Aqmola oblysynda «Rýhanııat – beıbitshilikke aparar jol» atty onlaın mýzeı sabaǵy ótti
Aqmola oblystyq mádenıet, arhıvter jáne qujattamalar basqarmasy baspasóz qyzmetiniń málimetinshe, «Mýzeı kollektsııalaryndaǵy Táýelsiz Qazaqstannyń tarıhy» mýzeı jobasy aıasynda «30 mýzeılik sabaqtar» tsıkli Aqmola oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıinde jalǵasty.
Marınov tarıhı-ólketaný mýzeıinde «Rýhanııat – beıbitshilik pen kelisimge aparar jol» taqyrybymen ótken onlaın mýzeı sabaǵynda Qazaqstandaǵy merekelik kúnder kúntizbesinde jańa mereke – Alǵys aıtý kúnininiń paıda bolý tarıhy; XIX ǵasyrdyń sońy men XX ǵasyrdyń basy jáne ortasynda Qazaqstanǵa qonys aýdarý, deportatsııalaý tarıhy boıynsha ekskýrs ótkizildi.
Marınov tarıhı-ólketaný mýzeıiniń meńgerýshisi Elmıra Aıtjanova atap ótkendeı, sabaq qoǵamdaǵy tolerantty rýhanı kelisim sııaqty normalarǵa arnalǵan. Qazirgi adam mindetti túrde tolerantty bolýy kerek. Tolerantty adam-ózin-ózi baǵalaý sezimi bar jáne basqalardy qurmetteıtin adam. Toleranttylyq jeke adamnyń, toptyń, jalpy qoǵamnyń joǵary rýhanı jáne ıntellektýaldyq damýynyń belgisi bolyp sanalady.
«Adam ómirde ártúrli ult ókilderimen, áleýmettik toptarmen qarym-qatynas jasaıdy, sondyqtan óz halqynyń da, basqa mádenıet pen din ókilderiniń de mádenı qundylyqtaryn qurmetteýdi úırený, ortaq til tabýdy úırený mańyzdy. Sonymen qatar, tózimdilik adamnyń sapasy retinde jańa kútpegen jaǵdaılarǵa sátti beıimdelý úshin qajet dep sanalady. Tózimdilikke ıe emes adamdar ómir talap etetin ózgeristerge qabiletsiz bolyp keledi», - deıdi mýzeı meńgerýshisi.
Búginderi Qazaqstan kóptegen halyqtardyń úıine aınalyp otyr. Beıbitshilik, kelisim men birlik saltanat qurǵan úı. Qazaqstan halyqaralyq arenada beıbitshilik aýmaǵy, mádenıetter men dinderdiń úndesip, jaqyndasqan alańy retinde qabyldanady.
