AITV juqtyrǵan naýqastardy qoǵamnan shettetpeý qajet — dáriger
ATYRAÝ. KAZINFORM — Atyraý oblysynda AITV juqtyrýdyń alǵashqy deregi 1993 jyly tirkelgen. Óńirlik AITV ınfektsııasynyń aldyn alý ortalyǵynyń dırektory Aıgúl Kýdamanovanyń málimetinshe, bul dertti juqtyrǵandardy qoǵamnan shettetýge bolmaıdy.
— Aıgúl Baqytjanqyzy, óńirde AITV dertiniń aldyn alý úshin ne istelip jatyr?
— Bul ınfektsııa álemniń barlyq derlik elinde tirkelgen. Sol sebepten, atalǵan dert barsha adamzatty tolǵandyryp otyr. Osyǵan baılanysty ınfektsııamen kúrestiń búkilálemdik kúni belgilengen. Biraq, bul — tek jetistikterdi atap ótý úshin emes, qoǵamdy osy dertpen kúresti jetildirýge shaqyratyn kún. Bizdiń ortalyq ataýly kúni ǵana emes, jyl boıy AITV ınfektsııasynyń zardabyn, ony juqtyrýdyń joldary, jalpy saqtyq sharalary týraly udaıy aıtyp kelemiz.
Bıyl Atyraý qalasyndaǵy birneshe oqý ornynda kezdesýler, adam kóp shoǵyrlanatyn oıyn-saýyq keshenderinde aktsııa ótkizildi. Máselen, Atyraý qalasyndaǵy Infinity Mall saýda-oıyn-saýyq keshenindegi keń kólemdi aktsııaǵa úkimettik emes uıym ókilderi, jastar, stýdentter, ózge de turǵyndar qatysty. Mundaı is-sharanyń maqsaty — turǵyndarǵa AITV ınfektsııasynyń aldyn alý, ár adamnyń quqyǵy men qadir-qasıetin qurmetteýdiń mańyzdylyǵyn jetkizý, salamatty ómir saltyn ustanýdy nasıhattaý. Atyraýlyqtarǵa, onyń ishinde stýdentter men erikti turǵyndarǵa AITV ınfektsııasyna tekserilý úshin tegin ekspress-testten ótý múmkindigi berildi.
— AITV ınfektsııasynyń taralý joly qandaı?
— Osy kezge deıin atalǵan ınfektsııany juqtyrýdyń negizgi 3 joly anyqtalyp otyr. Birinshiden, AITV jynystyq jolmen taralady. Ekinshiden, qan arqyly juǵady. Al, úshinshisi — AITV ınfektsııasymen aýyrǵan anadan balaǵa berilýi. Sondyqtan, áli oń-solyn tanyp úlgermegen jastardy alǵashqy eki joldan qorǵaý úshin túsinik jumystaryn jıi júrgizemiz. Bul ınfektsııany juqtyrmaýdyń basty joly — ár adam jeke gıgıenalyq quraldardy qoldaný kezinde muqııat bolýy kerek. Osy oraıda tis şetkasyn, qyrynýǵa arnalǵan qurylǵylardy ózge adamdarǵa paıdalanýǵa bermegen jón. Al, sulýlyq salondaryna barǵanda, ásirese, áıelder manıkıýr, pedıkıýr jáne tatý jasaıtyn quraldardyń tazalyǵyna kóz jetkizý qajet. qoldanar kezde asa muqııat bolǵan jón. Memlekettiń basty baılyǵy — adam desek, deni saý adam ǵana el qazynasy, ult bolashaǵy. Ár oqýshy, stýdent — bir otbasynyń bolashaǵy desek, tutastaı alǵanda qazaqtyń genofondy»
— Atyraý oblysynda AITV ınfektsııasyn juqtyrǵan alǵashqy adam qashan tirkelgen? Óńirdegi búgingi epıdemıologııalyq ahýal týraly aıtsańyz…
— Atyraý oblysynda AITV ınfektsııasynyń alǵashqy jaǵdaıy 1993 jyly tirkelgen edi. Sol kezden búginge deıin 617 adamnan AITV ınfektsııasy anyqtaldy. Qazirgi ortalyqtyń dıspanserlik esebinde 430 adam tur. Máselen, bıyl jyl basynan beri bul dertti juqtyrǵan 75 adam tirkeldi. Onyń 15-19 jasqa deıingi 1 adam (1,3%), 20-29 jastaǵy 12 adam (16,0%), 30-39 jastaǵy 39 (52,0%) bar. Al, 17 adamnyń (22,7%) jasy 40-49-dyń aralyǵyn qurap otyr. Bul dertti 50-59 jastaǵy býynnan 6 adam (8,0%) juqtyrdy.
Bıyl AITV juqtyrǵan 6 júkti áıel esepte turdy. Onyń 4-eýi bosanyp, 2-eýi júktilikti úzdi. Qazir perınataldyq baılanystaǵy 11 bala dárigerlerdiń baqylaýyna alyndy.
— Atalǵan aýrýdy juqtyrǵandarǵa qandaı medıtsınalyq kómek kórsetiledi?
