Aqyly bar erkek áıeline qol kótermeıdi – Nurlan ımam

Keıingi kezde otbasylyq kıkiljiń barysynda er-azamattardyń jaryna qol jumsaýy jıilep ketti. Máselen, ótken jyldyń ózinde ǵana 70 áıel otbasylyq janjaldyń qurbany bolsa, taıaýda ǵana elordadaǵy meıramhanalardyń birinde jarynyń judyryǵynan jas kelinshek kóz jumdy. Qoǵamda ýshyǵyp turǵan máselege baılanysty Kazinform tilshisi Yryskeldi qajy atyndaǵy meshittiń bas ımamy Nurlan ımam Baıjigitulymen áńgimelesip, birqatar saýalǵa jaýap aldy. 

— Nurlan Baıjigituly, minsiz qoǵam joq. Sol qoǵamnyń bólshegi otbasynda da erli-zaıyptylar arasynda urys-keristiń bolyp turatyny jasyryn emes. Degenmen, keıingi ýaqytta berekesi ketken otbasylar sany artyp bara jatyr. Munyń sebebi nede?

— «Aldymen bereke degenimiz ne, ony kim qalaı túsinip júr?» degen saýalǵa toqtalaıyq. Sebebi, bireýler berekeni baılyq dep kórip, endi biri bereke eńbekte dep júr. Shyndap kelgende, bereke — bul Qudaıdyń rahymy. «Barlyq amal nıetke baılanysty» degen hadısti bárimiz estigen bolarmyz. Ǵalymdardyń biri «Bul hadıs Islamnyń teń jartysyn quraıdy» dese, biri «Osy hadıske ilimniń úshten biri kiredi» deıdi. Qalaı dese de, kez kelgen adamnyń nıeti — aldaǵy ómiriniń betashary. 

Muny qalaı túsinemiz? Mysaly, eger adam barlyq amalyn izgi nıetpen bastap, jaqsylyqty qamtyǵan tirliginen taımasa, onyń berekesi artady. Al, eger nıeti durys bolmasa, myń jerden eńbektense de isinen bereke tappaıdy. Naqtyraq túsindirer bolsam, adam barlyq áreketti «Alla razylyǵy úshin» degen nıetpen jasasa, Alla Taǵala ol adamnyń júregine tynyshtyq ornatyp, tamaǵyn toq, mal-múlkin mol, otbasyn kóp, minezin kórkem, densaýlyǵyn myqty, ǵumyryn uzaq, ýaqytyn únemdi etip, ómirin berekemen qorshap qoıady. 

Al, búgingi jas otbasylarynda bereke, aýyzbirshilik joq. Nege? Óıtkeni, ómirlerinde Qudaı joq, júrekterinde ıman joq, kóńilderinde uıat joq. «Áı deıtin ájesi, qoı deıtin qojasy» joq. Eń bolmaǵanda ata-babasynyń izimen júrse de bolar edi. Aspannan ózderi salbyrap túskendeı, Qudaıdyń jerin ózderi jaratqandaı, uly da, qyzy da taırańdap, dástúrin saqtamasa, dinine berik bolmasa, qashqan qııýdyń sebebin neden izdeýimiz kerek? Qaıyqshy eki eskeginen aırylsa, qandaı kúı kesher edi?! Sol sııaqty, dini men dástúrin múshkil halge túsirgen otbasylardan jaqsy eshteńe kútý bekershilik. 

Birde «Bereke, qaıda barasyń?» — dese, «Yntymaqqa baramyn!» — degen eken. Sol sııaqty, qazirgi qazaq qoǵamyn quraıtyn kishi memleketterdiń múshesi bolǵan qarapaıym ǵana kúıeý men áıeldiń arasynda ekeýara yntymaq joq. Yntymaq bolý úshin, birlik kerek. Birlik bar jerde, tirlik bar, bereke bar.

Kúni keshe elimizdiń tórinde bolǵan sumdyq jaǵdaıǵa deıin de qazaq qoǵamynyń eseńgiregenine birneshe jyl boldy. Osydan birer jyl buryn áıelin baltalaǵan ońtústik azamatynyń tirligi, ishinen shyqqan balalarymen qosa bıik qabattan sekirip jatqan qazaq kelinshekteri, qarshadaı ul-qyzdarymyzdyń zorlyq-zombylyqqa kúnara ushyraýy — bul bolashaǵymyzdyń baltalanyp jatqany. Jalpy «Biz qandaımyz?» degen suraqty óz-ózimizge qoıýdyń ózi aýyr bolyp barady. 

— Islam dininde kúıeýine moıynsunbaǵan áıeldi urýǵa ruqsat berilgen. «Nısa» súresiniń otyz tórtinshi aıatynda: «Áıelderińniń moıynsunbaýynan (kúná isteýinen) seziktenseńder, aldymen, olarǵa aqyl aıtyńdar. Keıin (aqyl aıtqannan nátıje shyqpasa,) olardan bólek jatyńdar. Sonan keıin (sonda da qoımasa) aqyryndap uryńdar» delingen. Osy «aqyryndap uryńdar» degenin tápsirlep berińizshi. 

— Dál osy jerde «Áıeldi urýǵa ruqsat berilgen» degen sóz kózdi uryp tur. Bul bútindeı úlken bir aq qaǵazdy emes, soǵan túsirilgen kishkene núkteni kórgenmen teń dúnıe. Osyny jeleý etip alǵan keıbir qyzba er-azamattar ózderin sharshy alańda júrgendeı sezinedi. 

