«Adasqannyń aıyby joq... eger qateligin túsinip, túzý jolǵa tússe» - óńirlik baspasózge sholý
Tamyz aıynyń alǵashqy jartysynda shyqqan sany «Altyn astyqtan úmit mol» atty maqalamen bastalady. Onda aımaq basshysynyń oblystaǵy astyqty aýdandardyń egistik alqaptaryn aralap kúzgi egin oraǵyna daıyndyq jumystaryn pysyqtaǵany jazylǵan.
«TNK Agrofırmasy» seriktestigi bas dırektorynyń orynbasary Ershat Bekovtyń aıtýynsha, bıylǵy jyly astyqty zııankesterden qorǵaý boıynsha dástúrli keshendi sharalar júrgizilýde. Sondaı-aq, seriktestiktiń birqatar irgeli sharýashylyqtary birigýde. Mol astyqtan úmit bar. Oblys basshysy agrarlyq salanyń basshylarymen kezdesýinde kútilip otyrǵan mol astyq jóninde atap ótip, egin oraǵyna daıyndyq týraly tapsyrma berdi.
Oblys ákimi Esil qalasynda Kosmonavtar kóshesiniń jolyna júrgizilip jatqan aǵymdaǵy jóndeý jumystarynyń barysymen tanysty. Munda óńir basshysy atalmysh kósheni abattandyrý qajettigi jóninde atap ótti. Sondaı-aq, oblys basshysy 40 páterli turǵyn úı qurylysynyń jáne ortalyq aýdandyq bý qazandyǵynyń kúrdeli jóndelýiniń barysymen tanysty. Turǵyn úı bıylǵy jyldyń qazan aıynda paıdalanýǵa beriledi dep josparlanǵan. Bul úı negizinen bıýdjettik salanyń eńbekkerlerin, jetim balalar men Kalachı selosynyń turǵyndaryn ornalastyrýǵa arnalǵan. Oblys ákimi «Qarakól» seriktestiginiń egis alqabynda Esil aýdanynyń dıqandarymen kezdesti. Budan keıin ol egis alqaptary men tynymǵa qaldyrylǵan alqaptar jaǵdaıymen jáne mal azyǵyn daıyndaýdyń barysymen tanysty...».
Sonymen qatar gazettiń osy kúngi sanynda búgingi qoǵamdy tolǵandyryp otyrǵan adam saýdasy týraly másele kóterilgen. Ony «Adam saýdasyna tosqaýyl qoıylsyn» maqaladan oqı alasyzdar.
«...Búgingi kúni «adam saýdasy» degen uǵymǵa etimiz úırenip ketpese de jıi estıtin boldyq. Alaıda, aty aıtyp turǵandaı qoǵamǵa keltiretin zalaly jaǵynan asa aýyr qylmystyń sońy adam taǵdyryn aıaqqa taptap, tipti tiri ólikke aınaldyryp otyrǵany jasyryn emes. Budan zardap shekkenderdiń biri psıhologııalyq depressııaǵa ushyrap óz-ózine qol salsa, endi bir otbasy qaıǵydan qara jamylyp otyrǵan jaıy bar. Sondyqtan, búkil álem adam saýdasyna qarsy kúresti barynsha qolǵa alýda.
Sharaǵa qatysqan «Femınıstik lıga» qoǵamdyq birlestiginiń prezıdenti Galına Morozova, oblystyq ishki saıasat basqarmasynyń qoǵamdyq-saıası jumys jáne qoǵamdyq baılanys bóliminiń basshysy Erkin Seıitov, jergilikti buqaralyq aqparat quraldarynyń ókilderi osy máseleni talqyǵa saldy. Osy oraıda, bul baǵytta uzaq jyldar boıy tabysty eńbek etip kele jatqan «Femınıstik lıga» qoǵamdyq birlestiginiń prezıdenti adam saýdasynyń aldyn alýda memlekettik emes uıymdar men quzyrly organdardyń birlese jumys isteý arqyly ǵana bir nátıjege qol jetkize alatynyn atap ótti.
- Adam saýdasy óte aýyr ári osy kúni keń taraǵan qylmystyń birinen sanalady. Atalǵan qylmys esirtki, qarý satýdan keıin úshinshi orynda tur. Bul qylmysty aldyn alý úshin keń kólemde jumys júrgizý qajet, - dedi Galına Morozova.
Sonymen qatar, ol «Femınıstik lıga» qoǵamdyq birlestiginiń Nıderland Koroldiginiń qarjylandyrýmen qolǵa alǵan joba aıasynda aýqymdy jumystar qolǵa alynǵanyna toqtaldy.
Máselen, 2008 jyly adam saýdasynyń qurbandary úshin ashylǵan baspanada barlyǵy 162 adamǵa kómek kórsetilgen. Olardyń 93-i áıelder, 69-y erler jáne 40-qa jýyǵy jasósipirimder bolsa, onyń 10-ny balalar. Osydan-aq, bul qylmystan kámelettik jasqa tolmaǵandardyń da zardap shegip otyrǵanyn baıqaýǵa bolady. Ásirese, elimiz turmysy tómen Ortalyq Azııa elderiniń turǵyndaryn májbúrli eńbekke salý jóninen alda keledi. Onyń ishinde kópshiligi kórshi elderden ákelinse, óz qandastarymyz da shetelderde quldyqta júr. Al, búgin sarapshylar eldiń syrtynda emes, ishinde buryn-sońdy bolmaǵan adam saýdasy órship turǵanyn tilge tıek etip, dabyl qaǵýda. Onyń ishinde jezókshelik bıznes kósh bastap tur.
