«Ádebıet portalynyń» ashylǵanyna 3 jyl toldy

ASTANA. QazAqparat - Búgin kókirek kózi oıaý kópshilik qaýymnyń kózaıymyna aınalǵan «Ádebıet portaly» 3 jasqa tolyp otyr! Onyń tusaýyn osydan týra úsh jyl buryn qazirgi qazaq ádebıetiniń bir top aýzy dýaly aqsaqaldary men qarymdy qalamgerleri kesip, batasyn bergen bolatyn.

Osy kúnge deıin «Ádebıet portalyna» tórt tilde 4 myńǵa jýyq elektrondy kitap júktelip, 4 myńnan astam avtordyń jeke paraqshasy ashylǵan. Jáne de 300-ge tarta kitaptardyń qysqasha mazmuny, 800-den astam ádebıet taqyrybyndaǵy aýdıo-vıdeo jazbalar ornalastyrylǵan.  Qazirgi kúni myń jarymnan astam bloger tirkelip, ózderiniń jeke blogyn júrgizip otyr. Sonymen qatar, portal ádebıet áleminde kúndelikti bolyp jatqan jańalyqtardy úzdiksiz jarııalap, aqyn-jazýshylarmen turaqty suhbat júrgizip, olardyń sııasy keppegen shyǵarmalaryn der kezinde oqyrmanǵa usynyp kele jatyr.

Keshe ǵana Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdigine 25 jyl tolǵanyn eskere kele, «Ádebıet portalynyń»  25 ereksheligin nazarlaryńyzǵa usynamyz:

1.  «Ádebıet portaly» - Qazaq eliniń ádebı murasyna qyzyǵýshylyq tanytqan kez-kelgen kózi ashyq, kókiregi oıaý oqyrmannyń basyn biriktiretin, sol ádebı murany zańdy túrde bir jerge jınaqtaıtyn ádebı platforma;

2. 100 paıyz memleket qoldaýymen ashylǵan jáne Úkimettiń qamqorlyǵymen qyzmet atqaryp otyrǵan joba;

3. Portal 4 tilde, ıaǵnı qazaqsha, oryssha, túrikshe jáne aǵylshynsha qyzmet etedi;

4. «Ádebıet portalynyń» elektrondy bazasynda 4 myńǵa jýyq kitap qory jınaqtalǵan;

5. Portalda 4 myńnan astam avtordyń jeke paraqshalary bar, olarǵa sol avtordyń kitaptary, maqalalary men suhbattary, sondaı-aq, sol qalamger týraly jazylǵan barlyq materıaldar toptastyrylǵan;

6. «Ádebıet portalynda» «Ádebı aýdarma» atty arnaıy joba júrgizilip otyrady. Onda Úkimet tarapynan qazaq ádebıetindegi úzdik shyǵarmalar birqatar shet tilderine, sondaı-aq álem ádebıetiniń jaýharlary qazaq tiline aýdarylyp otyrady;  

7. Portaldyń taǵy bir arnaıy jobasy - «Illıýstratsııa» dep atalady. Munda qylqalam sheberleriniń ádebı shyǵarmalarǵa negizdep salǵan týyndylary toptastyrylady;

8. Epıstolıarlyq janrdaǵy «Hat» arnaıy jobasy arqyly portalǵa tarıhı tulǵalardyń bir-birine jazysqan qundy hattary iriktelip alynyp, oqyrman nazaryna usynylady;

9. «Aýdıokitaptar» jobasynda qazaq halyq ertegileriniń, batyrlar jyrlary men jyraýlar poezııasynyń, qazirgi zaman ádebıetindegi klassıkalyq týyndylardyń aýdıonusqalary shoǵyrlandyrylǵan. Kez kelgen oqyrman olardy onlaın túrde tyńdap, basqalarmen bólise alady;

10. Portaldy barynsha qoljetimdi qylý maqsatynda «Ashyq minber» atty ádebı blok ashý múmkindigi qarastyrylǵan. Onda kez kelgen oqyrman portalǵa tirkelý arqyly óz blogyn ashyp, túrli jazbalaryn, basqa aqyn-jazýshylardyń shyǵarmalaryn ornalastyryp nemese ortaq talqylaýǵa usyna alady;

