Aǵylshyn aqyny «Qulager» poemasyn qalaı aýdardy
«Meniń alǵashqy aýdarmalarym Osıp Mandelshtam men amerıkalyq aqyn Robert Loýelldi zertteýge baılanysty boldy. Mandelshtamdy zertteýge kómektesken Olga Karlaıl Mandelshtamdy orys tilinen aǵylshyn tiline jolma-jol aýdarma jasaǵan. Bul Stalın qaıtys bolǵannan keıingi kezeń. Keıin Olganyń kómegimen men azamattyq soǵys kezinde Reseıdi tastap ketken emıgrant aqyndardyń dúnıesine kiristim. Bul - qupııalyq, belgisizdikke degen qumarlyq, taǵdyr nelikten dál osy adamdarmen baılanystyrdy degen suraq edi. Men Qazaqstannyń ujymdastyrý kezeńindegi jáne Reseıge qosylý ýaqytyndaǵy qıyndyqtary týraly kóp bilmeıtinmin. Tek Qazaqstanda bolyp, «Qulager» poemasyn oqyǵanda ǵana sol kezde bolǵan barlyq qorqynyshty sezindim. Mende statıstıkalyq málimetter boldy, biraq osy oqıǵalardyń artynda jatqan adamzattyń qaıǵysynyń qanshalyqty tereń ekenin túsinbedim. Qazaqstannan oralǵan soń «Uly jut» jáne «Únsiz dala» kitaptaryn oqydym. Bul eki kitap maǵan kóshpendiler mádenıetin tolyq joıylǵan kezdegi qazaq halqynyń qaıǵysy týraly tolyq túsinik berdi», - deıdi aýdarmashy Belında Kýk.
Sondyqtan, «Qulagermen» jumys isteý aýdarmashy úshin óte mańyzdy bolǵan.
«Men jolma-jol aýdarýǵa májbúr boldym, ol maǵan yńǵaısyzdyq týǵyzdy, búkil tarıhty kórýge múmkindik bermedi. Sondyqtan Janar (Іlııas Jansúgirovtyń urpaǵy Janar Jandosova - red.) meni Qazaqstanǵa shaqyrdy. Bul saparda meniń aınalamdaǵylardyń barlyǵy poemaǵa tereń boılaýǵa kómektesti. Janar men onyń otbasy poemanyń tarıhı jáne mádenı qyrlaryn zertteýge múmkindik berdi. Beıtanys tilden aýdarý tájirıbesi qalaı erekshelenetinin endi men túsinemin. Negizi adamǵa jolma-jol aýdarma arqyly ortaq túsinik beretin adam kerek. Sodan keıin barlyq nárse óz ornyna túsýi úshin sizge mádenıettiń barlyq aspektilerindegi mamandarmen kóp qarym-qatynas jasaý kerek bolady», - dedi aýdarmashy.
Kitapta sheteldikterge tańsyq qazaq sózderin túsindiretin qosymsha bar. Bul termınder geografııany, rýlyq qaýymdardyń dástúrlerin, jerleý rásimin jáne onyń artyndaǵy tarıhty túsiný úshin óte qajet.
«Tarıh salasyndaǵy sarapshy Zıfa Áýezova aǵylshyntildi oqyrmandarǵa poemanyń nelikten qıyn sekildi estiletinin túsindirip berdi: tildiń tyǵyzdyǵy, sınonımderdiń kóptigi jáne bir uǵymdy ár túrli sózdermen qaıtalaý ekzotıkalyq jáne groteskilik áser týǵyzýy múmkin. Bul kóne ári baı tilmen ósken qazaq úshin qalypty stıl bolyp kórinse, sheteldik oqyrmandar úshin aýyr tıe me dep qorqamyn. Barlyq qaıtalanatyn uıqasty dybystardy aǵylshyn tilinde qaıtalaý múmkin emes. «Qulagerdiń» tili qazirgi zamanǵa saı emes, al biz zamanaýı dybystaýǵa umtyldyq. «Qulagerdi» aýdarǵandaǵy basty mindetim - aǵylshyntildi oqyrmanǵa emotsıonaldy túrde áser etý jáne qarapaıym sózderdi qoldaný arqyly sezimdi jetkizý boldy. Qarapaıymdylyq bizge tereńirek sezinýge múmkindik beredi», - deıdi Belında Kýk.
Aıta keteıik, búgin QR Ulttyq akademııalyq kitaphanasynda Іlııas Jansúgirovtiń aǵylshyn tiline aýdarylǵan «Qulager» kitaby tanystyryldy. Buǵan deıin «Qulager» poemasy orys jáne nemis tilderine aýdarylǵan bolatyn.