Alaıda, sońǵy jyldary Nıderland Koroldiginiń qarjylandyrýy toqtap qalǵan soń bul baǵyttaǵy jumystar da sál baıaýlaǵan. desekte, mamannyń sózine qaraǵanda, adam saýdasyn boldyrmaý qoǵamnyń ózine baılanysty. Arman elesin maldanyp, shetel asýǵa qumarlardyń kóbildanyp, shetel asýǵa qumarlardyń kóbi quldyqqa jegiletinin eskergen abzal...».
«Qarjylandyrýdyń barlyq kózi - tabysty jumys úshin» atty maqalada oblystyq ákimdikte ótken apparat keńesi týraly jazylǵan.
«...Kezekti apparat keńesin ashyp, júrgizgen oblys ákimi Sergeı Kýlagın alǵashqy sózin osylaı bastady. Sonan soń «damý» qory» aktsıonerlik qoǵamynyń taıaýda ǵana taǵaıyndalǵan dırektory Sáýle Ábishevaǵa sóz berdi. Baıandamashy óz sózinde shaǵyn jáne orta bıznes ókilderi úshin óte qajetti keńesin keńinen tolǵap, qarjylandyrýǵa qatysty sony jańalyqtardy aıtyp berdi. Ár sózin naqty, dálelmen kómkergen, derekpen bekitken habarlama barysynda sońǵy ýaqytta shaǵyn jáne orta bıznes salasyn damytý úshin memleket tarapynan qanshalyqty qamqorlyq jasalyp otyrǵandyǵyn qolmen qoıǵandaı etip baıandady. Shynynda da, «Damý» qory tarapynan aıtylatyn, kásipkerlerdiń qaperinde júretin qarjyǵa qatysty jańalyq kóp eken.
Aýyl sharýashylyǵy salasynda eńbek etip júrgenderge de, týrızm jáne demalys salasynda sharýasyn dóńgeletip júrgenderge de jeńildikpen beriletin nesıe bar. Qor tarapynan isin jańa bastaǵan kásipkerlerge kepildendirilgen nesıe beriledi.
Baıandamashy óz sózinde qor mamandary aldyn ala bekitilgen keste boıynsha aımaqty aralap, qarjynyń qalaı ıgerilip jatqandyǵyn qatań qadaǵalaıtyn bolady. Tipti osy maqsatqa arnaıy avtobýs bólingen. Jumys barysyndaǵy is-qımyl barynsha ashyq, nesıe jónindegi ótinim túskennen keıin onlaın júıesinde baqylaýǵa bolady. Bul oraıdaǵy basty nazar memlekettik-jekemenshik áriptestigin nyǵaıtyp, shaǵyn kólemdegi nesıelerdiń tıimdi salalarǵa salynýyna aýdarylyp otyr. Munan soń sóz sóılegen oblystyq kásipkerler palatasynyń dırektory Erkebulan Baıahmetov óz sózinde árbir besinshi kásipkerge bıznesin damytý úshin qarjysynyń jetispeıtindigin tilge tıek etti. Mundaı málimet ótken jyly kásipkerler arasynda suraý salǵan kezde belgili bolǵan. Osy oraıdaǵy eń negizgi qolbaılaý bolyp otyrǵan máseleniń biri - bilikti kadrlardyń jetispeýshiligi, qarjynyń kemdigi. Ekinshi deńgeıdegi bank júıesiniń ústeme aqysynyń kóptigi jáne kepildikke qoıatyn múlik.
Oblystyq kásipkerler palatasy basshysynyń sózinen soń oblys ákimi qarjylandyrý máselesimen barlyq tıisti sala basshylarynyń ár kún saıyn aınalysýy kerektigin qatań eskertti. Kásipkerler isin ilkimdi júrgizý úshin aınalymdaǵy qarjysy jetimsiz bolsa, qajetti qarjy alatyn kózderin bilýleri kerek. Bul arada aqparattyń azdyǵy aıqyn baıqalyp tur. Oblys ákimi kásipkerlerge jasalyp jatqan qamqorlyqty jete túsindirý úshin shaǵyn jáne orta bıznes salasynyń ókilderin qatystyra otyryp, oblystyq semınar-keńes ótkizý jóninde tapsyrma berdi. Óńirdi tolyq qamtý úshin 4-5 aýdandy toptap ótkizýge de bolar dedi ol.
Óńir basshysy Sergeı Kýlagın kásipkerlikti damytý týraly aıta kelip, «SKK Esil» ulttyq kompanııasy» aktsıonerlik qoǵamynyń rólin erekshe atap ótti. Ákimniń aıtýynsha, bul uıym kásipkerlikti damytýǵa yqpal qoldaýy mol qurylym. Atalmysh ujymnyń basshysy Amantaı Seıfýllın korporatsııanyń qyzmeti týraly aıta kele, negizgi kúsh memlekettik baǵdarlamalardy júzege asyrýǵa jumyldyrylyp otyrǵandyǵyn tilge tıek etti. Onyń ishinde jańa jumys oryndaryn ashýǵa aıryqsha kóńil bólinýde. Apparat keńesinde shaǵyn qalalardy damytý, júk tasymaldaýdy jetildirý máselelerine nazar aýdaryldy. Sondaı-aq, aǵymdaǵy sharýalar pysyqtalyp, jylý berý maýsymyna daıyndyq jaıy sóz boldy. Bıylǵy jyly medıtsınalyq oqý ornyna túsetin 100 túlektiń máselesi de umyt qalǵan joq...».
