Aǵash ósirý mashaqaty, sý tuşytý, qoqys shyǵarý – «Taza qala» telejobasynyń sońǵy shyǵarylymy Aqtaýda
ASTANA. KAZINFORM – Taza qala» telejobasy elimizdegi jalǵyz portty shahar –Aqtaýǵa jetti. Qart Kaspııdiń jaǵasyndaǵy Aqtaý teńizdiń arǵy jaǵyndaǵy qalalarmen básekelesýdi bastap ketipti. Biraq bul jolda atqaratyn jumys kóp. Jibek Joly telearnasy «Taza qala» jobasynyń sońǵy shyǵarylymyn Aqtaý qalasyna arnady.
Kaspıı jaǵalaýynan 500 tonna qoqys shyǵarylady
Qalada «Taza Qazaqstan» baǵdarlamasy aıasynda túrli sharalar uıymdastyrylady. Jyl basynan beri tazalyq sharalaryna 170 myńnan adam qatysypty. Bul qala turǵyndarynyń jartysynan kóbi degen sóz.
Kaspıı teńiziniń ózinen jylyna 200 tonnaǵa jýyq qoqys, al jaǵajaıynan – 500 tonnaǵa jýyq qoqys shyǵarylady. Bul jumystar kóktemde bastalyp, kúzge deıin jalǵasady. Belsendiler demalýshylardan qalǵan qaldyqtarmen qatar, aram shópterdi de otaıdy.
«Teńiz jaǵalaýyna kelgen demalýshylar ózimen birge tamaq ákeledi, odan qoqys paıda bolady. Osy baǵdarlamany paıdalanyp, árbir turǵynyna aıtarymyz, tabıǵatymyzdy aıalaıyq, jaratqannyń bergen syıyn baǵalaıyq, ár azamat óz qoqysyn uqyptylyqpen jınap ketse degen usynys bar», - deıdi senbilikti uıymdastyrýshy Roza Muǵalova.
Qurlyqpen qatar Kaspıı de aıaq jeter jerge deıin qoqystan tazalanady. Ol úshin arnaıy súńgýir mamandar bekitilgen.
«Qazir eki súńgýir bolyp sýǵa túsemiz, aımaqty tazalap, ásirese aıaqqa kirip ketýi múmkin qaýipti zattardy alyp shyǵamyz. Belgilengen aımaqqa deıin baramyz», - deıdi mamandar.
Aqtaýlyqtar shańsorǵyshpen úıin emes, kóshelerin tazalaıdy eken. Qalany turaqty túrde 400-ge jýyq adam tazartady, jıyrmadan astam tehnıka bar. Olardyń qatarynda shahar kóshelerin tap-tuınaqtaı jınaıtyn shańsorǵyshtar da bar.
«Men Qazaqstannyń barlyq derlik aımaqtaryna bardym, Aqtaý Qazaqstandaǵy úzdik úshtikke kiretin óte taza qala dep aıta alamyn. Kúnde tańerteń tazalyq jumystary júrip jatady. Buryn teńiz jaq shashylyp jatatyn. Qazir jastar óz paketin tastamaı, qoqysyn ózimen alyp ketýge daǵdylanǵan. Sonyń ózi qýantady», - deıdi ánshi Baýyrjan Retbaev.
Jańa shaǵynaýdandar
Aqtaý qalasy kóshelerge emes, shaǵynaýdandarǵa bólinedi. Ásirese jańadan salynǵan úıler shaharǵa kórik berip, abattandyrýǵa erekshe mán beretinin kórsetti. Mysaly, 1500 páteri bar kóp qabatty úıdiń sýy da, jylý júıesi de, elektr energııasy da esh aqaýsyz turǵyndarǵa qyzmet etip keledi. Tórt jyl buryn boı kótergen taǵy bir úıdiń aınalasy jaıqalyp tur.