Erine moıynsunbaǵan áıelge qandaı qarym-qatynas jasaý keregin qadamdyq, ıaǵnı oryssha aıtqanda «poshagovyı» delingen mámileni aıattyń ón boıynan tabýǵa bolady. Aldymen nasıhat aıt, «Qudaıdan qoryq!» dep jumsaq tilmen eskert deıdi. Buǵan baǵynbasa, amalǵa kósh, ıaǵnı «tósekten bas tartyp, sabasyna túsir» deıdi. Keıbir ǵalymdar «teris qarap jatýǵa da» bolatynyn aıtady. Degenmen, bul jerde de durys túsinik qalyptasýy kerek ıaǵnı muny «tósekte áıeldi múldem tárk etý» dep túsinbeý kerek. Bul da nátıje bermese, kúıeý «Ruqsat» sóziniń kólemimen ǵana jazalaı alady. ıAǵnı «aqyryndap» sózin «azdap» sózine aýystyrýymyz kerek. Ol jeńil shapalaq bolýy múmkin nemese shymshyp ses kórsetý, shaqyrymnan judyryq túıý, áıteýir ústeldi ursa da, óziniń qatty ashýǵa beriletinin bildirý, bul kishigirim sharanyń jeńil túri. Sebebi, bul sońǵy sheshim emes. Óıtkeni, buǵan da kónbese, eki áýlettiń eń jaqyndaryn shaqyryp, tórelik jasatý bar. Bul jerdegi eń basty másele — er adamnyń ómirin sharıǵatpen qurýy. Sonda ǵana talap etýi de oryndy bolady. Al, qurmasa she? Onda da báribir ata Zańymyz buǵan jol bermeıdi.

— Úıdegi janjal sebepsiz bolmaıdy. Onyń týyndaýyna áıeldiń tili túrtki bola ma álde er-azamattardyń júıkesi juqarǵan ba? 

— Dál qazirgi synaǵy synyq zamanda ekeýi de sebep bolýy múmkin. Óıtkeni, júrekterde tynyshtyq joq. Kez kelgen syldyrǵa syna beredi. Al, júrektiń ıesi kim? Álbette, Alla! Men kóp adamnyń «Allany jaqsy kóremin» degenin estımin. Biraq, amaldaryn kórmeımin. «Imanym júrekte» deıdi. Biraq, sony dáleldemeıdi. Onyń dáleli — Allany jaqsy kórý, qulshylyq etý. Ózin de, ómirin de Allaǵa tapsyrmaı, eshbir adam eki dúnıeniń de qıyndyqtaryn sheshe almaıdy. Osyny kez kelgen er men áıel jaqsylap túsinýi kerek. 

— Aqparat keńistiginde áıelderdiń kúıeýinen taıaq jegeni jaıly aqparatty jıi baıqaımyz. Al sol áıelderdiń báriniń taıaq jeýine tek erkek kináli me? 

— Bul máselege óz basym bir jaqty qaramaımyn. Óıtkeni, taıaqtyń eki ushy bar. Sondyqtan, bul jerde taıaqty jegisi kelgen áıel de kináli, jegizgen erkek te kináli bolýy bek múmkin. ıAǵnı, jaǵdaıdan buryn adamyna qaraı baǵalaımyn. Sebebi, san túrli minez qym-qıǵash jaǵdaıdy quraıdy. Áıeldiń qarýy — til, erkektiń qarýy — judyryq. Eger áıel aqyldy bolsa, qarýyn birden alyp shyqpaıdy. Al, aqyly bar erkek áıeline qol kótermeıdi. Esirip turǵan erkekti jeńem deý bekershilik, eger karatemen aınalysqan áıel bolmasa. Al, áli kelmeı turǵan áıelin urǵan erkek ómirden jeńilip ótedi. 

— Saýalnamalyq derekterge qaraǵanda, áıelderin jaqsy kórip turǵanymen túrli otbasylyq kıkiljiń kezinde qyzýqandylyqqa salynyp, jaryna qol jumsaıtyn erler de kezdesedi. Osyndaı azamattarǵa qandaı keńes berer edińiz? Áıelderge she?

— Áıelge zorlyq-zombylyq kórsetý faktileri Keńes zamanynda kóbeıdi. ıAǵnı, shaıtan sýdyń shalaby qazaqtyń qanshama shańyraqtaryn shaıqaltqanyn kózimiz kórip óstik. Egemendikke qol jetkizsek te bul basylmady. Tipti, Qurannan bir súre jattamaı, murnyna ıslamnyń ıisi barmaǵan er-azamattarymyz «tórt áıel alýǵa bolady eken» dep esirip ketti. Bylaısha aıtqanda, áıeline tikeleı qol kótermese de, bala-shaǵasymen áıelin tastap, moraldyq turǵyda «uryp» júrgen erkekter barshylyq. Qazir múldem údep ketken tárizdi. Endi aıdyń kúni amanda, bala-shaǵanyń kózinshe anasyn baltalaý degen qaı ata-babamyzda bolǵan edi. Sondyqtan, aqyly qol kóterýge ǵana jetken er azamattar eger meni tyńdasa, olarǵa bir ǵana nasıhat aıtar edim: «Áıelińdi uryp jatqan kezde, kóz aldyńa anańdy, apańdy, qaryndasyńdy, qyzyńdy elestet. Múmkin oılanarsyń, toqtarsyń». Áıelderge de aıtar keńesim: Urpaǵyń úrim-butaǵymen úkili bolyp óssin deseń, er-azamatqa tıisti qurmet, parasattylyq tanytyńyz. Óıtkeni keleshekte áıel uratyn ul dúnıege kelýi múmkin.

— Suhbatyńyzǵa raqmet!