«Sheteldik qyzmet naryǵyna jol ashady» - «Jobalaýdyń eýropalyq standarttary negizinde qurylys normalaryn engizý jóninde semınar-keńes bolyp ótti. Oblystyq qurylys basqarmasy, oblystyq kəsipkerlik jəne ónerkəsip basqarmasy men «Qazaq qurylys jəne səýlet ǵylymı-zertteý jəne jobalaý ınstıtýty» aktsıonerlik qoǵamynyń basshylary, Soltústik óńir boıynsha «Memlekettik saraptama» kəsiporny, ónerkəsiptik sala, qurylys jəne jobalyq uıymdardyń ókilderi qatysqan sharada «QazQSǴZI» aktsıonerlik qoǵamy qurylysta baǵa qurý ortalyǵynyń dırektory Baýyrjan Januzaqov baıandama jasap, memlekettik qarjy esebinen júrgiziletin qurylys nysandarynda resýrstyq ədisti qoldanýdyń negizgi jaǵdaıy jóninde atap ótti.
«100 naqty qadam» Ult josparynyń 48 qadamy aıasynda mınıstrliktiń buıryǵymen Qazaqstan Respýblıkasynda Eýrokodtar júıesine negizdelgen jańa normatıvtik baza qoldanysqa engizildi. 452 normatıvtik-tehnıkalyq qujat jasalyp, bekitilip, qoldanysqa engizildi. Onyń ishinde Qazaqstan Respýblıkasynyń 58 qurylystyq normalary bar. Eýrokodtar - bul ǵımarattar men azamattyq nysandardy jobalaıtyn eýropalyq tehnıkalyq standarttar. Standarttar quramynda bolat, temirbeton, aǵash, qalanǵan kirpish pen alıýmınıı tərizdi barlyq qurylym túrleri qurylys nysandarynyń talabyna kiredi.
Qurylysta Eýrokodtardy jasaýdyń negizgi maqsaty - sapasy men qaýipsizdigi joǵary deńgeıdegi qurylys taýarlary men qyzmettiń erkin aınalymyndaǵy ishki naryqty qurý. Eýrokodtar qurylys fırmalary, merdigerler, jobalaýshylar men qurylys ónimderin óndirýshilerdiń bəsekege qabilettiligin arttyrýǵa múmkindik beredi.
«100 naqty qadam» Ult josparynyń 49 qadamyn júzege asyrý sheńberinde Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ekonomıka mınıstrligi Eýrokodtarǵa negizdelgen jańa qurylys normalaryna kóshý boıynsha jumys júrgizýde. Bul jumystar qurylys salasyndaǵy normatıvtik bazalardy reformalaý kontseptsııasyna səıkes júrgiziledi.
Bul kontseptsııa úsh kezeńdi qarastyrady. Birinshi kezeńde elimizdiń tabıǵı klımattyq jəne geologııalyq jaǵdaıyn esepke alyp, ulttyq qosymshalarymen Eýrokodtarǵa səıkes Qazaqstan Respýblıkasynyń 58 qurylys normalary əzirlendi. Atalmysh qurylys normalary Ulttyq ekonomıka mınıstriniń buıryǵymen 2015 jyldyń 1 shildesinen qoldanysqa engizildi. Ekinshi kezeńde (2015-2019 jyldar) qoldanystaǵy normatıvtik bazadan tehnıkalyq retteýdiń jańa júıesine aýysady. Úshinshi kezeńde (2020 jyldan bastap) jańa normatıvtik bazalardy qoldaný baǵalanyp, qorytyndysy boıynsha Eýrokodtarǵa tolyq kóshý jóninde sheshim qabyldanady. Otandyq təjirıbege əlemdik standarttardy engizý qazirgi zamanǵy jobalyq sheshimdi tıimdi qoldanýǵa, jańa materıaldar men tehnologııany paıdalanýǵa, salynatyn nysandardyń sapasyn arttyrýǵa múmkindik beredi.
Semınarda «Qazaq qurylys jəne səýlet ǵylymı-zertteý jəne jobalaý ınstıtýty» aktsıonerlik qoǵamynyń bólim basshysy Aıgúl Tileýberlına sóz sóılep, óńirlik deńgeıdegi resýrstarǵa aǵymdaǵy baǵa monıtorıngisin jəne qurylysqa resýrstyq ədis engizý jaǵdaıynda qurylys óniminiń rynogynda jyljý múmkindigin uıymdastyrý jóninde túsinik berdi. Qurylysqa Eýrokodtar engizip, normatıvterdi eýropalyq júıemen úılestirý qurylys salasyn tehnıkalyq retteýdiń eýropalyq jəne əlemdik júıesine biriktiredi. Qurylys salasyna sheteldik ınvestıtsııa tartý úshin tehnıkalyq tosqaýyldy alyp tastaıdy. Qurylys qyzmeti naryǵynda qazaqstandyq mamandardyń bəsekege qabilettilik deńgeıin arttyrady. Sondaı-aq, jobalaý jəne qurylys salasyndaǵy sheteldik qyzmet naryǵyna qazaqstandyq kompanııalardyń shyǵýyna múmkindik beredi. Eýropalyq standarttar boıynsha qurylys ónimderin shyǵarýdy qamtamasyz etip, qurylys ındýstrııasynda otandyq kəsiporyndardyń eksporttyq baǵyt-baǵdaryn arttyrady...».