«Qala turǵyndary úshin shaǵyn oazıs, qaıtalanbas demalys ornyn jasaǵymyz keldi. Bul kez kelgen jas ókili úshin paıdaly oryn bolýy kerek. Aǵashtardyń 50-den astam túri bar. Irannan, Ázerbaıjannan, elimizdiń túkpir-túkpirinen, Reseıden alyp keldik. Bastysy ósimdikterge qolaıly jaǵdaı jasaý kerek», - deıdi qurylys mekemesiniń basshysy Danııar Sandybaev.
Qurylys mekemesi tazalyqqa asa den qoıady. Mańǵystaý klımatyna saı keletin kreatıvti sheshimderdi qolǵa alyp, júzege asyrýdy bastap ketken.
«Bul Prezıdenttiń tapsyrmasy boıynsha bizdiń taǵy bir qolǵa alǵan jumysymyz. Ol qalalarymyz las, kútimsiz, áýede qalyqtap júrgen qoqystyń kóp ekenin birneshe ret aıtqan edi. Damyǵan elder qatty turmystyq qoqysty jer astyna salatynyn baıqadyq. Endi sondaı qurylǵyny ózimiz oılap taptyq. Eýrokonteınerler jer astynda ornalasqan. Turǵyn osynda kelip, qoqysyn laqtyrady. Iis joq baıqadyńyz ba? Paketter ushpaıdy. Itter laqtyryp tastamaıdy. Manıpýlıator syndy arnaıy tehnıkany satyp alýdyń qajeti joq. Kúndelikti kólik kelip, tıep alyp ketedi», - dedi D. Sandybaev.
Apelsın men banan ósiretin baq
Aqtaýda apelsın men banan ósiretin qysqy baq bar. Stanıslav Lı mundaı baq qurý tórt jyl buryn qolǵa alypty. Alǵashynda jemis-jıdek ósirip, keıin úlken jylyjaı ashyp, qala turǵyndary men qonaqtarynyń súıikti ornyn uıymdastyrypty.
«Eń aldymen týrısterdi qyzyqtyrǵymyz keledi. Birinshi kezekte, osyndaı ósimdikterdiń baryn balalarǵa kórsetýimiz qajet. Olarǵa ekskýrsııa ótkizip, jemisterdiń qaıdan kelgenin, qalaı ósetinin aıtamyz. Belgili bir bóligin ózimiz ósiremiz. Negizinen Irannan ákelemiz, Túrkııadan kelgenderi de bar. ıAǵnı ósimdikterdi klımatqa saı tańdaımyz», - deıdi jylyjaı basshysy.
Jylyjaıdan shyqqan gúlder de maýsym saıyn qala kósheleriniń sánine aınalady. Máńgilik alaý, ortalyq kósheler, saıabaqtardaǵy birjyldyq jasyl jelekti egip, kútip-baptaıdy. Óńirdegi klımattyq erekshelikter eskeriledi.
Aqtaýda jeke qarajatyn jumsap, saıabaq ashqan turǵyndar da bar. Kásipker Suńǵat Muńalbaev taqyr jerge 6 myńǵa jýyq aǵash otyrǵyzǵan. Qazir saıabaqta 20 qyzmetker jumys isteıdi.
Bul jer saıaly aǵashtyń astyndaǵy demalys orny ǵana emes. Ieleri túrli jas ókilderiniń ýaqytyn tıimdi ótkizý úshin bar jaǵdaıdy jasaǵan.
«Munda tennıs alańy, voleıbol, basketbol, vorkaýt alańdary bar. Biz halyqtyń demalyp, sportpen aılassyn degen baǵytty ustandyq. Barlyq shamdar kún kózinen qýat alady. Sýdy únemdeý de qaperden qalys qalmaǵan. Munda tamshylatyp sýarý ádisi jumys isteıdi», - dedi S. Muńalbaev.
