AITV ınfektsııasynyń qarqyndy taralýy eń aldymen ishki jáne syrtqy mıgratsııaǵa baılanysty bolyp otyr - Erik Mýsın

ASTANA. 19 mamyr. QazAqparat - Búgin 19 mamyr búkil álemde Juqtyrylǵan ımmýn tapshylyǵynyń sındromynan (JITS-SPID) kóz jumǵandardy eske alýdyń halyqaralyq kúni atalyp ótilýde. Mamyr aıynyń úshinshi jeksenbisine belgilengen osy jyl saıynǵy ataýly kún aǵymdaǵy jyly 30-ynshy ret ótkizilmek. Bıylǵy sharanyń urany - «Tilektestik belgisi retinde», al maqsaty Adam ımmýn tapshylyǵynyń vırýsyn (AITV-VICh) juqtyrǵan azamattarǵa qoǵamnyń tolerantty qarym-qatynasyn qalyptastyrý bolyp tabylady. Osyǵan oraı, Astana qalasyndaǵy "JITS-tiń aldyn alý jáne oǵan qarsy kúres ortalyǵy" mekemesiniń bas dárigeri, medıtsına ǵylymdarynyń doktory Erik Mýsınmen suhbattasqan edik.

- Erik Mazanuly, áńgime basynda JITS-ten kóz jumǵandardy eske alýdyń halyqaralyq kúni týraly aıtyp ótseńiz? AITV/JITS dertine qatysty Astanadaǵy ahýalǵa da toqtalsańyz?

- JITS qurbandaryn eske alýdyń halyqaralyq kúni alǵash ret 1983 jyly AQSh-tyń San-Frantsısko qalasynda atap ótilgen bolatyn. Málimetterge qaraǵanda sol ýaqyttan beri ǵasyr epıdemııasy álemde 300 mln.-nan astam adamnyń ómirin qıǵan. Kún saıyn álemde JITS-ten 5500 adam kóz jumady eken. Ótken ǵasyrda bul dert ólimge alyp keletin kesel bolyp sanaldy, búgin AITV ınfektsııasy daýasy joq sozylmaly aýrý retinde aıtylady. Bul tájirıbege naýqastyń ómir súrýin ondaǵan jyldarǵa uzartatyn jáne keri áserleri anaǵurlym az antıretrovırýstyq terapııanyń, jańa emdik preparattardyń engizilýimen baılanysty.

Al qalamyzdaǵy jaǵdaıǵa kelsek, aǵym­daǵy jyldyń ótken tórt aıynda Astanada AITV ınfektsııasyn juqtyrýdyń jańadan 45 oqıǵasy tirkeldi. Sony qosa alǵanda, búgingi kúni As­tanada mundaı ınfektsııaǵa shaldyǵýdyń barlyǵy 627 oqıǵasy anyqtalyp otyr. 100 myń adamǵa shaqqanda kórsetkish 82,4-ti quraı­dy. Onyń ishinde 332 adam nemese aýrýǵa shaldyqqandardyń 52,9 paıyzy vırýsty jynystyq jolmen juqtyrǵandar, al 253-i nemese 40,4 paıyzy - esirtki qoldaný­shy­lar, 0,3 paıyzy - ınfektsııaǵa shaldyqqan analar dúnıege ákelgen balalar bolyp otyr. Degenmen 6,4 paıyz jaǵdaı boıynsha bizge indettiń berilý jolyn anyqtaý múmkin bolmady. Sonymen birge osy ýaqytqa deıin 14 jasqa deıingi balalar arasynda AITV-ny juqtyrýdyń bes oqıǵasy tirkeldi. Búgingi kúni Astanada JITS dıagnozymen úsh adam ómir súredi. Jalpy elordada JITS-ten qaıtys bolǵandardyń sany 14 adamdy quraıdy. Olardyń deni - 30 jasqa tolmaǵan jastar.

- Sońǵy ýaqytta AITV-nyń taralý belsendiligi artyp otyrǵan sekildi. Juqpanyń bulaısha qarqyndy taralý sebebin qalaı túsindirer edińiz?

- AITV ınfektsııasynyń qarqyndy túrde taralýynyń birqatar sebepteri bar. Degenmen eń aldymen ishki jáne syrtqy mıgratsııaǵa, sonyń ishinde jy­nystyq qatynas qyzmetterin usynatyn tulǵalardyń kóshi-qonyna baılanysty taralý jolyn erekshe bólip aıtqym keledi. Jalpy, qalaǵa syrttan keletinder turǵy­lyqty jeri boıynsha tirkelmeıtinin, soǵan oraı olarǵa medıtsınalyq qyzmetter de, dertti aldyn alýǵa qatysty uıymdas­ty­rylatyn baǵdarlamalar da jete bermeı­tinin, ıaǵnı olar halyqtyń osal qorǵalǵan toptaryna jatatynyn eskerý kerek. Shyn­dyǵyn aıtaıyq, jynystyq qatynas pen ınektsııanyń qaýipti forma­syn ómir saltyna aınaldyryp qana qoı­maı, qabyldaýshy elder úshin taralatyn qaterli vırýstyń kózi bolyp, juqtyrý qaý­pin shapshańdatatyn da mıgranttar bolyp otyr. Munymen qosa, Astana jurtshylyǵynyń jynystyq qatynasqa qatysty saýatty­lyqtyń tómendigin, turǵyndardyń AITV/JITS jaıynda az aqparattandyrylýyn da aıtýǵa bolady. Bul elorda halqynyń ǵana emes, jalpy elimizdiń basqa óńirlerine de tán másele dep oılaımyn.

