AES qurylysy – referendýmda sheshiletin másele: Atyraýda jarııa talqylaý ótti
ATYRAÝ. KAZINFORM – Qazir qoǵamda jıi talqylanyp júrgen máseleniń biri – AES qurylysy. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev bul másele referendým arqyly sheshiletin aıtty. Búgin Atyraýda ótken atom elektr stansasyn salý jobasy talqyǵa túsken jarııa talqylaýǵa atqarýshy organnyń, úkimettik emes uıymdar men saıası partııalardyń ókilderi, energetıka salasynyń mamandary, ekologter, sondaı-aq jergilikti turǵyndar men blogerler qatysty. Basqosýda Energetıka mınıstrliginiń, «Qazaqstan atom elektr stantsııalary» JShS, Ulttyq ıadrolyq ortalyq jáne ıAdrolyq fızıka ınstıtýtynyń ókilderi AES qurylysyna baılanysty zamanaýı tehnologııalar týraly, Qazaqstannyń beıbit atomdy damytý tájirıbesi, otandyq ınstıtýttardyń osy saladaǵy júzege ǵylymı zertteýler men tujyrymdaryn tanystyrdy.
Álemde qansha AES bar?
Energetıka mınıstrliginiń Atom energetıkasy jáne ónerkásibi departamenti dırektorynyń orynbasary Gúlmıra Mursalovanyń pikirinshe, jyl saıyn elektr energııasyn tutyný 3%-ǵa ósedi. Atom energetıkasy jónindegi halyqaralyq agenttiktiń málimetinshe, 2050 jylǵa qaraı barlyq eldiń AES-inen óndiriletin elektr energııasy 792 GVt-qa deıin 2 esege ósetinine boljam jasalǵan.
«Qazir álem elderinde 416 reaktor bar. Bul reaktorlardyń jalpy qýaty – 347 641 MVt. Jahannyń birneshe elinde 61 637 MVt qýatty quraıtyn 59 reaktor salynyp jatyr. Máselen, Qytaıda - 25, Úndistanda - 7, Túrkııa men Mysyrda, Reseıde - 4, Ulybrıtanııa men Koreıada, Japonııa, Ýkraına men Bangladeshte - 2 reaktordyń qurylysy qolǵa alynǵan. Frantsııa men Slovakııa, Brazılııa men Argentına, Iran eli bir-bir reaktordyń qurylysyn júrgizýge kiristi», - deıdi Gúlmıra Mursalova.
Jahan elderindegi eń kóp atom elektr stansasy AQSh-ta salynǵan. Qazir bul elde 94 reaktor jumys istep tur. Qytaı men Frantsııada - 56, Reseıde - 36, Ońtústik Koreıada - 26, Úndistanda - 20, Kanadada - 19, Ýkraınada - 15, Japonııada 12 reaktordan qýat óndiriledi. Japonııada - 21, Úndistanda - 4 reaktordy ýaqytsha toqtatyp qoıǵan.
AES-tiń tıimdiligi qandaı?
Atyraý jurtshylyǵyn AES-tiń qorshaǵan ortaǵa áseri men tıimdiligi tolǵandyrady. Bul rette «Qazaqstandyq atom elektr stantsııalary» JShS Atom energetıkasy bóliminiń jetekshi ınjeneri Asýan Sııabekov AES qurylysy bastalatyn bolsa, eldiń damýyna yqpal etetin birneshe mýltıplıkatıvtik áseri baryn túsindirdi.
«Birinshiden, áleýmettik turǵydan aıtatyn bolsaq, qurylys jumysyna 8 myńǵa deıin adam tartylady. Al, AES paıdalanýǵa beriletin bolsa, 2 myńǵa jýyq adam turaqty jumyspen qamtylady. Ekinshiden, otandyq ekonomıkanyń damýyna oń áserin tıgizetini daýsyz. Osy oraıda, aldymen elimizdiń ınvestıtsııalyq tartymdylyǵyn arttyrýǵa yqpal etedi. Óıtkeni, búkil tsıkl boıynsha el bıýdjetine 2,5-3 mlrd dollar kóleminde salyq túsedi. Úshinshiden, tehnıkalyq turǵydan aıtqanda, menshikti otyn bazasynyń áleýetin keshendi paıdalaný kózdelip otyr. AES paıdalanýǵa berilse, 60 jyldan astam ýaqyt boıy tutynýshylardy senimdi energııamen qamtamasyz etedi. Tórtinshiden, qorshaǵan ortaǵa parnıktik gaz shyǵaryndylaryn jylyna 10 mln tonnaǵa deıin azaıtý múmkindigi týady», - dedi Asýan Sııabekov.