Aýdanda tabysty əri turaqty jumys isteıtin aýyl sharýashylyǵy qurylymdary jeterlik. Solardyń biri budan jıyrma jyl buryn qurylǵan «Qarlyǵash» sharýa qojalyǵy. Sharýashylyq jumysy týraly ««Qarlyǵash» sharýashylyǵy qanat jaıýda» maqaladan oqı alasyzdar.
Ər tabysty kəsipker jetistiginiń óz tarıhy bar. Bul bireýler úshin qatelikke toly qıyn əri uzaq jol bolsa, ekinshi bireýler úshin tańdap alǵan isine qyzmet etý. Ómir boıy qajyrly eńbek etip, alǵa qoıǵan maqsatyna jetý. Talǵat Ómirbekov sonaý qaıta qurý jyldary sharýa qojalyǵyn qurýdy qolǵa aldy. Ol mektep qabyrǵasynda júrgennen-aq agronom mamandyǵyn tańdady. Sol kezde onyń əkesi ujymshardyń tóraǵasy edi. Ulynyń tańdaýyn birden qoldady.
Talǵat aýyl sharýashylyǵy tehnıkýmyn bitirgen soń «Prıozernyı» keńsharyna oraldy. Basshylar jas mamandy Sotsıalıstik Eńbek Eri Nurǵabyl Məlǵajdarovtyń brıgadasyna jumysqa jiberdi. Jas agronom təjirıbeli brıgadırden óz mamandyǵynyń qyry men syryn úırendi. Keıin osy təjirıbesi men bilimi óz sharýashylyǵyn ashýǵa kóp kómegin tıgizdi. Talǵat Kenjeǵalıuly aldymen, baýyrlary jəne uldary Saıran, Dəýrendermen birge 270 gektar jer aldy. Eski tehnıkalardy qalpyna keltirdi. Sóıtip, «Qarlyǵash» sharýa qojalyǵy paıda boldy. Búgingi tańda sharýashylyqtyń 1500 gektar jeri bar. Mal sharýashylyǵy damýda. Aýyldyń órisi úıir-úıir jylqy, tabyn-tabyn iri qara mal men qoıǵa toly. Qojalyqtyń óz dəmhanasy jumys isteıdi. Alqaptardyń bir bóligi azyqtyq daqyldarǵa bólingen. Mal basy úshin qysqa qajetti shóp qory, saban, suly men arpa daıyndalady. Sondyqtan, qys aılarynda maldyń təýliktik salmaǵy joǵary, ıaǵnı, mal ónimdiligi azaımaıdy. «Qarlyǵash» sharýa qojalyǵynda eginshilik salasy úshin qajetti ónimdiligi joǵary tehnıka jıi jańartylyp otyrady. Sonyń arqasynda kóktemgi egis jumystary qysqa merzimde ótkizildi. Par jyrtylyp, alqaptar hımııalyq jolmen óńdeldi. Búgingi tańda shóp naýqany qyzý qarqyn alǵan. Bıylǵy jyly oraqty ýaqytyly əri sapaly ótkizý úshin taǵy bir «Akros» kombaınyn satyp alý josparlanǵan. Talǵat Ómirbekov ómirden erte ozdy. Qazir sharýashylyqty onyń uly Saıran basqarady. Ərıne, aýdanǵa belgili kəsipker óz sharýashylyǵyn qalaı júrgizetinin syrttan baqylaý ońaı. Bunyń bəri oǵan úlken eńbekpen keledi.
-Aldymyzǵa sharýashylyqty damytamyz degen maqsat qoıdyq. Əkem bizdi bala kezimizden eńbekti súıýge tərbıeledi. Oǵan aıtar alǵysymyz mol,- deıdi Saıran Ómirbekov.
Ataqty dıqan Talǵat Ómirbekovtyń uldary ózderiniń qajyrly eńbegimen mol ónimge qol jetkizýde. Ərıne, bul nətıje ishinde «Qarlyǵash» sharýa qojalyǵyndaǵy shaǵyn ujymnyń úlesi de mol. Ómirbekovter otbasy úshin eń bastysy týǵan jerge jəne eńbekke degen súıispenshilik. Osynyń arqasynda aýdannyń əleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıy nyǵaıa bermekshi. Sóıtip, myqty əýlet bolashaqqa senimmen qarap, ómir súrýde...».