Botanıkalyq baqtar quryp barady
Aqtaýdyń eń basty problemasy – abattandyrý. Buryn Aqtaýda bir emes úsh botanıkalyq saıabaq bolǵan eken. Ony turǵyndar «qalany ókpesi» dep te ataıtyn. Óıtkeni qunarsyz aýdanda aýqymdy jasyl alqapty ósirip, kútip baptaý ońaı jumys emes. Al qazir ekobelsendi Farıd Qınaıatov saıabaq ornyna qurylys nysandary salynyp jatqanyn aıtýda.
«Sońǵy 10-15 jylda bul saıabaqtardyń toz-tozy shyqty. Qazir biz turǵan jerdiń orny saıabaq bolǵan. Sonyń bárin kesip alyp, turǵyn úı keshenderin saldy. Munda taǵy bir bıznes-ortalyq salynyp jatyr», - deıdi ekobelsendi.
F. Qınaıatov túsirilim tobyn «Aqbota» baǵyna alyp keldi. Keńestik kezeńde bul jasyl jelegi jaıqalǵan keremet aýmaq bolypty.
«Mine, osylaı shybyqtardy jyl saıyn otyrǵyzadyda, sýarylmaı qýrap qalady. Ózimiz de bala kezimizde osy saıabaqqa kelip oınaıtyn edik. Jap-jasyl, aǵash, jaqsy deńgeıdegi park edi. Qazirgi jaǵdaıy jyldan-jylǵa nasharlap barady», - deıdi Farıd.
Aýyz sý máselesi bıyl sheshiledi
Buǵan deıin turǵyndar qalaǵa qajetti tuşy sýdyń azdyǵyn sóz etken edi. Jergilikti bılik jyl sońyna deıin Aqtaýdaǵy aýyz sý máselesi sheshiletinin aıtýda. Ol úshin aldaǵy ýaqytta Kaspıı sý tushytý zaýytynyń qýaty artady.
Osyǵan deıin úkimet rezervinen Aqtaý qalasyndaǵy «Kaspıı» sý tuşytý zaýytyn keńeıtý» jobasyn aıaqtaýǵa 5 mlrd teńgedeı qarajat bólingen edi. Bul qarjy saladaǵy sońǵy tehnologııalardy engizýge de múmkindik beredi.
«Zaýytqa úsh jyldan beri jańǵyrtý jumystary júrip jatyr. Bıylǵy jyl sońyna deıin iske qosý josparlanyp otyr. Jańǵyrtý aıasynda zaýyt qazir shyǵaryp jatqan 20 myń tekshe metrdi eki ese ulǵaıtyp, 40 myń tekshe metrge jetkizedi», - dedi «Kaspıı» sý tuşytý zaýytynyń dırektory Serik Ǵusman.
Sarapshylar baǵasy
«Taza qala» júrgizýshileri Aqtaý qalasy týraly barlyq aqparatty jınap, sarapshylarǵa tapsyrdy. Mamandar kóshedegi tazalyq pen tártip, kommýnaldyq qyzmettiń jumys júıesi, abattandyrý, halyq mádenıeti, qala estetıkasy atty bes krıterııge súıene otyryp, qalaǵa óz baǵalaryn berdi.
Bul shyǵarylymdy sáýletshi Serik Rústembekov, «AMANAT» partııasy janynan qurylǵan ekologııalyq keńes tóraǵasynyń orynbasary Eldos Abaqanov jáne ekolog, «Jasyl damý» AQ departament dırektory Sábıt Telman baǵalady.
«Aqtaýdyń tazalyǵyna óte joǵary baǵa berdim. Ásirese jańa shaǵynaýdandar, jańa turǵyn úı keshenderi jaqsy bezendirilgen, demalatyn jaqsy alańdar salynǵan. Al eski shaǵynaýdandardyń tozǵany úshin baǵany tómendettim. Ol jaqta aǵash ósirý óte qymbatqa túsedi, soǵan qaramastan qalanyń ishin kógaldandyryp, jaqsy jaǵdaı jasaýǵa tyrysqan», - deıdi S. Rústembekov.
