Aqmola oblysynyń ákimi Ermek Marjyqpaev 63 turǵyndy qabyldady

KÓKShETAÝ. QazAqparat - Aqmola oblysynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń bastamasymen qolǵa alynǵan «Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasyn júzege asyrý sheńberinde azamattardy qabyldaý kúni ótkizildi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Turǵyndardyń naqty máselelerin sheshýge arnalǵan qabyldaýǵa Aqmola oblysynyń ákimi Ermek Marjyqpaev pen oblys ákiminiń orynbasarlary, oblystyq departamentter men basqarmalardyń basshylary, Kókshetaý qalasynyń ákimdigi, quqyq qorǵaý organdary, kommýnaldyq qyzmetter, azamattarǵa arnalǵan úkimet korporatsııasy men ekinshi deńgeıli bankterdiń basshylary qabyldady.

Bılik ókilderine ózderin tolǵandyratyn saýaldaryn qoıǵysy keletin adamdar kóp boldy. Oblystyń barlyq aýdandarynda ótkizilse de, Kókshetaý qalasyndaǵy qoǵamdyq qabyldaýǵa oblystyń ár aýdanynan turǵyndar keldi. Turǵyndardyń birazy oblys ákimi Ermek Marjyqpaevqa jolyǵyp, saýalyn qoıdy.

Óńir basshysyna qoıylǵan saýaldar ártúrli salalardaǵy máseleni qamtydy. Máselen, Arshaly aýdanyndaǵy Qostomar aýylynyń turǵyny Lokter Makeshev elektr jaryǵynyń joqtyǵyn aıtyp keldi. Onyń sózinshe, osydan 7 jyl buryn Qostomar aýylynyń janynan jer alǵan eken. Búgingi kúni ol jerge úı salyp, endi, ne jaryq joq, ne sý joq, ne jol joq qıyndyq kórip otyrǵan jaıy bar. Maýsym aıynda aýdanǵa jumys saparymen barǵan oblys basshysyna jolyǵyp, máseleni sheship berýge kómekte surǵan. Sodan beri biraz ýaqyt ótse de, másele oń sheshilmegen.

Oblys basshysy bul máseleden qulaǵdar ekenin aıtyp, ony sheshý joldaryn qarastyrýdy óziniń orynbasary Asqar Muratuly men oblystyq energetıka jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵynyń basshysy Ivan ıÝrchenkoǵa tapsyrdy.

Zerendi aýdany Igilik aýylynyń týmasy Nurahmet Ýálıev Kenesary men Igilik aýyly arasyndaǵy jol máselesimen kelgen. Aýyl turǵyndary ózderi óndirgen aýyl sharýashylyǵy ónimderin oblys ortalyǵyna ákelý kezinde jol azabyn tartady eken. Aımaq basshysy bul máseleni sheshýge atsalysatyn aıtty.

Al, Kókshetaý qalasynyń turǵyny Anar Jákenova bilim jáne densaýlyq salasyna qatysty kókeıdegi saýaldaryn qoıdy.

«Kókshetaý qalasynda ońaltý nólinshi synyby bar bir ǵana mektep bar. Bul shalǵaı eldi mekenderde turatyn ata-analarǵa biraz qıyndyq týǵyzady. Sondyqtan, aldaǵy ýaqytta osyndaı qosymsha synyptar ózge mektepterde ashylsa degen ótinishim bar», - deıdi ol.

Zerendi aýdannyń turǵyny Tabyldy Tezekbaev óńir basshysyna Shaǵalaly ózeniniń ústinen ótetin kópir qurylysy jóninde saýal qoıyp, bul baǵytta respýblıkalyq bıýdjetten qarjy qarastyrylǵanyn bildi. Kópir qurylysy oblys ákiminiń baqylaýyna alynady.

Oblys ákiminiń tikeleı qabyldaýynda bolǵandardyń kóbi jer telimin alý, bir ortalyqtandyrylǵan jylý júıesine qosylý, kóshe ataýyn ózgertý, áleýmettik-turmystyq máselelerin aıtyp keldi. Kóptegen máseleler oblys ákiminiń tikeleı baqylaýynda bolady.

Jalpy, bul kúni qabyldaýǵa oblystyń ár aýdanynan 200-den astam turǵyn keldi. Onyń 63-i tikeleı oblys ákimi Ermek Marjyqpaevqa jolyǵyp, saýalyn qoıdy.