«Bitimgershilik bereke bastaýy» - Búgingi tańda baspasóz betterinde medıatsııa sózi jıi kezdesedi. Degenmen, sózdiń maǵynasyn halyq túsine bermeıdi. Medıatsııa sózi latyn tilinen aýdarǵanda deldal, eki tarapty məmilege keltirýshi úshinshi tulǵa degen uǵymdy bildiredi. Medıatsııany qarapaıym tilmen aıtqanda, bitimgershilik dep aıtýǵa bolady. ıAǵnı, qandaı da bir məsele boıynsha taraptar arasynda kelispeýshilik týǵan jeke azamattar nemese zańdy tulǵalar ony sottan tys, ózara kelisim jaǵdaıynda sheshe alady. Eki aradaǵy kelisim medıatorlar arqyly júzege asyrylady. Medıatsııanyń maqsaty - daýdy bitimgershilikpen sheshýdiń eki tarapty da qanaǵattandyratyn nusqasyna qol jetkizý. Medıatsııany júrgizý kezinde eriktilik, qupııalyq, medıatordyń təýelsizdigi men beıtaraptyǵy jəne medıatsııa taraptarynyń teń quqylyǵy men onyń rəsimine aralasýǵa jol bermeýshilik qaǵıdattary saqtalýy tıis. Medıatsııa təsili sot isindegi tazalyqty, ədil tórelikti qamtamasyz etýdiń negizgi təsilderiniń biri. Bizdiń ata-babalarymyz buryn bul təsildi tıimdi qoldanyp, túrli daýdy bıler soty arqyly bitimgershilikpen sheship kelgendikten, bul zań qazaqqa jat emes. Jeke jəne zańdy tulǵalar qatysatyn azamattyq, eńbek, otbasylyq jəne ózge de quqyq qatynastarynan týyndaıtyn daýlardy retteý kezindegi medıatsııa sotqa júgingenge deıin de, sot talqylaýy bastalǵannan keıin de qoldanylýy múmkin. Qylmystyq sot isin júrgizý barysyndaǵy medıatsııa qylmystyq protsessýaldyq zańynda belgilengen sotqa deıingi jəne sotta is júrgizý merzimderinde júzege asyrylýǵa tıis. Medıatsııanyń keń taralýy men adamdardyń olardyń qyzmetine kóbirek júginýiniń sebepteri nede degen zańdy suraq týyndaıdy. Sebebi, medıatsııanyń sot júıesimen salystyrǵanda birneshe artyqshylyqtary bar. Olar medıatsııa protsedýrasy sotpen salystyrǵanda az ýaqyt alady əri medıatordyń qyzmeti sot qyzmetine qaraǵanda arzanǵa túsedi.
Sonymen qatar, cot úderisinen onyń taǵy bir aıyrmashylyǵy - medıatsııanyń nətıjesinde «kinəli» men «kinəsiz» degen taraptar bolmaıdy. Aıta keterligi, medıatsııanyń arqasynda sottarda qaralatyn isterdiń sany da aıtarlyqtaı azaımaq. Daýlardy sotqa jetkizbesten, ózara bitimgershilikpen aıaqtaý sýdıalarǵa júktemeni tómendetip qana qoımaıdy. Oǵan qosa, qoǵamda oryn alyp otyrǵan daýlardyń sheshimin tabýǵa septigin tıgizip, memlekettik mekeme atyna aıtylatyn syndy da azaıtady.
Qazirgi ýaqytta medıatorlardyń qatysýymen isterdiń tıimdi sheshilip kele jatqanyn aıtý qajet. Sot tərtibinde qarastyrýǵa tıis daýlardyń sanyn qysqartyp, olardy sheshýdiń balamaly təsilin qoldaný, onyń ishinde bitimgershilik rəsimder - medıatsııa ədisin qoldaný adam quqyqtarynyń saqtalýynyń kepili. Sot júıesinde medıatsııa ınstıtýtynyń damýyna qajetti is-sharalar júrgizilýde. Sot tóreligin júzege asyrýdyń qorytyndylary boıynsha keńeıtilgen keńeste sot isin júrgizýde tatýlastyrý rəsimderin qoldanýǵa, olardyń jergilikti jəne basqa da sottardyń jumys sapasyn baǵalaýdaǵy mańyzdylyǵyna erekshe nazar aýdarylýda. Daýlardy sotqa deıingi jəne sottan tys retteý ınstıtýtynyń qoldanýyn keńeıtý aıasynda oblystyq jəne oǵan teńestirilgen sottarǵa oblystyq sottar men əkimdikter, qoǵamdyq uıymdar arasynda tatýlastyrý rəsimderi ınstıtýtyn damytý boıynsha ózara yntymaqtastyq týraly memorandým jasaý, onyń ishinde aımaqtyq əkimdikter janynan medıatsııa kabınetterin ashý týraly tapsyrma joldanǵan bolatyn. Osy tapsyrmany oryndaý maqsatynda, aýdan ortalyǵyndaǵy «Nur Otan» partııasynyń ǵımaratynda medıatsııa kabıneti ashyldy. Kabınet qajetti tehnıkamen, anyqtamalyq materıaldarmen tolyqqandy jabdyqtalǵan. Medıatsııa ınstıtýtynyń damýyna kəsibı medıator Valerıı Beletskıı atsalysýda.
Zańnyń tıimdi júzege asýy jóninde, onyń qoldanylý aıasy, medıatsııa úrdisin júrgizýdiń qaǵıdalary men prıntsıpteri, daýlardyń jiktelýi, olardyń aldyn alý təsilderi, boldyrmaýdyń ədisteri, medıatsııa jolymen daýdy konstrýktıvti túrde sheshýdiń faktileri men sharttary jaıynda aýdandyq sotta semınarlar, dóńgelek ústelder uıymdastyryp turady jəne de baspasóz betterine halyqty aqparattandyrý úshin atalǵan zań týraly maqalalar jarııalanyp otyrady. Qoryta kele, medıatsııa azamattar arasyndaǵy qarym-qatynasta talas-tartys deńgeıin tómendetýge, taraptardyń qarym-qatynas mədenıetiniń, etıkasynyń joǵarylaýyna, erikti túrde orynda...».
