Aqmola oblysynda azyq-túlik baǵasyna kúndelikti monıtorıng jasalady
Sondaı-aq, saýda nysandarynda saýda ústemesinen 15 paıyzdan asyp ketý jaǵdaılaryn anyqtaý maqsatynda áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlaryna kúndelikti monıtorıng uıymdastyrylyp turady.
Bul týraly óńirlik kommýnıkatsııaly qyzmetinde ótken brıfıngte oblystyq kásipkerlik jáne týrızm basqarmasynyń basshysy Erbol Ospanov málim etti.
«Azyq-túlik taýarlaryna baǵa belgileýdiń barlyq tizbegi boıynsha kásiporyndar basshylarynyń qatysýymen monıtorıngti taldaý júrgiziledi. Ony aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshiler, qaıta óńdeý ónerkásibi, kóterme jáne bólshek saýda salasyndaǵy kásipkerler, Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha qurylǵan oblys ákimdigi janyndaǵy komıssııa júzege asyrady. Nátıjesinde saýda jelilerine taýarlardy tikeleı jetkizý jolǵa qoıylady, ónimsiz deldaldardyń býyndary alynady. Quqyq buzýshylarǵa eskertý túrindegi jaýapkershilik sharalary qoldanylady, qaıtalap buzǵan kezde aıyppul sanktsııalary kózdelgen», - dedi Erbol Ospanov.
Basqarma basshysy atap ótkendeı, ótken jyly oblysta 2020 jylǵa qaraǵanda 15,5 paıyz ósimmen 141,6 mıllıard teńgeniń azyq-túlik ónimi óndirildi.
Et jáne sýbónimder óndirisi 45,8 paıyzǵa, etten jasalǵan jartylaı fabrıkattar 65,5 paıyzǵa, tazartylǵan kúnbaǵys maıy 2,8 ese, sút 2,7 paıyzǵa, sary maı 28,5 paıyzǵa, irimshik jáne súzbe 5 paıyzǵa, jarma 40,3 paıyzǵa, daıyn jemshóp óndirisi 30,4 paıyzǵa ulǵaıdy.
Qazirgi ýaqytta azyq-túlik saýdasynyń barlyq nysandary shtattyq rejımde jumys isteıdi, negizgi azyq-túlik taýarlarynyń qorlary bar jáne únemi tolyqtyrylyp otyrady.
Jyl basynan beri qyryqqabat 37,6 paıyzǵa, kartop 8,5 paıyzǵa, súzbe 1,7 paıyzǵa, sábiz 1,5 paıyzǵa, pııaz 1 paıyzǵa, qant 1 paıyzǵa qymbattaǵany baıqalady.
Baǵanyń ósýi osy ónim túrlerin óndirýshilerdiń baǵasynyń ósýine baılanysty. Osy kezeńde jumyrtqa baǵasy 1,2 paıyzǵa tómendedi.
Osy rette baǵanyń ósýin tejeý maqsatynda Túrkistan oblysynda erte pisetin qyryqqabatty kelisimshart boıynsha, sondaı-aq kórshi elderden satyp alý máselesi pysyqtalýda.
Baǵany turaqtandyrýdyń «aınalym tetigi» sheńberinde «Zerendi saqtaý ónimderi» JShS-men shart jasaldy, «Kokshe market» áleýmettik dúkender jelisi arqyly bir keli úshin 145 teńge bólshek saýda baǵamen 1500 tonna kartop jetkizilýde.
Sondaı-aq, osy tetik sheńberinde «Gormolzavod TD» JShS-i 1200 teńge baǵaǵa súzbe jáne «Kokshe market» JShS-i 320 teńge baǵaǵa qant satýda.
Turaqtandyrý qoryna «Agrotreıd Kókshe» JShS-i men «Saparov» JK-nan 70 tonna sábiz ben 50 tonna pııaz satyp alyndy.
«Jalpy oblysta áleýmettik mańyzy bar taýarlardyń baǵasyn turaqtandyrý boıynsha jumys júıeli negizde qurylǵan. Ótken jyldyń tamyz aıynda Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha Aqmola oblysynda azyq-túlik taýarlaryna baǵa belgileýdiń barlyq tizbegi boıynsha deldaldyq shemalardy tekserý jónindegi komıssııa quryldy. 2021 jyldyń tamyz aıynan bastap komıssııanyń 15 otyrysy ótkizildi. Tyńdaý jáne shyǵý nátıjeleri boıynsha komıssııa áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń 19 túrine baǵa belgileý tizbegine taldaý júrgizdi, memlekettik organdarǵa, ÁKK-ge, aýdandar men qalalardyń ákimdikterine baǵany turaqtandyrýǵa baǵyttalǵan tıisti tapsyrmalar berdi», - dep túıindedi E.Ospanov.
Aıta ketsek, óńirde «aınalym tetigi» sheńberinde azyq-túlik taýarlarynyń 9 túri boıynsha 1,6 mıllıard teńgege jeńildikpen nesıeler berildi.
Oblystyń turaqtandyrý qoryna 3 myń tonnadan astam taýar satyp alyndy, taǵy 6 myń tonnaǵa jýyq kelisimshart jasalǵan.
Aýa raıyn eskere otyryp, oblys óńirlerinde aýyl sharýashylyǵy jármeńkesin qaıta jandandyrý kózdelgen.
