Aqmola oblystyq tarıhı-ólketaný murajaıy ǵımaratynyń syry kóp
KÓKShETAÝ. KAZINFORM – Bıyl Kókshetaý qalasynyń irgesi qalanǵanyna 200 jyl boldy. Búgingi tańda oblys ortalyǵynan zamanýı ásem ǵımarattardy ǵana emes, sol kúıinde saqtalǵan kóne sáýlet eskertkishterin de kezdestirýge bolady. Sonyń biri – 20-shy ǵasyrdyń basynda salynǵan Aqmola oblystyq tarıhı-ólketaný murajaıy ornalasqan tarıhı ǵımarat.
Aqmola oblysy mádenıet basqarmasynyń janyndaǵy Tarıhı-mádenı murany qorǵaý jáne paıdalaný ortalyǵynyń bas ınspektory Gúlim Rahymjanovanyń málimetinshe, bul ǵımarattyń syry kóp, bastapqyda sharap zaýyty, keıin balalar aýrýhanasy, tek 1974 jyldan bastap murajaı ornalasqan.
«Bul ǵımarat qyzyl kirpishten turǵyzylǵan. Eki qabatty, jertólesi bar, ıaǵnı, HH ǵasyrdyń basyndaǵy ónerkásiptik arhıtektýranyń klassıkalyq úlgisi, 1908-1909 jyldary munda sharap qoıatyn qoıma boldy. Ol kezde barlyq óndiristik nysan qalanyń shetinde ornalasty, al qazir Kókshetaýdyń ortalyǵy bolyp sanalady», – dep bólisti Gúlim Rahymjanova.
Aıtýynsha, 19 ǵasyrdyń aıaǵynda Reseı ımperııasynyń Qarjy mınıstri graf Vıtteniń bastamasymen bıýdjetke kiristi ulǵaıtý úshin araq-sharapqa memlekettik monopolııa engizildi.
Araq-sharap ónimderin tek memleket óndirdi. Ol úshin jeke spırt zaýyttarynyń ıeleri óz ónimderin tapsyrýy úshin memlekettik sharap qoımalaryn salý qajet boldy. Munda alkogol tazartylyp, odan araq daıyndaldy. Daıyn ónim osy qoımada nemese memlekettik jáne senimdi jeke sharap dúkenderde satyldy. Osy joba aıasynda búkil el boıynsha osyndaı 150-ge jýyq qoıma salyndy.
«1904 jyly Kókshetaýda 7 qazynalyq sharap qoımasy ǵımarattarynyń qurylysy bastaldy. Ony birneshe kezeń boıynsha dıirmenderdiń, spırt zaýyttarynyń, rektıfıkat jáne temir zaýyttarynyń ıesi Gennadıı Shmýrlo júrgizdi. Barlyq qajetti qujattardy jınap, zaýyttar salý quqyǵyn ala otyryp, kásipker Varshavadan «Borman Shveıde» zaýytynda óndirilgen bý qazandyqtary, alkogol baǵandary, tyǵyndar tárizdi barlyq qajetti jabdyqtardy jetkizdi. Qurylys jáne montajdaý jumystary úshin «Borman Shveıde» zaýytynan 60 maman keldi. Sonymen qatar, aınaladaǵy aýyldardan 500 – den astam adam jumyldyryldy», – dep tolyqtyrdy maman.
Birinshi dúnıejúzilik soǵys bastalǵanǵa deıin Nıkolaı ІІ bastamasymen alkogol ónimderin satýǵa tyıym salyndy. Biraq memlekettik sharap qoımalary jumysyn toqtatqan joq. Alkogol meıramhanalarda satyldy, dárihanalarǵa jetkizildi, sonymen qatar ǵylym men óndiristerde qajet boldy.
«1917 jylǵy aqpan tóńkerisinen keıin qalada okrýgtik atqarý komıteti uıymdastyryldy, jańa bılik 1918 jyly araq-sharap zaýytynyń ǵımaratyna ornalastyrylǵan jumysshylar men sarbazdar depýtattarynyń keńesin qurdy. Azamat soǵysy jyldarynda jertólelerde kir jýatyn oryn, kir jýý, dezınfektsııalaý, sondaı-aq jaralanǵan qyzyl áskerılerge arnalǵan sanblok uıymdastyryldy. 1921 jyly dál osy jertólelerde azyq-túlik ornalastyrýǵa qarsy shyqqan búlikshi ýezdik sharýalar ustaldy. 1930 jyldary burynǵy araq-sharap korpýstarynda zaýyt qaıtadan ornalasty, biraq bul joly spırt-araq zaýyty retinde», – dedi Gúlim Rahymjanova.
1941 jyldyń kúzinde Podolsk tigin turmystyq mashınalary zaýyty Kókshetaý qalasyna kóshirildi. Ol jergilikti Kókshetaý shoıyn-quıý mashınasymen biriktirildi. Oǵan 621 nómiri berildi. Bul áskerı qupııa zaýyt boldy, onda mınalar men grantalardyń túr túri, avtomattyń oq-dárisi shyǵaryldy. Barlyǵy maıdanǵa jóneltildi. Podolskiden kóptegen stanoktar jetkizildi, olar qalanyń birneshe ǵımarattaryna ornalastyryldy, sonyń biri burynǵy sharap zaýytynyń ǵımaraty boldy.
«1960 jyly ǵımaratta balalar aýrýhanasy, birneshe jyldan keıin – halyq depýtattary qalalyq keńesiniń atqarý komıteti, sodan keıin – partııalyq muraǵat, qalalyq statıstıka basqarmasy ornalasty. 1974 jyldan bastap ǵımaratta Aqmola oblystyq tarıhı-ólketaný murajaıy jumys isteıdi», – dep túıindedi maman.
Búgingi tańda kóne ǵımarat jergilikti mańyzy bar sáýlet jáne qala qurylysy eskertkishi bolyp tabylady jáne memlekettiń qorǵaýyna alynǵan.
Aıta ketsek, budan buryn «Kókshetaý qalasynyń tarıhy» murajaıy ǵımaratynyń tarıhy týraly jazǵan edik.