Sábıt Telman Aqtaý qalasyna 5 upaı berip, organıkalyq qaldyqtardy utymdy paıdalanýǵa keńes berdi.
«Jańadan salynǵan úıler barlyq jaǵynan úlgili bolyp kórindi. Tazalyǵy jaman emes. Biraq qaldyqtardy qaıta óńdeý, kádege jaratý mekemeleri kórsetilmedi. Sol salada jumys isteý kerek. Topyraǵynyń qundarlylyǵy tómen bolǵandyqtan, óz jaǵynan keńes retinde organıkalyq qaldyqtardy qaıta óńdep, jerdiń qunaryn kóterýge qoldanýǵa bolady», - dedi sarapshy.
Óz kezeginde Eldos Abaqanov Aqtaý qalasy sý tapshylyǵy máselesine qaramastan, turǵyndarǵa qolaıly qala ekenin aıtty.
«Sebebi Kaspıı jaǵasynda týrıstik potentsıal óte joǵary. Efır aıasynda ashylmaǵan taqyryptardyń biri – týrızm dep oılaımyn. Oblystaǵy sheshilmeı kele jatqan taǵy bir másele – kógaldandyrý. Aǵashtar egiledi, biraq ony sýaratyn júıeniń durys qalyptaspaǵanyn aıtýǵa bolady. Sebebi sý turǵyndardyń ózinen artylmaıdy, al ony qaıta tazalanyp qoldaný máselesi áli sheshilmegen. Eýrokoneınerler sanyn kóbeıtip, qalada yńǵaıly damyǵan ınfraqurylym bolsa, árıne aldaǵy ýaqytta Aqtaý qalasy taza, jasyl qalalardyń birine aınalady», - dedi E. Abaqanov.
Jalpy esepte Aqtaý qalasy 20 upaı alyp, reıtıngi joǵary qalalar qatarynan tabyldy. Osylaısha «Taz qala» jobasynyń túsirilim toby elimizdiń oblys ortalyqtary men megapolısterin túgel aralap shyqty. Jarty jylda 30 myń shaqyrymǵa jýyq jol júrip, 200-ge tarta keıipkermen tildesti. Sarapshylar jasaǵan reıtıng nátıjesinde Astana men Almaty kósh bastap tur. Qaraǵandy men Qostanaı da joǵary kórsetkishke ıe. Al Jezqazǵan tizimniń sońyna jaıǵasty.
Eske sala ketsek, Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń «Taza Qazaqstan» bastamasy aıasynda Jibek Joly arnasynda «Taza qala» aýqymdy telejobasy kórermenge jol tartty.
Túsirilim toby Qazaqstannyń iri jáne shaǵyn qalalaryna baryp, tazalyǵy men kórki týraly áńgimeledi. Jýrnalıster jergilikti turǵyndarmen kezdesti, kommýnaldyq qyzmetterdiń jumysyn kórdi, aımaqtyń ekologııalyq ómirine belsendi qatysatyn eriktilermen tanysty.
Sondaı-aq, «Taza Qazaqstan» ekologııalyq baǵdarlamasy aıasynda telegram-bot iske qosyldy. Endi kez kelgen adam tsıfrlyq júıe arqyly quzyrly organǵa ekologııalyq aryz-shaǵymyn jetkize alady. Ol úshin bottyń basty mázirinen «ótinish joldaý» optsııasyn tańdap, máseleniń mán-jaıyn tolyq sıpattap jazyp, qosymsha foto nemese vıdeo júkteý kerek. Habarlamańyz jergilikti ákimshilikke joldanady. Artynsha ótinish tirkelgeni, qaralyp jatqany nemese oryndalǵany týraly jaýap keledi. Nátıjesinde shaǵymdanýshy oryndalǵan jumysty 5 baldyq júıemen jáne kommentarıı jazý arqyly baǵalaıdy. Eger 3-ten tómen baǵa qoıylsa, másele tyńǵylyqty atqarylýy úshin ákimdikke qaıta joldanady.