«Nasıhat» ortalyǵynyń aýqymdy jumystary» - Kókshetaý qalasynda «Nasıhat» keńes berý-ońaltý ortalyǵy» qoǵamdyq birlestigi bir jyldan beri belsendi jumys júrgizip keledi. Ortalyqtyń maqsaty ıslam dininiń atyn jamylyp, adamdardy adastyryp júrgen radıkaldyq aǵymdardy əshkereleý, əsirese jastardy saq bolýǵa shaqyrý. Ótken jyly qoǵamdyq birlestik Aqmola oblystyq din isteri basqarmasy jarııalaǵan konkýrsqa qatysyp, eki lotty jeńip alǵan edi. Jastardy jat dinderdiń yqpalyna túsýden qorǵaý maqsatynda júrgiziletin jumystar úshin bıýdjetten 3 mıllıon teńge bólingen. Qoǵamdyq birlestik tóraǵasy Qanat Alshynbaevtyń aıtýynsha, 2015 jyly tórt joba boıynsha jalpy eseppen alǵanda 170-ke jýyq lektsııalar oqylyp, 120-daı kezdesýler ótkizilipti. Osy júrgizilgen jumystardyń nətıjesinde 10 myńǵa jýyq adam qamtylyp, 20-ǵa jýyq azamat radıkaldy raılarynan qaıtsa, 9 azamat dəstúrli ıslam jolyn qabyldaǵan. Ortalyq reabılıtatsııalyq jumystaryn eki baǵytta atqarady. Onyń biri ekstremızm men terrorızmge qarsy aldyn alý jumystaryn júrgizý bolsa, ekinshisi dəstúrli din, Hanafı məzhabyn nasıhattaý. Birinshi baǵytta mekemeler men mektepterde lektsııalar uıymdastyrylyp, onda əlemde oryn alyp jatqan lańkestikterdiń ıslam dinine esh qatysy joq ekeni jóninde túsindirme jumystary júrgizilgen. Əkimshilik jəne túzeý mekemeleriniń qyzmetkerlerine semınarlar ótkizilip, tyńdaýshylarǵa aǵym ókilderiniń, onyń ishinde səlafı aǵymy ókilderiniń sıpattamasy beriledi. Sondaı-aq, oblys aýmaǵyndaǵy meshitterdiń ımamdarynyń biliktiligin arttyrý maqsatynda semınarlar uıymdastyrylyp otyrylǵan. Osy maqsatqa respýblıkalyq aqparattyq- túsindirý toptarynyń músheleri, belgili teolog-ǵalymdar tartylǵan. Imamdarǵa sertıfıkattar tapsyrylyp, jumystary barysynda kerekti materıaldarmen qamtamasyz etiledi.Ekstremızm jəne terrorızm baptary boıynsha sottalǵandarǵa dərister ótkizý barysynda jıhad, takfır uǵymdaryna túsinikteme berilgen. Olardyń otbasylaryna qarjylaı kómek kórsetý de reabılıtatsııalyq jumysqa óz septigin tıgizgen. Jazasyn ótep bolǵan azamattarmen baılanys olar bostandyqqa shyqqannan keıin de úzilmeı keledi. Jamaǵatpen tyǵyz qarym-qatynas ornatý maqsatynda qala jəne aýdandardyń meshitterinde ótken jyly ramazan aıynda aýyzasharlar uıymdastyryldy. Oǵan jalpy kólemi 300-ge jýyq adam shaqyrylǵan. Ortalyqtyń atqarǵan jumystarynyń bastysy retinde qaterli aǵymdar, olardyń adamdarǵa tıgizetin zardaby jaıynda naqty aıtylǵan shaǵyn kitapshalar men býkletter daıyndap, halyq arasynda tegin taratý bolǵandyǵyn atap ótýge bolady. Osyndaı kitapshalardyń qatarynda «Jıhad uǵymynyń məni men mazmuny», orys tilindegi aýdarmasy «Pravılno lı my ponımaem termın djıhad?», «Jıhad emes, terakt» eńbekteri men Orta Azııalyq ǵalym Mýhammad Sodyq Mýhammad ıÝsýftyń «Raznoglasııa: prıchıny ı reshenııa» jəne «Vasatyıa - pýt jıznı» atty kitaptary bar. Ortalyqtyń júrgizgen aýqymdy jumysynyń taǵy bir baǵyty elimizdiń musylman jamaǵaty ustanyp kelgen Əbý Hanıfa məzhabyn keńinen nasıhattaý bolyp otyr. Atalǵan baǵytta jumys əsirese, meshitterde kóp júrgiziledi. Jamaǵatqa ýaǵyzdar aıtylyp, aýdandyq meshitterde məzhabymyzdyń durystyǵyn kórsetetin dəlelder keltiriledi. Dəl osyndaı jumystar abaqtylarda da júrgizilgen. Sonymen qatar, məzhabqa qatysty, onyń durystyǵyn dəleldeıtin kitaptar
«Adasqannyń aıyby joq... eger qateligin túsinip, túzý jolǵa tússe»- Baýyrym, jańaǵy qylyǵyń qalaı, basqalar namazdaryn oqyp bolǵansha sabyr saqtamadyń ba? - dedim men. Biraq, oǵan meniń saýalym unamasa kerek, keshirim de suraǵan joq, «meniki durys» degen keıipte kete bardy. Daý izdep men de artynan júgirgenim joq. Ərkimniń óz aqyly ózinde degen oımen qala berdim.
Osy oqıǵadan keıin biraz jyl ótti. Sol beıtanys jigitti jýyrda bir tanystarymnyń janynda kezdestirip, jaqyn tanysýdyń səti tústi. Ol ózin «Dýlatpyn» dep tanystyrdy. Osylaı ekeýara əńgimemiz jarasyp júre berdi. Bir baıqaǵanym, alǵash kórgen kezde sholaq shalbar kıip, saqalyn ósirip, basqalardan erekshelenip turatyn-dy. Endi saqal-murtyn kúzep, shalbarynyń balaǵyn da túzep, basqa adamnyń keıpine túsipti.
