AES salý: Úlken aýylynda kópshilik talqylaý ótedi

None
Фото: vwalakte/Freepik
ASTANA. QazAqparat - 22 tamyzda Almaty oblysy Jambyl aýdany Úlken aýylynda atom elektr stantsııasyn salý máselesi boıynsha kópshilik talqylaý ótedi, dep habarlaıdy QazAqparat Energetıka mınıstrliginiń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

21 shildede Almaty oblysy Jambyl aýdanynyń ákimdigi Facebook paraqshasynda, Instagram-kanalynda jáne resmı saıtynda, sondaı-aq Atameken gazetinde (№28) barlyq nıet bildirýshilerdi talqylaýǵa qatysýǵa shaqyra otyryp, tıisti habarlandyrýdy jarııalady.

Esterińizge sala keteıik, «Qazaqstandyq atom elektr stantsııalary» JShS júrgizgen zertteýleriniń qorytyndysy boıynsha atom elektr stantsııasy qurylysynyń eń qolaıly aýdany retinde Almaty oblysy Jambyl aýdany Úlken aýylynyń aýmaǵy usynyldy. Zertteý nátıjeleri 2022 jylǵy mamyrda Qazaqstan Respýblıkasynyń atom salasyn damytý jónindegi vedomstvoaralyq komıssııanyń otyrysynda qaraldy jáne maquldandy.

Qazaqstan Respýblıkasy «Atom energııasyn paıdalaný týraly» Zańynyń 12-babyna sáıkes Úkimettiń AES ornalastyrý aýdanyn tańdaý týraly tıisti sheshimin qabyldaý úshin aýmaǵynda qondyrǵy salý josparlanyp otyrǵan jergilikti ókildi organdardyń (máslıhattyń) kelisimi talap etiledi. Osyǵan baılanysty Almaty oblysy Jambyl aýdanynyń ákimdigi turǵyndardyń óz aýmaǵynda AES salý máselesine qatynasyn anyqtaý maqsatynda osy talqylaýlarǵa bastamashylyq jasady.

Tyńdaýlarda ekologııa, densaýlyq, tabıǵı-klımattyq faktorlardyń AES-ke áseri, ekonomıkalyq faktorlar, ınfraqurylymdy damytý, AES-tiń shaǵyn jáne orta bıznesti damytýǵa áseri, sondaı-aq basqa da ózekti máselelerdi talqylaý josparlanýda.

Tyńdaýǵa halyq, BAQ ókilderi, Almaty oblysynyń qoǵamdyq keńesi, QR Energetıka mınıstrligi, Almaty oblysynyń ákimdigi, QR «Ulttyq ıadrolyq ortalyǵy» RMK, «ıAdrolyq fızıka ınstıtýty» RMK, «Qazaqstandyq atom elektr stantsııalary» JShS, ıAdrolyq tehnologııalar qaýipsizdiginiń ǵylymı-tehnıkalyq ortalyǵy, Qazaqstannyń ıadrolyq qoǵamy jáne ekologııa, seısmıka, qaýipsizdik, energetıka, ınfraqurylym, ShOB jáne t.b. salalardaǵy salalyq sarapshylar qatysady.

Tyńdaý barysynda azamattar tehnologııalardyń qaýipsizdigi boıynsha da, AES qurylysynyń áleýmettik-ekonomıkalyq aspektileri boıynsha da ózderin qyzyqtyratyn kez kelgen suraqtaryn qoıa alady.

Osy jarııa talqylaýlar Qazaqstan Respýblıkasynyń Ekologııalyq kodeksine sáıkes ótkiziletin qoǵamdyq tyńdaýlar bolyp tabylmaıtynyn atap ótemiz. Qoǵamdyq tyńdaýlar jobalyq qujattamany ázirlegennen keıin jobany ekologııalyq baǵalaý kezeńderinde keıinirek ótkizilýi tıis. Tómendegi kestede qoǵamdyq talqylaýlar men qoǵamdyq tyńdaýlar arasyndaǵy aıyrmashylyq kórsetilgen.

Keste – qoǵamdyq talqylaýlar men qoǵamdyq tyńdaýlar arasyndaǵy aıyrmashylyq

Qoǵamdyq talqylaýlar

Qoǵamdyq tyńdaýlar

Maqsaty – jergilikti halyqtyń óz aýmaǵynda AES salý máselesine qatynasyn talqylaý jáne anyqtaý.

Anyqtama: máslıhattyń úlgilik reglamentiniń 52-tarmaǵyna sáıkes (Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń 2013 jylǵy 3 jeltoqsandaǵy № 704 Jarlyǵymen bekitilgen) Máslıhattyń turaqty komıssııalary óz bastamasy nemese máslıhattyń sheshimi boıynsha jarııa talqylaýlar júrgize alady. Jarııa talqylaýlar depýtattardyń, atqarýshy organdardyń, jergilikti ózin-ózi basqarý organdarynyń, uıymdardyń, buqaralyq aqparat quraldarynyń, azamattardyń qatysýymen osy komıssııalardyń keńeıtilgen otyrystary nysanynda turaqty komıssııalardyń qaraýyna jatqyzylǵan neǵurlym mańyzdy jáne qoǵamdyq mańyzy bar máselelerdi talqylaý maqsatynda ótkiziledi.

Maqsaty – AES qurylysy boıynsha jobalyq qujattamany baǵalaý.

Anyqtama: Qazaqstan Respýblıkasy Ekologııalyq Kodeksiniń 96-babyna jáne qoǵamdyq tyńdaýlar ótkizý qaǵıdalarynyń 2-taraýynyń 6-tarmaǵyna sáıkes AES qurylysy jobasyn ekologııalyq baǵalaýdyń barlyq kezeńderinde ótkizilýi múmkin (bekitilgen Qazaqstan Respýblıkasy Ekologııa, Geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstriniń m. a. 2021 jylǵy 3 tamyzdaǵy № 286 buıryǵymen).

AES salý máselesi boıynsha jobany iske asyrý kezeńderi tómendegi sýrette kórsetilgen.


Sýret – AES salý máselesi boıynsha jobany iske asyrý kezeńderi


Сейчас читают
telegram