Aqmola oblysynda kıeli jerlerdiń biryńǵaı jelisi qurylmaq
Bul týraly Aqmola oblystyq mádenıet basqarmasynyń uıymdastyrýymen ótken «Rýhanı qazyna» baǵdarlamasy aıasynda «Qazaqstannyń kıeli geografııasy» jobasyn júzege asyrýǵa arnalǵan dóńgelek ústel otyrysy barysynda aıtyldy, dep habarlaıdy «QazAqparat» HAA.
«Dóńgelek ústelge» Astana qalasynan arnaıy kelip qatysqan L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa Ulttyq ýnıversıtetiniń arheologııa jáne etnologııa kafedrasynyń professory, tarıh ǵylymdarynyń doktory Aıman Dosymbaeva Ereımentaý aýmaǵyndaǵy balbal tastardan jasalǵan kóne eskertkishterdi zerttegen ýaqytta kezdesken aýyrtpalyqtar, tipti, túp ornymen alyp ketkenderin izdep-taýyp, olardy qalpyna keltirý, arnaıy belgi qoıý jumystary qalaı júrgizilgendigi jaıly aıtyp berdi. Sondaı-aq professor bul jerdi kıeli oryndar kartasyna engizý qajettigi jaıynda másele qozǵady. Onyń aıtýynsha, oblysta qasıetti jerlerdiń biryńǵaı jelisin qurý óńirde týrızmdi damytýǵa septigin tıgizedi.
Al Aqmola oblystyq mádenıet basqarmasynyń basshysy Sáýle Bóribaeva shara barysynda Elbasynyń maqalasyn negizge ala otyryp, árkim óziniń týǵan jeriniń, eliniń tarıhyna, eldi mekenderdegi kıeli oryndardyń, mazarlardyń, eskertkishterdiń mán-mańyzyna jete boılaı túsýi kerektigin, «Rýhanı qazyna» baǵdarlamasyna engizýge ózderiniń usynystaryn bildirýi qajettigin aıtty.
«Qazirgi kezde eń bastysy kıeli eskertkishter jelisin qurýdyń joldaryn qarastyrýymyz qajet. Ol úshin mektepten bastap, óńirdegi tarıhı-mádenı muralarǵa kóńil bólgen durys. Mektep oqýshylary jastaıynan Qazaqstan, onyń ishinde Týǵan ólke týraly bilýleri tıis», - dedi Sáýle Bóribaeva óz sózinde.
Sonymen qatar, sharaǵa qatysqan Sh.Ýálıhanov atyndaǵy Kókshetaý memlekettik ýnıversıtetiniń professory, tarıh ǵylymdarynyń doktory Qadyrjan Ábýev jańa baǵdarlama jas urpaq úshin óz tarıhymyzdy durys jazyp, qaldyrýdaǵy máni zor ekendigine toqtaldy.
L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa Ulttyq ýnıversıtetiniń Kemal Aqyshev atyndaǵy arheologııalyq ǵylymı zertteý ınstıtýtynyń dırektory Maral Habdýllına da óńirlerde júrgizgen zertteý jumystarynyń nátıjeleri, joıylyp ketýge shaq qalǵan ejelgi mazarlar men kıeli oryndardy zerttep-zerdeleýdiń qajettigi jaıynda aıtsa, atalmysh oqý ornynyń professory, fılosofııa ǵylymdarynyń doktory, túrkitanýshy Raýshan Kóshenova atasy Imanjúsip Qutpanulynyń shyǵarmalarynda kezdesetin jer-sý ataýlaryn Asan qaıǵynyń jer-jerdi sıpattaýymen baılanystyryp, urpaqtar sabaqtastyǵyna kóńil aýdardy.
Al, Botaı mádenıetin birinshi bolyp ashqan ǵalym, Qostanaı memlekettik pedagogıka ınstıtýtynyń professory, tarıh ǵylymdarynyń doktory Vıktor Zaıbert jobaǵa usynylatyn eskertkishter men kıeli oryndardyń mán-mańyzyna erekshe kóńil bólýge, zertteý kezinde muqııat bolyp, belgi qoıylmaǵan kıeli oryndardaǵy tarıhı tulǵalardy shatastyryp almaý qajettigine basty nazar aýdarý kerektigin eskertti.
Shara barysynda Qazaqstannyń kıeli kartasyna «Han ordasy - Kókshetaý» degen atpen kórikti Býrabaıdaǵy Abylaı han alańy, «Hannyń qyzyl aǵashy», Ýálı hannyń mazary, Kenesarynyń úńgiri, «Túrik qaǵan ordasy» degen ataýmen Ereımentaý aýdanyndaǵy Qumaı etnoparki - ejelgi jáne ortaǵasyrlyq mádenı murasy, Eńbekshilder aýdanyndaǵy Birjan sal zıratyndaǵy memorıaldy-dinı keshen, Qorǵaljyn aýdanynda ornalasqan dinı sáýlet eskertkishteri, «Jánibek-Shalqar» mazary, Bulandy aýdanyndaǵy Balýan Sholaq zıratyndaǵy memorıaldy stella usynylatyn boldy.
Jalpy, Aqmola oblysy aýmaǵynda 1793 tarıhı-mádenı mura nysany bar. Onyń ishinde Zerendi, Ereımentaý, Býrabaı, Qorǵaljyn jáne Atbasar aýdandary aýmaǵyndaǵy 1375 eskertkish arhelogııalyq nysandar.
Qazirgi kezde, oblystyq mádenıet basqarmasy janynan jumys toby qurylyp, osy baǵytta jumys isteýde.