Shyny kerek, Dýlatqa men tańdana da qaradym. Ol osynsha nege ózgerdi, kim əser etti eken dep oıladym. Emen-jarqyn əńgime barysynda da osy ishime búgilgen oıdy ortaǵa salýǵa tyrystym.
-Dýlat, baýyrym, ekeýimizdiń alǵash kezdeskenimiz esińde bolar, eger aıyp bolmasa, sol kezdegi senimiń jaıly aıtyp beresiń be? -dedim ony əńgimege tartyp.
Sonda ol óziniń basynan ótken oqıǵalardy bylaısha tizbelegen edi: «-Meniń namaz oqyp, səjdege jyǵylýym kezdeısoq jaǵdaıda ótti. Anda-sanda meshitke kelip, quran oqytyp júretin edim. Birde meshittiń syrtqy alańynda eki jas jigit meni toqtatyp, tanysqylary keletinin aıtty. Osylaı tez shúıirkelesip kettik.
Tanysa kele ózderiniń meshitke kelip, namaz oqýǵa úırenip júrgenderin aıtty. Bir Allaǵa qulshylyq jasaý paryz ekenin de jetkizdi. Alǵashynda namaz jaıly mende oı bolmaǵan edi. Ózim qatarly zamandastarymnyń bul isterine qyzyqtym. Meniń de namaz oqyǵym keldi.
Aqyry olardy meshitte jıi kezdestiretin boldym. Meni namaz oqýǵa úıretkender de solar. Oǵan rızashylyǵymdy əli kúnge deıin aıtamyn. Biraq, ýaqyt óte kele olar meniń senimimdi túbegeıli ózgertýge tyrysty. Meshittegi ımamdardyń oqyp júrgen namazdary durys emes degendi de sanama quıdy. Namazdan shyǵysymen bir pəterge baryp, ýaǵyz tyńdaýdy usyndy. Bardym, ustazdyń ýaǵyzy erekshe əser etti. Unady. Osydan keıin ózimniń dindi durys ustap júrgenime kúdik týyndady.
Namaz oqymaıtyn ata-anama degen kózqarasym kún sanap ózgerip bara jatty. Mańaıymdaǵylarǵa da basqasha qaraıtyn boldym. Olardyń barlyǵy adasyp júrgen pendelerdeı kórindi. Sondaı kúnderdiń birinde úıdegi barlyq fotosýretterdiń kózin qurttym. Ata-anam maǵan qatty renjidi. Men óz ustazdarym qulaǵyma quıǵan «kəpir» sózin ózimdi dúnıege əkelgen anama aıtyp qaldym.
Endi olarmen bir ústeldiń basynda tamaq ishpeıtin boldym. Olar uıqyǵa jatqasyn baryp, ózime tamaq istep alyp, jeke otyryp ishý ədetime aınaldy. Aqyry ustazym aıtqan ədebıetterdi taratýǵa kiristim. Ondaǵy oıym adamdar shynaıy ıslamdy ustasa eken degen tilek edi.
Kóp uzamaı ulttyq qaýipsizdik komıtetiniń qyzmetkerleri meni osyndaı zańsyzdyq ústinde ustap, qylmystyq is qozǵady. Odan əri temir torǵa jabyldym.
Dýlat tar qapastaǵy kúnderi jaıly da syr shertti. Qamyqqan shaqtarda janynan jaqsy adamdardyń tabylǵanyna təýbe etedi.
...Abaqtydaǵy toryqqan kúnderi kóp edi. Osy jolǵa túsemin dep oqyp júrgen oqýynan da qol úzdi. Taza dinı nanymǵa qulshyna kiristi. Biraq, onyń dinı bilimi sondaı kóp emes edi. Tek óz təlimgerleriniń aıtýymen dinı senim jaıly ədebıetterdi oqyp, aýdıo taspalardy tyńdady.
Óziniń qatelesken jerlerin de eske túsirýge tyrysty. Baıaǵy alǵash kezdesken eki beıtanys jigittiń óz «qarmaqtaryna» túsirip, meshittegi ımamdarǵa jolatpaǵan aqyl-keńesi de oıyna oraldy. Adam adasaıyn dese, op-ońaı eken-aý. Nege ımamǵa baryp, aqyl suramadym dep te nalıdy ol. Bir kezderi Sırııaǵa barýǵa da úgittegender tabylyp edi. Bəlkim, teris ədebıettermen ustamasa, sol Sırııada júrer me edi. Ol jaqtaǵy jaǵdaıdy da estip, bilip, óziniń abaqtyǵa qamalyp aman qalǵanyna da təýbe etti.
Bəsen osynda alǵash tanysqan adamy. Ol da ózi sııaqty teris aǵymǵa ergeni úshin sottalǵan eken. Bes-alty jyldan beri túrmeniń tósegin tozdyryp kele jatqanyn jasyrmady ol. Basynda osy Dýlat sııaqty qatal ómirdiń tezine shydaı almastaı kúı keshipti. Adam degen qandaı qıyndyq bolsa da, tózedi ǵoı. Kele-kele osyndaǵy basqa aıybyn óteýshi namazhandarmen dinniń durys jolyn tańdap, betterin beri burǵan eken.
Dýlat Bəsenniń əńgimesine onsha den qoımasa da, óziniń osynda ne úshin túskenin oı eleginen ótkizýge tyrysty. Bəsenniń aıtyp otyrǵany durys shyǵar degen oıǵa da keldi. Jergilikti meshitten kelip, kezdesý ótkizip, ýaǵyz aıtatyn ımamnyń da yqpaly bolmaı qalmady. Endi Bəsen onyń aqylshysyna aınaldy. Əbý Hanıfa məzhaby men Matýrıdı aqıdasy jaıly tereńirek bilýge janyn saldy.