— Qazir Atyraý oblysynda AITV-men ómir súretinderdi qoldaý úshin barlyq jaǵdaı jasalyp otyr. Máselen, 1990 jyly oblystyq qan ortalyǵynda zerthanalyq bólimshe retinde ǵana jumys istedi. Al, 2014 jyly salynǵan jańa ǵımaratta kelýshilerge qyzmettiń birneshe túrin alýǵa tolyq múmkindik jasaldy. Qazir ortalyqta psıhologııalyq-áleýmettik keńes berý, dostastyq kabınetteri, qan alý bólmesi, senim beketi, dıgnostıkalyq zerthana, profılaktıkalyq, epıdemıologııalyq, emdeý-aldyn alý bólimderi ashyldy.
Psıhohologııalyq-áleýmettik keńes kabınetinde elektrondy kezek júıesi engizildi. AITV-men ómir súrýshiler ARV preparattarmen tolyq qamtyldy. Sonymen birge, týberkýlezdiń, opportýnıstıkalyq aýrýlardyń aldyn alý emderi júrgiziledi. Infektsıonıst, ftızıatr, pedıatr, gınekolog, dermatovenerolog, narkolog, psıholog, provızor mamandary medıtsınalyq qyzmet kórsetedi.
AITV ınfektsııasynyń taralýyn toqtatý maqsatynda baılanysqa deıingi aldyn alý (DKP) júrgizilip otyr. Álemde qaýipti indettiń aldyn alý úshin bul ádis keńinen qoldanylady. Ortalyqta turǵyndardy AITV-ǵa tekserý, emdeý, dıspanserlik-dınamıkalyq baqylaý, ınfektsııa juqtyrǵandar men táýekel toptarǵa qajetti zerthanalyq taldaýlar tolyǵymen tegin júrgiziledi. Jyl basynan beri ortalyqtyń zamanaýı zerthanasynda 116 513 adamnyń qanyna tegin saraptama jasaldy.
— Qazir medıtsınalyq kómektiń nátıjesinde AITV-men ómir súretinderdiń ómir jasyn uzartýǵa bola ma? Bul qanshalyqty ras?
— Dárigerlerdiń aldynda Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń 95-95-95 strategııasy boıynsha AITV indetiniń taralýyn 2030 jylǵa deıin toqtatý maqsaty tur. Bul degenimiz — birinshiden, vırýs juqtyrǵandardyń 95 paıyzyn tabý. Ekinshiden, juqtyrýshylardyń 95 paıyzyna em júrgizý, úshinshiden, naýqastardyń 95 paıyzynda vırýs mólsherin azaıtý qajet. Bizdiń oblysta bul kórsetkishter 2023 jyldyń qorytyndysy sáıkesinshe 71%, 96% jáne 91% bolyp otyr. Degenmen, Atyraý oblysy bul kórsetkishterdi oryndaý boıynsha respýblıkalyq deńgeıde aldyńǵy qatarda tur.
HH ǵasyrda AITV ınfektsııasy emdelmegen jaǵdaıda JITS satysyna ulasyp, dúnıe júzinde kóptegen janǵa qasiret ákeldi. Alaıda, sońǵy kezderi bul kózqara ózgerdi. Óıtkeni, zamanaýı medıtsınalyq qurylǵylar dertti ýaqytynda anyqtaýǵa jol ashty. Al, úzdiksiz em alý naýqastyń ómirine tóngen qaýipti seıiltedi. Bilikti dárigerler belgilegen emdi udaıy qabyldaýdyń nátıjesinde naýqastardyń sapaly ári uzaq ómir súrýine bolady.
Eń bastysy — AITV ınfektsııasymen ómir súretin adamdarǵa tolerantty kózqaras qalyptastyrý. Infektsııany juqtyrmaýǵa salamatty ómir súrýdi keńinen nasıhattaýdyń da mańyzy zor. Jalpy AITV ınfektsııasynyń taralýy adamdardyń minez-qulqyna tikeleı baılanysty bolady. Kórkem minez-qulyqty tańdaý arqyly ǵana AITV-men tıimdi kúresýge bolady. Ár adam jeke qorǵanys quraldaryn paıdalanýy kerek. «Esirtkige jol joq» degen kózqarasty ustaný qajet. Bolashaqta biz AITV ınfektsııasyn juqtyrǵan adamdarmen kezdesýimiz múmkin. Ol — týǵan baýyrlaryń, dos-jarandaryń da bolýy ǵajap emes. Biz sol kezde olardy shettetpeı, qoldaýǵa tıispiz. Al, stıgma men kemsitýshilik — AITV-men ómir súretin adamdardyń ómirine qaýip tóndirý, adam quqyǵyna qol suǵý.
Jalpy AITV — udaıy kúresýdi jáne alǵashqy satysynda-aq aldyn alý jumystaryn júrgizýdi qajet etetin ınfektsııa. Onymen aýyratyn adamdar kúndelikti em alýdyń nátıjesinde tolyqqandy ómir súrip, dúnıege deni saý urpaq ákelýine múmkindigi bar. Sondyqtan, ortalyq mamandarynyń maqsaty — AITV-nyń taralýynyń aldyn alý, naýqastardy ýaqytyly anyqtap, ári qaraı qoǵamnan shettetilmeı ómir súrýine jaǵdaı jasaý.
