Aqmola oblysynda jylqylar jappaı qyrylyp jatyr

KÓKShETAÝ. KAZINFORM – Aqmola oblysynda jylqylar jappaı aram ólim jatyr. Mal ustaǵan qaýym «Jylqy jutqa ushyrady, jergilikti mańyzy bar tótenshe jaǵdaı jarııalaý kerek» dep dabyl qaǵýda.

Áleýmettik jelide jarııalanǵan beınejazbadan Birjan sal, Býrabaı jáne Zerendi aýdandarynda jaǵdaı kúrdeli ekenin baıqaýǵa bolady. Aqkól, Astrahan, Atbasar aýdandarynda da osy másele turǵyndardy alańdatyp otyr. Dalada aram ólip jatqan jylqy kóp. Qoradaǵy kóterem jylqylardyń da jaǵdaıy qıyn. 

Jylqyshylardyń aıtýyna qaraǵanda, jazda qurǵashylyqtan shóp boı salyp, óspeı, buǵyp qalǵan. Kúzde jańbyrdan egin kóktep, qanshama astyq ysyrap boldy. Jeltoqsan aıynda jaýǵan jaýynnyń áserinen jaıylymda muz qatqan. Keıin qalyń qar túsken. Ol azdaı qańtarda taǵy jańbyr jaýyp, jer betin kere qarys muz japqan. Al, bul óz kezeginde tebindep júrgen jylqynyń azyq taba alamaı, kóterem bolyp, aram ólýine ákelip soǵýda. 

«Uzaq jylǵy tájirıbemde mundaı sumdyqty birinshi ret kórip otyrmyn. Bul jut emeı nemene?! Jaılymnyń barlyǵy jekemenishikke ótip ketkendikten mal ustaǵan sharýǵa jylqysyn qamap baǵýǵa týra keldi. Sol sebepti, qońyr kúzge deıin jiligine maı bitpeı, qysqa júdeý tústi. Endi mine, qystyń qaharyna shydaı almaı aram ólýde. Bizde 45 jabaǵy aram óldi. Kórshi aýyldarda qyrylǵan jylqy sany 100-den asady. Qar erigenshe áli eki aı bar. Oǵan deıin qalǵan jylqymyzdan aıyrylyp, quryq ustap qalmasaq eken», - dep alańdaıdy Birjan sal aýdanyndaǵy Úlgi aýylynyń jylqyshysy Amantaı Dúkenov.

Aıtýynsha, irgedegi Qudyqaǵash, Qonysbaı aýyldarynda da turǵyndar úılerine alǵan jylqylaryna jem-shóp taba almaı qınalýda. Tipti, Birjan sal jáne Býrbaı aýdandaryndaǵy Jańatalap, Keńaşy, Sáýle, Ańǵal batyr, Mádenıet aýyldarynyń myńdaǵan jylqylary ashyqqandyqtan shóp izdep, sonaý Teńiz kóli, Qaraǵandy oblysy shekarasyna deıin aýyp ketken. Al, ol jaqta jylqy indeti dendep turǵany belgili.

Aqmola oblysynyń veterınarııa basqarmasy basshysy Talǵat Júnisovtyń málimetinshe, jylqylar eshqandaı indetten emes, ashtyqtan ólip otyr. Mal ıeleriniń jaýapsyzdyǵy, kúzde qajetti jem-shópti daıyndamaýy maldyń osylaı qyrylýyna ákelip soqqan. 

«Oblys boıynsha jylqy malynyń qandaı da bir indetten ólgeni týraly bizde derek tirkelgen joq. Aýyzyna shóp tımegen soń, árıne, kóterem bolady. Mal ustaǵan soń, mindetti túrde jem-shóp daıyndaý kerek», - dep túsindirdi Talǵat Júnisov.

Aqmola oblystyq aýyl sharýashylyǵy jáne jer qatynastary basqarmasy basshysynyń orynbasary Qasym Itqusov atap ótkendeı, qazirgi kezde sharýalarǵa kómek kórsetilýde.

«Birjan sal, Býrabaı, Zerendi, Aqkól, Astrahan jáne Atbasar aýdandardyń turǵyndarynan tebinde júrgen jylqylardyń azyq taba almaı, qolǵa ustap jatqany týraly habarlamalar keldi. Jaǵdaıdy baqylap otyrmyz. Zerendi aýdanynyń ákimdigi keıbir aýyldarǵa saban, dızel otynyń jetkizip, berip jatyr. Sondaı-aq qazir biz aǵash baýraılarynda qatyp qalǵan qardy kúrep jatyrmyz», - deıdi Qasym Itqusov.

Qoryta aıtqanda, malmen kúneltip otyrǵan turǵyndar qazir ne isterin bilmeı otyr. Kópshiligi shamasy kelgenshe, kóterem jylqylaryn qorasyna qamap, qystan aman alyp shyǵýdyń qareketin jasaýda. Al, paıdanyń kózin oılaıtyn keıbir pysyq sharýalar mal azyǵyn qymbattatyp jibergen. Kúz aılarynda nebári 12-13 myń turǵan shóptiń bir oramyn qazir 20 myń teńgege saýdalap jatyr. Maly aram ólgeli turǵan jurttyń ony almaýǵa amaly joq. 

Aıta ketsek, budan buryn Qaraǵandy oblysynda belgisiz aýrýdan jylqylar qyrylyp qalǵanyn jazǵan edik.