Aqmola ákimi jumys babymen Tselınograd aýdanynda boldy
Bıyl kóktemde Esil ózeniniń ortalyqtandyrylyp baǵyttalǵan arnasynyń bolmaýyna baılanysty, erigen qar sýy eldi mekenderdi sý basý qaýpin tóndirdi. Qarǵyn sý Aqmeshit jáne Rodına aýyldarynyń arasyndaǵy joldy basyp qaldy. Buǵan qoldanystaǵy sý qubyrlary sý kólemine tótep bere almady. Qazir úshjaqty memorandýmnyń sheńberinde jobalaý-smetalyq qujattama ázirlendi. Onda kópir qurylysy, ózen arnasyn túzetý jáne jaryq ornatý boıynsha jumystar qamtylǵan.
«Bul strategııalyq mańyzy bar jol qatynasy. Jobany saraptamaǵa tapsyrý jumysyn tezdetý qajet. Kópir salý úshin qarajat izdestiretin bolamyz», – dedi ýchaskeni qarap shyqqan oblys ákimi Ermek Marjyqpaev.
Qarameńdi batyr aýylynda negizgi mektep ǵımaraty 1965 jyly salynǵan. Bul beıimdelgen úı-jaı, onda buryn balabaqsha bolǵan. Jobalyq qýaty 70 oqýshyǵa arnalǵan bilim oshaǵynda úsh aýysymda 146 bala oqyp jatyr. Halyq sany ósýin eskere otyryp, jańa mektep qurylysynyń jobalyq-smetalyq qujattary ázirlengen.
«Balalarǵa tıisti jaǵdaı jasalmasa, oqý sapasy týraly qalaı aıtýǵa bolady. Qysqa merzim ishinde konkýrs jarııalańyzdar»,– dedi óńir basshysy aýdan ákimi Malǵajdar Tátkeevke.
Araıly aýylynda 300 oryndyq mektep salynyp jatyr. Jobanyń quny – 758 mıllıon teńge. Qurylysty jyl sońyna deıin tapsyrý josparlanýda.
«Qurylysshylar belgilengen merzimde jumysty aıaqtaıtynyna kúmánim bar. Árbir kúndi barynsha tıimdi paıdalaný qajet. Al sizderde bar-joǵy 25 adam jumys istep júr, olar shatyrmen aınalysýda. Jumys barlyq jerde júrgizilýi tıis. Jumysshylardyń bir bóligi abattandyrýmen, basqasy ákteý jáne basqa da jumys túrlerin atqarýy úshin olardyń sanyn kóbeıtińizder», – dep Ermek Marjyqpaev merdigerden talap etti jáne aýdan ákimdigine oryndalyp jatqan qurylys-montajdaý jumysynyń sapasyn kúndelikti baqylaýyna alýdy tapsyrdy.
Budan bólek, aımaq basshysy Qosshy aýylynda 1 200 oryndy jańa mekteptiń qurylys alańynda boldy.
«Bilim berý mekemesiniń qurylysy Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń jeke baqylaýynda. Bıyl 800 mıllıon teńge qarjy bólindi. Josparlanǵan qarajattyń tolyq ıgerilýin qamtamasyz etý jáne obekt qurylysynyń sapasyna erekshe nazar aýdarý qajet», – dep óńir basshysy Malǵajdar Tátkeevke tapsyrma berdi.
Sondaı-aq, Ermek Marjyqpaev «Chıstye prýdy» saıabaq alabyn sýmen jabdyqtaý máselesin sheshý boıynsha tapsyrma berdi jáne kentishilik joldardyń ahýalyn tekserdi. Qosshyda uzyndyǵy 14,4 shaqyrym bolatyn 11 kóshege ortasha jóndeý jumystary júrgizildi. Buǵan bıýdjetten 403 mıllıon teńge bólindi.
Talapker aýylynda Beıbarys kóshesi boıynsha 800 metrlik ýchaskede jol jamylǵysy qalpyna keltirildi, budan keıin sý ótkizý qubyrlary ornatylyp, asfalt tóseledi. 2015 jyly bul jerde kúrdeli jóndeý júrgizilgen bolatyn. Alaıda, jerasty sýy jáne jaýyn-shashyn áserinen jol buzyldy.
Yntymaq aýylynda jalpy somasy 604,2 mıllıon teńgege 8,3 shaqyrym joldardy kúrdeli jóndeý boıynsha jobalyq-smetalyq qujattary ázirlenip, bıýdjettik ótinim qaralýda.
Sonymen qatar, Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda el Prezıdentiniń AÓK damytý boıynsha qoıylǵan mindetteri sheńberinde oblys ákimi «Green Star» agrofırmasy» JShS joǵary tehnologııalyq aýyl sharýashylyǵy kásipornynyń qyzmetimen tanysty.