11.  «Beınepoezııa» jobasynda tanymal aqyndar men jas aqyndardyń óz óleńderin oqyǵan vıdeosy turaqty túrde jarııalanyp otyrady. Bul óz kezeginde jalpy oqyrmannyń poezııaǵa degen qyzyǵýshylyǵyn oıatyp, óleńge degen talǵamyn joǵarylatýǵa septigin tıgizedi;

12.  «Balalar ádebıeti» bóliminde maqal-mátelder men jumbaq-jańyltpashtardan bastap álemdik klassıkadaǵy balalarǵa arnalǵan shyǵarmalardyń mol elektrondy qory bar;

13. Portaldyń jumys jasaǵan 3 jylǵy nátıjesi - tanymal tulǵalardan alynǵan 50-den astam suhbat jınaqtalyp tur. Ony oqyrmannyń kez kelgen ýaqytta oqýǵa múmkindigi bar;

14. «Ádebıet portalynda» turaqty túrde túrli ádebı konkýrstar uıymdastyrylyp turady. Osyndaı konkýrstardyń arqasynda ádebı ortaǵa jańa esimder belgili bolyp, ádebı kóshke jas talanttar qosylyp jatyr;

15. «Keıipkerler» arnaıy jobasynda yqylym zamandardan belgili aýyz ádebıeti keıipkerleri men qazirgi ádebı keıipkerler týraly naqty ári tolyq aqparattar alýǵa bolady;

16. Portalda ár paıdalanýshyǵa óz kitabyn nemese qolynda bar basqa avtordyń kitabyn júktep, kópshilikke usyný múmkindigi berilgen. Sonymen qatar, paıdalanýshy ózi qalaǵan avtorǵa kýrator bolyp, sol avtordyń paraqshasyn tolyqtyrýǵa, kitaptaryn ornalastyryp, foto-vıdeomaterıaldaryn toptastyrýǵa quqyǵy bar;

17. «Qysqasha mazmun» arnaıy jobasynda portal tutynýshylary ózi oqyǵan ádebı shyǵarmanyń qysqasha mazmunyn jazyp, ornalastyra alady. Ol qazirgi ýaqyttyń tapshy zamanynda kóptegen kitaptar týraly habar alyp, shyǵarmanyń ne jaıynda ekenin bilip júrýge taptyrmas joba;

18. Portal jas aqyn-jazýshylarǵa aqparattyq qoldaý kórsetip, qazaq ádebıetin ınternet keńistiginde júıeli túrde nasıhattaýǵa baryn salyp keledi; 

19.Portal qurylǵan 3 jylda 20-ǵa jýyq belgili qalamgermen «Onlaın konferentsııa» uıymdastyrdy. Oǵan oqyrmandar belsendi túrde qatysyp, ózderiniń súıikti aqyn-jazýshylaryna kókeıde júrgen suraqtaryn qoıyp, tuşymdy jaýaptaryn aldy;

20.  «Fotogalereıada» qazaq ádebıeti klassıkteriniń ómirinen syr shertetin tarıhı sýretter toptastyrylǵan;

21. Sonymen qatar, portal paıdalanýshylary osy ýaqytqa deıin ádebı týyndylar jelisimen túsirilgen, tárbıelik jáne estetıkalyq máni zor kórkem fılmderdi kórip, tamashalaı alady;

22. «Janrlar» bóliminde ádebıettegi barlyq janrlar toptastyrylyp, olardyń árqaısysyna jeke-jeke anyqtama berilgen. Bul qazaq tili men ádebıeti kafedralarynda oqıtyn stýdentterge taptyrmas oqý quraly dep aıtýǵa bolady;

23. «Jyr jaýhary» jobasynda qazaq ádebıetindegi klassık aqyndardyń óleńderin mánerlep oqýdan saıys uıymdastyrylady. Oǵan qatysýshy bir klassıktiń óleńin vıdeoǵa nemese aýdıoǵa jazyp, portalǵa joldaı alady. Konkýrs qorytyndysy boıynsha úzdikterdi marapattaý sharasy uıymdastyrylady;

24. «Portalda» álem ádebıetiniń úzdik týyndylary da oqyrmanǵa jıi usynylyp otyrady; 

25. «Ádebıet portaly» óz qyzmeti arqyly tanymdyq-teorııalyq, pedagogıkalyq-aǵartýshylyq mıssııany ustanady. Oqýshylar, stýdentter, oqytýshylar jáne jalpy qaýym ózine kerekti aqparatty osy portaldan taba alady.