AES salynsa Balqash sýy azaıa ma – komıtet jaýaby
«Balqash kóli Araldyń taǵdyryny qaıtalaýy múmkin. Kól sýynda tuzy ben kúkirt dıoksıdiniń, aýyr metall men ýly shańnyń joǵary kontsentratsııasy baıqalyp otyr. Soǵan qaramastan AES salyný yqtımal oryn retinde Balqashtyń aýmaǵy qarastyrylyp otyr. Ol ıdeıanyń avtorlary sizdermen sarapshy retinde aqyldasty ma?» - dep surady BAQ ókili Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken brıfıngide
Mınıstrlik ókiliniń aıtýynsha, túbegeıli sheshim áli qabyldanbaǵan.
«Qazirgi tańda Energetıka mınıstrliginiń janyndaǵy úlken uıym zertteý júrgizip jatyr. Balqashtyń jaǵasynda salý týraly sheshim de bir nusqa retinde zerttelip jatyr. Bul máselede úsh negizgi faktor bar. Birinshisi – ekologııa máselesi. AES búkil ekologııalyq talaptarǵa sáıkes bolsa ǵana salynady. Ekinshisi – qoǵamdyq tyńdaý. Qoǵam maquldasa ǵana joba qolǵa alynady. Úshinshisi – sýdy únemdeý máselesi. Bizge mamandar atom ónerkásibinde sýdy barynsha az tutynatyn tehnologııalar bar ekenin aıtty. ıAǵnı, tutynylýy yqtımal sýdyń kólemi ekojúıege, Balqashtyń sý qoryna keri áser etetindeı mólsherde bolmaıdy degendi aıtyp otyr. Bul ázirge keleshektiń enshisindegi másele, talqylanyp qana jatyr. Jobalaý kezinde mindetti túrde Sý komıteti qaraıdy. Men ataǵan úsh másele eń negizgi quramdas bóligi bolady», - dedi Zulfuhar Joldasov.
Sondaı-aq Balqash sýynyń azaıyp bara jatqany týraly áńgimege de pikir bildirdi.
«Bizdegi derekter boıynsha búginde Balqashtyń deńgeıi túsip ketkenin kórip otyrǵan joqpyz. Biraq kezeń-kezeńmen baıqalatyn tendentsııa bar. Bul jerde eki úlken problema bar. Onyń biri – klımattyń ózgerýi, Balqashqa quıatyn sý kózderiniń, transshekaralyq ózender sýynyń azaıýy, muzdyqtardyń erýi. Balqashqa quıatyn sýdyń 70 paıyzy Іleden keledi. Al ol ózen bastaýyn Qytaıdan bastaý alyp jatyr. Sáıkesinshe, kórshi elden aǵyp keletin sýdyń azaıýy problemasy da bar. Ol boıynsha transshekaralyq ózenderge baılanysty kelissóz júrip jatyr», - dedi komıtet basshysy.