- Іndettiń kózi mıgranttar dep aıtyp qaldyńyz. Endeshe, nege olar úshin elge kirý sharttarynyń biri retinde mindetti medıtsınalyq tekserýden ótýdi engiz­beske?

- Durys aıtasyz. Búgingi kúni Qazaqstanda elimizge turaqty turý úshin keletin sheteldik azamattar ǵana AITV-ǵa qatysty mindetti tekseristen ótedi. Sol úshin bizdiń ortalyq toqsan saıyn Astanaǵa turaqty turýǵa kelgen tulǵalardy AITV juq­pasyna tekserý boıynsha Kóshi-qon polı­tsııasy basqarmasymen aqparat almasyp otyrady. Al elimizdiń aýmaǵynda 90 kún boıy júrýge ruqsat berilgen ýaqytsha kelgen mıgranttardy, onyń ishinde eńbek mıgranttaryn AITV-ǵa tekserýden ótkizý qarastyrylmaǵan. Degenmen shetel­dik­terdiń Qazaqstanda bolýǵa qatysty mer­zimi aıaqtalǵannan keıin kóshi-qon polı­tsııasy mundaı tulǵalardy anyqtap, AITV-ǵa testileý úshin JITS ortalyǵyna baǵyttaýy kerek. Munda kez­desetin taǵy bir kiltıpan bar. QR Úkimetiniń 2009 jylǵy 30 qyrkúıegindegi jáne 2011 jyldyń 2 sá­ýirin­degi qaýlylaryna sáıkes, jumys berýshige eńbek etýshiniń AITV boıynsha anyqtamasyn usynbastan, 1 jyl­ǵa deıin sheteldik jumys kúshin Qazaqstan Respýb­lıkasyna tartýǵa ruqsat berilgen. Al bulardyń barlyǵyn bylaı ysyryp qoı­ǵanda, elimizdiń shekarasyn zańsyz kesip ótip, kóshi-qon polıtsııasyna tirkel­mesten, qoǵammen aralasyp júrgen mı­grant­tardyń sany qanshama? Osyndaı olqylyqtardy eskersek, Astanadaǵy JITS ortalyǵy óz betimen mundaılarǵa qarsy áreket ete almaıtynyn da ańǵarasyz.

- Degenmen mıgranttar juqpaly ınfektsııany ózderimen alyp kelip jatyr degińiz kele me? Álde beıbereket ómir súrý arqyly bizde odan saıyn órshitip jatyr ma?

- Statıstıkaǵa júginsek, sheteldikter arasynda anyqtalǵan AITV-ǵa shaldyǵý jaǵdaılarynyń 80 paıyzǵa jýyǵy ın­fektsııany Qazaqstan aýmaǵyna kelmeı turyp-aq juqtyrǵan. ıAǵnı basym jaǵdaıda olardyń aýrýǵa shaldyqqan­darynyń kópshiligi AITV-ny elimizge «alyp kirgender» bolyp esepteledi. Dertke shal­dyq­­qandardyń deni - jaldamaly jumys­shylar, qurylysshylar, jynystyq qaty­nas qyzmetterin usynýshylar men kishigirim bıznespen aınalysatyn tulǵalar.

- Eger shetel azamatynda vırýs anyqtalyp jatsa, memleket oǵan qan­daı shara qoldana alady?

- Zańnamaǵa sáıkes, oralmandar AITV-ǵa medıtsınalyq tekserýden anonımdi jáne jasyryn túrde tegin ótýge quqyly. Sol sekildi elimizdiń aýmaǵynda dıplomatııalyq artyqshylyqtar men ımmýnıtetke ıe shetel memleketteriniń dıplomatııalyq jáne konsýldyq mekemeleriniń qyzmetkerleri, sol deńgeıdegi ózge de tulǵalar AITV-ǵa tekserýden tek sondaı tulǵalardyń keli­simi­men ǵana ótedi. Degenmen olardy tekserýden ótkizý týraly usynysty quzyrly organ - Syrtqy ister mınıstrligimen kelisedi. Aıta keteıin, «Halyq densaýlyǵy jáne densaýlyq saqtaý júıesi týraly» kodekske sáıkes, Qazaqstan aýmaǵynda júrip AITV-ǵa tekserýden ótýge bas tartqan sheteldikter jáne azamattyǵy joq tulǵalar elden alas­tatylady. AITV derti anyq­talǵan jaǵ­daıda, ondaı sheteldik azamattardy Qazaq­stannan shyǵarýmen kóshi-qon polıtsııasy aınalysady.

- AITV-ǵa shaldyqqan adam qansha jyl ómir súre alady? Sonymen qatar, syrqattardy emdeý Qazaqstanda tegin júzege asyrylady ma?

- Emdik sharalardy ýaqytyly basta­ǵanda, dárigerdiń ńusqamalaryn buljyt­paı oryndaǵanda, sondaı-aq zııandy daǵdylardan arylyp, ómir súrý sapasyn arttyrǵan jaǵdaıda AITV dertimen de bıologııalyq qarttyq jasqa deıin ómir súrýge bolady. Eń bastysy, azamattyń ózine senimi, kúsh-jigeri bolýy kerek. Al AITV-ǵa shaldyq­qan­dardy emdeýge kelsek, antıretro­vırýstyq terapııa men VICh ınfektsııasynyń sońǵy satysynda qozýy múmkin syrqat­tyqtyń aldyn alý sharalary memleketpen qamta­masyz etiledi jáne munyń shyǵyny res­pýblıkalyq bıýdjetten qarjylan­dy­rylady. 2012 jyly Qazaqstanda bir naý­qasqa jumsalatyn antıretrovırýstyq emniń bir syzbasy boıynsha - 160 803 teńge, eki syzbasy boıynsha 362 173 teńge jumsaldy.