyń 495 myń tonnasy 3 klasty. Kartop jáne kókónis alqaptary da tolyqtaı jınaldy. 148 myń tonna kartop jáne 19,5 myń tonna kókónis jınaldy.
— Bıylǵy egin oraǵy naýqany biraz qıyndyqtarmen ótti. Naýqandy oıdaǵydaı ótkizý úshin oblys ákimdigi janynan arnaıy jumys toby quryldy. Jumys tobyna prokýratýra, jemqorlyqqa qarsy kúres departamentiniń, polıtsııanyń, kásipkerler palatasynyń, agroónerkásip kesheni aýmaqtyq ınspektsııasynyń ókilderi, máslıhat depýtattary kirdi. Osyndaı jumys toptary jergilikti jerlerde de quryldy. Olar qandaı jumys atqardy?
— Egin jınaý naýqany barysynda oblys fermerlerinen jumys tobynyń atyna kredıttik mindetti jeńildetý, arzandatylǵan dızel otynyn berý, astyqty satyp alýdyń yńǵaıly baǵasyn belgileý týraly aryz tústi. Osyǵan oraı, bıylǵy aýa raıynyń qolaısyzdyqtaryna baılanysty zardap shekken fermerlerdiń egin alqaptaryna baryp, jumys toby músheleri jaǵdaımen tanysty.
Qurǵaqshylyqqa baılanysty egin bitimi tómen 2,9 mln gektar alqap anyqtaldy. Bul — barlyq egis kóleminiń 59 paıyzy. Sonymen birge, 176,4 myń gektar alqaptyń dándi daqyl egistigi jáne 11,3 myń gektar maılyq daqyldar alqaby kúıip ketkeni belgili boldy. Osyǵan oraı, oblys ákimi QR Úkimetiniń atyna aýyl sharýashylyǵy taýarlaryn óndirýshilerge kredıttik mindetterin uzartýdy, astyqty keptirýge qajetti arzandatylǵan dızel otynyn berýdi, astyq satyp alýdyń ońtaıly baǵasyn belgileýdi jáne sýbsıdııalaýǵa baılanysty qosymsha qarajat bólýdi surap hat joldady.
— Óńirde keler jyldyń kóktemgi egisine qajetti tuqym qoryn daıyndaý jumysy qalaı júrip jatyr?
— Dıqandar úshin aldaǵy jylǵy egiske qajetti sapaly tuqym qoryn daıyndaý — mańyzdy mindet. 2024 jylǵy eginshilik úshin 537 myń tonna tuqym qajet bolsa, qazirgi kúni 305,4 myń tonnasy qoımaǵa quıyldy. Bul qajet mólsherdiń 57 paıyzy. Qazirgi kúni tuqym qoryn daıyndaý jumystary jalǵasyp jatyr.
«Azyq-túlik kelisimshart korporatsııasy» AQ ózine baǵynystaǵy elevatorlarda astyqtyń sapasyn anyqtaý baǵytynda jumystar júrgizýde. Osyǵan oraı, sapasy joǵary astyqty talapqa saı standartqa sáıkes kelgen jaǵdaıda tuqym retinde paıdalaný sharasyn júzege asyratyn bolady.
— Janar-jaǵarmaımen qamtamasyz etýde irkilis bolǵan joq pa?
— Aqmola oblysyna arzandatylǵan baǵamen, atap aıtqanda lıtrin 250 teńgeden 90,5 myń tonna dızel otyny berildi. Ótken jyly 83 myń tonna berilgenin eskersek, oblys sharýashylyqtaryna bul birshama jeńildik ákelgeni anyq. Oǵan qosa, QR Úkimeti astyqty keptirý úshin 20 myń tonna janar-jaǵar maı men 1 myń tonna suıytylǵan gaz berdi. Osyndaı qoldaýdyń arqasynda qazirgi kúni oblys elevatorlaryndaǵy 2 mln tonna astyq túgel keptirildi.
— Óńirde shyǵynǵa ushyraǵan sharýashylyqtarǵa naqtyly qandaı kómek kórsetý joldary qarastyrylýda?
— Sharýashylyqtardyń kredıttik mindetteriniń merzimin uzartý máselesine oraı tıisti jumystar júrgizilip jatyr. Qazirgi kúni «Agrarlyq kredıttik korporatsııasy» AQ-na jalpy kólemi 8,6 mlrd teńgeni quraıtyn kredıttiń merzimin uzartýǵa qatysty 131 aýyl sharýashylyǵy qurylymdary ótinish bergen edi. Qazirgi kúni 84-i maquldandy, qalǵandary qaralý ústinde. «QazAgroFınans» AQ-yna quny 940 mln teńge bolatyn kredıtterge qatysty 10 ótinim tústi. Qazir ótinimder qaralyp jatyr.
Memleket tarapynan qarjylyq qoldaý boıynsha da biraz jumystar atqaryldy. Bıylǵy jyly oblys aýyl sharýashylyǵy salasyna 106,4 mlrd teńge bólinse, onyń 46,6 mlrd teńgesi qaıtarymsyz sýbsıdııalar, 59,8 mlrd teńgesi qaıtarymdy qoldaý qarajattary.
— Áńgimeńizge rahmet!
