Aqmola oblysynda soǵym baǵasy qandaı
Aqmola oblysynda qazir mal semirtkender de, soǵymdyq mal izdegender de qyzý, qarbalas shaqta. Qyrdaǵy malshy qaýym qyrýar jem-shóbin jumsap, eńbegin sińirip semirtken aq adal malyn qymbatqa satqysy kelse, jalǵyz jalaqymen jan baǵyp otyrǵan qala turǵyndaryna jiligi tatymdysy ári arzany kerek.
Osy rette, Kazinform tilshisi óńirde jyl saıyn osy kezde saýdasy qyza túsetin soǵym baǵasyn zerttep kórdi.
Óńirde bıylǵy jylǵy mal baǵasy byltyrǵymen salystyrǵanda birshama ósken. Qara mal da, jylqy da. Bul arada dúnıeni dúrbeleńge túsirgen dollar baǵasynyń qyryq qubylýynyń esh qatysy joq. Kóktemdegi ylǵaldyń azdyǵy jáne jazdyń aptap ystyǵy, odan qaldy tamyz aıynyń sońy men qyrkúıek aıynyń basyndaǵy tolasyz jańbyr mal ustaǵan jannyń qaltasyn qaqqany anyq. Sol sebepti, bul aýyl sharýashylyǵy ónimderi baǵasynyń ósýine ákelip otyrǵan jaıy bar. Sonyń ishinde soǵym baǵasyna da úlken áser etti.
Atbasar aýdanyna qarasty Esengeldi aýylynyń turǵyny Nurbaı Júsipovtiń aıtýynsha, búgin soıyp alýǵa ábden jaraıtyn, barmaq qazy beretin taılardyń baǵasy 350 myńnan bastap 450 myń teńgege deıin. Baǵa arasyndaǵy aıyrmashylyq maldyń bitimine, kúıine baılanysty. Eger aryqtaý taılardy tabynnan ustap eki aı semirtemin deseńiz onda 270-290 myńǵa da satyp alýǵa bolady. Qunan-baıtaldar 550-620 myń teńge arasynda, al, kebeje qaryn tý bıe, beldi, jaıaly bestiler 600-800 myń teńgeniń shamasynda. Jalǵyz jylqy ǵana emes, qara maldyń da, qoı-eshkiniń de ahýaly osyndaı. Soıys kóteretin qoıdy 35 myńnan 65 myń teńgege deıin satyp alýǵa bolady. Kókshetaýda qoıdyń baǵasy ortasha 60-80 myń teńge shamasynda. Degenmen, aryq, kishirek toqtylardy 50 myń teńgege satyp jatqandar da bar. Al, semirtýli turǵan iri qoılardyń quny 100 myń teńgege jetip qalady.
– Qalaǵa jaqyn aýyldar malyn buldap satady. Al, shalǵaıdaǵy shaǵyn aýyldardyń dál mundaı múmkindigi joq. Soǵym izdep, beınet shegip shalǵaıda jatqan malsaq qaýymǵa kim bara qoısyn. Degenmen, maldyń baǵasy jem-shóbine baılanysty, al, onyń baǵasy qazir kúıip tur. Sol sebepti, shalǵaıdaǵy aýyldaǵy aǵaıyn da malyn osy ýaqytta qymbatyraq satyp qalǵysy keledi, – dep túsindirdi Nurbaı Júsipov.
Aqmol aýylynyń turǵyny Serdáli Áýbákirovtyń aıtýyna qaraǵanda, bul óńirde de mal baǵasy ósken. Oǵan astanalyq alarmandar sebepshi bolyp otyr.
– Ádette, soǵym etiniń dámi jegen shóbine, ishken sýyna baılanysty. Al bizde suranysyna baılanysty bolyp otyr. Astana jaqyn bolǵan soń, suranys ta joǵary. Elordalyqtardyń kóbi jaqyn mańnan soǵym izdeıdi, – deıdi turǵyn.
Degenmen, soǵym baǵasynyń sál de bolsa túsýine Reseıdegi aqshanyń qunsyzdanýy da sebepshi bolyp otyrǵan jaıy bar. Qoly jetkender túrli amalyn taýyp Omby, Túmen óńirinen arzan jylqyny mal bazaryna jetkizýde. Munyń eldegi mal baqqan adamdarǵa az da bolsa kesiri tıse, tutynýshy úshin arzan jylqynyń etin satyp alý da tıimdi. Óıtkeni, qoldaryndaǵy birdi-ekili jylqysyn ótimdi baǵamen sata almaı, azabyn kórgen, beınetin keshken el aqtyly malyn arzanǵa berýge májbúr.
Kókshetaýda birneshe jyldan beri jylqy etin satýdy kásip etken Araı esimdi saýdagerdiń aıtýynsha, Reseı jaqtan ákelinetin jylqylardyń eti dámsiz kórinedi.
– Reseıden ákelinetin jylqylar kóbine «tıajelovoz» etti keledi. Júk tasýǵa arnalǵan jylqyny qansha semirtseń de qara kesek eti basym, dámsiz keledi. Sosyn keıbireýleri qurttyń dárisi sııaqty túrli ýkol salyp semirtip jatady. Bul árıne, ettiń dámine áser etedi. Tájirıbesi, turaqty klıentteri barlar mundaıǵa esh ýaqytta barmaıdy. Meniń turaqty klıentterim bar, men olarǵa adal bolýǵa tyrysamyn. Óıtkeni, bir kóńili qalǵan adam ekinshi aınalyp saǵan qaıtyp kelmeıdi, bul bıznestiń zańdylyǵy, – deıdi saýdager.
Keıipkerimiz atap ótkendeı, Arqanyń keń jazıra dalasynda ósken on san shóptiń shúıginin tańdap jep, seksen kóldiń móldir sýyn ishken soǵym eti shúıgin. Sondyqtan da, qaltaly alarmannyń quty osy óńirge túsip tur.
Aıta ketsek, budan buryn Kókshetaýda ótken aýyl sharýashylyǵy taýarlarynyń jármeńkesinde 98 mıllıon teńgeniń azyq-túlik ónimi saýdaǵa shyǵarylǵanyn jazǵan edik.
