Aqmola oblysynyń eriktileri «ALJIR» tutqyndaryn eske aldy
31 mamyr – Qazaqstan tarıhynyń eń qaıǵyly betteriniń biri-jappaı saıası qýǵyn-súrgin men mıllıondaǵan adamnyń ómirin qıǵan qasiretti asharshylyqty eske alý kúni. Kóptegen qurbandardy eske alý úshin óńirde qazaq halqynyń ótkenin eske alýǵa, qaza tapqan batyrlardy eske alýǵa jáne óz táýelsizdigin baǵalaýǵa kómektesetin kóptegen is-sharalar ótkiziledi. Sondaı-aq, bul kúni stalındik rejım dáýirinde jazyqsyz qaza tapqan zııaly qaýym ókilderi, olardyń áıelderi men balalary eske alynady.
Jastar resýrstyq ortalyǵynyń mamandary lagerdiń myńdaǵan tutqyndarynyń tarıhymen egjeı-tegjeıli tanysý úshin saıası qýǵyn-súrgin jáne totalıtarızm qurbandaryn eske alýǵa arnalǵan «ALJIR» memorıaldy-murajaı keshenine bardy.
Qazaqstan Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵy aıasynda ótken is-sharaǵa qatysýshylarǵa tolyq ekskýrsııa ótkizilip, qýǵyn-súrgin jyldary týraly derekti fılm kórsetildi. Murajaıǵa barǵan kezde eriktiler dóńgelek qorǵan tárizdi ǵımaratta ornalasqan ekspozıtsııamen tanysty. Oǵan jaqyn jerde áserli «qaıǵy doǵasy» bar.
«Osy lager qurbandaryn eske alý úshin biz búgin memorıaldyq keshenge keldik. Bul ár adam barýy kerek oryn. Muny umytýǵa bolmaıdy. Búgingi kúnge deıin ómir súretin kóptegen adamdar sol qıyn jyldardaǵy aýyrsynýdy eske alady. Búkil halyqty joıý úshin qansha uly adamdar joıyldy, biraq olardyń genderi myqty bolǵany sonshalyqty, kóp balalary dál Aljırde dúnıege keldi jáne laıyqty azamattar boldy. Osy qıyn - qystaý jyldarda aman qalǵandarǵa bostandyqta bolǵan jaqyn týystary rýhanı kúsh qaırat berdi», – dedi Jastar resýrstyq ortalyǵynyń jetekshisi Mánsııa Esekeeva.
Shara sońynda oblystyq front-ofıs eriktileriniń Aqmol aýylyndaǵy asharshylyq pen jappaı saıası qýǵyn-súrginge arnalǵan eskertkishke gúl shoqtaryn qoıý rásimi ótti.
Aıta keteıik, Táýelsizdik jyldary eki myńnan astam adam aqtaldy.