Jetekshi ınjenerdiń málimetinshe, jylý-elektr stansalarynan qorshaǵan ortaǵa taraıtyn lastaýshy zattar shoǵyry az emes. Máselen, 1 GVT energııa óndirý úshin jylý-elektr stansalarynan aýaǵa 7-120 myń tonna aralyǵynda kúkirt totyǵy, 2-20 myń tonna azot totyǵy, 700-1500 tonna maıda kúl, 3-7 mln tonna kómirqyshqyl gazy, 300 myń tonnadan astam kúl shyǵady. Al, quramynda jylyna shyǵarylatyn 400 tonnaǵa jýyq ýytty metalldyń quramynda kadmıı, qorǵasyn, synap sekildi lastaýshy zattar bar.
«Al, AES-ten 1 GVT energııa óndirý kezinde aýaǵa kúkirt totyǵy, azot totyǵy, maıda kúl, kómirqyshqyl gazy, kúl men ýytty metall sekildi hımııalyq lastaǵysh zattar taramaıdy. AES-tiń qorshaǵan ortaǵa osyndaı tıimdiligi bar», - dedi Asýan Sııabekov.
H. Dosmuhamedov atyndaǵy Atyraý ýnıversıteti Kaspıı keshenin zertteý jáne monıtorıng zerthanasynyń meńgerýshisi Mahambet Qudaıbergenulynyń pikirinshe, AES qurylysyn júrgizý úshin halyqaralyq qaǵıdalar saqtalýy qajet.
«Qazir halyqaralyq qarjylandyrý ınstıtýttary kómirge ınvestıtsııa salýdan bas tartyp jatyr. Óıtkeni, onyń bolashaǵy joq. Al, kún sáýlesi men jel birde bar, birde joq. Sondyqtan, kún men jeldi alda turǵan maqsattardy sheshetin turaqty energııa kózi dep aıtýǵa bolmaıdy. Osynyń ishinen ozyp shyǵatyny – atom energetıkasy. Atom ındýstrııasyn damytý kerek dep oılaımyn. Atom elektr stansasy jańa talaptarǵa saı tehnologııamen qamtylsa, quptaýǵa bolady», - dedi Mahambet Qudaıbergenuly.
Atyraý qalalyq ardagerler keńesiniń tóraǵasy Keńes Qosybaevtyń aıtýynsha, AES eldiń ekonomıkasyn damytý, elektr tapshylyǵyn joıý úshin qajet.
«Elimizde kóptegen kásiporyn men sharýashylyq ashylyp jatyr. Jańadan oblystar quryldy. Demek, elektr energııasyna suranys arta túsedi. Osynyń bárin eskeretin bolsaq, bolashaqta energııa kózderin jetildirý máselesi týyndaıdy. Qazirgi ýaqytta bizge energııa kózderi kerek. Onyń ishinde eń basty energııa kózi – atom elektr stansasy. Buǵan kúmán joq», - dedi Keńes Qosybaev.
Sý qaýipsizdigi jónindegi halyqaralyq sarapshy Serik Boranovtyń pikirinshe, AES qurylysy kezinde eskeretin jaıt bar.
«AES salý úshin Balqash kóliniń mańy tańdalyp otyr. Elimizde mundaı kól sonshalyqty kóp emes. Atom elektr stansasyn salyp alyp, Balqash kólin joǵaltyp almaımyz ba? Óıtkeni, reaktordy sýytý úshin kólden kóp mólsherde sý alynady. Sý keri aıdalǵan kezde kóldiń temperatýrasyn kóterip jiberedi. Al bul sýdaǵy tirshilikke áser etýi múmkin. Osy máseleler eskerilse eken», - deıdi Serik Boranov.
Eske salsaq, Memleket basshysy kúzde AES jónindegi referendým ótetini týraly aıtqan bolatyn. Qazir qoǵam jurtshylyǵy máseleni jan-jaqty talqylap jatyr. Aıta ketsek, buǵan deıin Qaraǵandy qalasynda jáne Aqtóbede qoǵamdyq tyńdaý ótti.