Osylaısha Dýlat maǵan ótken ómirindegi oryn alǵan jaılardy əńgimelep berdi. Qazir ol ózin qarapaıym musylman sanaıdy. «Dindi ustansam ózim úshin ustanamyn. Allanyń aldyndaǵy bes paryzymdy oryndap, teris aǵymdardyń yqpalyna endi túspeımin», - deıdi ol.
Alǵash kezdesken sətte səjdege jyǵylǵan meni attap ketken aǵat isi úshin keshirim suraýdy da umytpady. Men oǵan qatty rıza boldym. Eń bastysy, onyń óz ortasyna oralǵanyna qýandym.
Gazettiń osy kúngi sanynda Qazaqstan Respýblıkasy Təýelsizdiginiń 25 jyldyǵyna, Astrahan aýdanynyń 80 jyldyǵy men Astrahan aýylynyń 120 jyldyǵyna arnalǵan «Aqbıdaı-2016» oblystyq jazǵy spartakıadasy týraly jazylǵan «Atbasarlyqtar - jarys jeńimpazy» maqalasyn oqýǵa bolady.
«...Eki kúnge sozylǵan bəsekeli dodaǵa oblysymyzdyń on jeti aýdany men Kókshetaý, Stepnogorsk qalalarynan saıdyń tasyndaı iriktelip alynǵan myńǵa jýyq sportshy qatysyp, sporttyń on túrinen baq synasty. Aýdan basshylyǵy da atalmysh sharaǵa jaqsylap daıyndalǵan eken. Ortalyq stadıon mereke qarsańynda kúrdeli jóndeýden ótkizilip, ózgeshe bir jarqyn kelbetke ıe bolǵan. Jarystyń ər túri boıynsha ótkiziletin oryndar talapqa saı jabdyqtalǵan.
Qaı deńgeıdegi jarys bolmasyn, əzirligi myqty komandalardyń ərdaıym tasy órge domalap, jeńistiń bıiginen kórineri daýsyz. Jeńis ońaılyqpen kelmeıdi, ol úshin jaqsylap daıyndalyp, aıanbastan mańdaı terińdi tógý qajet.
«Baq shaba ma, bap shaba ma?» degen halyq danalyǵy da tekten-tekke aıtylmasa kerek. «Kóppen kórgen uly toı, jarysqa qatyssaq boldy» dep, ótkizilgeli otyrǵan sharaǵa nemquraıly qarap, esh əzirliksiz kelgen komandalardyń jeńilistiń aşy dəmin tatary da búkpesiz shyndyq. Bul jolǵy spartakıadaǵa da sportshylardyń zor daıyndyqpen kelgeni baıqalady. Oıyn aldynda ərtúrli qımyldar jasap, denelerin qyzdyryp júrgen jas jigitter men qyzdardyń júzderinen jeńiske degen senimdilik aıqyn seziledi.
Sonymen oıyn bastalyp ta ketti. Jeńisti qolynan bergisi kelmegen komandalar saıys bastalysymen-aq birine-biri eselerin jibermeı, jantalasyp baǵýda. Bir komandalar jaqsy oıyn órnegin kórsetip, birden sýyrylyp alǵa shyqsa, endi keıbireýleri «əttegen-aılap» ese jiberip alǵandaryna sandaryn soǵyp jatty. Alaıda, jarystyń da óz zańy, óz erejesi bar.
«Júzden júırik ozady» degendeıin, jiti qımyldap, sheberlikterin tanyta bilgen komandalar jeńis tuǵyryna kóterildi. Əıelder arasynda voleıboldan ótkizilgen saıysta Jaqsy aýdanynyń qyzdary jeńimpaz atansa, erler arasynda alań ıeleri - astrahandyqtardyń mereıi ústem boldy. Basketboldan əıelder arasynda aqkóldikter birinshi oryndy ıelense, erler arasynda Stepnogorsk qalasynyń komandasy sýyrylyp alǵa shyqty. Sporttyq týrızm salasy boıynsha Býrabaı aýdanynyń komandasy úzdik dep tanyldy. Ol zańdy da. Basqa aýdandarǵa qaraǵanda atalmysh óńirde týrızm jaqsy damyǵan. Jankúıerlerdiń delebesin qozdyrǵan fýtbol oıyndary da kópshiliktiń jadynda uzaq ýaqytqa saqtalary anyq. Bir-biriniń qaqpalaryn úzdiksiz shabýyldaǵan aıaqdop sheberleri fýtboldy tamashalaýǵa kelgen kórermenderge jaqsy oıyn órnegin syılap, olardyń ystyq yqylasyna bólendi.
Alaıda, jarystyń aty jarys. Aqtyq saıysta alań ıelerimen kezdesken Kókshetaý qalasynyń fýtbolshylary 2:1 esebimen utyp, jeńis tuǵyryna kóterildi. Ústel tennısinen de kókshetaýlyqtardyń mereıi ústem bolsa, Prezıdent kópsaıysynda Stepnogorsk qalasynyń komandasy jeńimpaz atandy. Otbasylyq saıysta astrahandyqtar sheberlikterin tanyta bildi. Aýdan komandasynyń qorjynyna otyz upaı salǵan Baımaǵanbetovtar otbasy jerlesterine jeńistiń tətti ləzzatyn syıǵa tartty. Kókshetaý qalasynyń komandasy jeńil atletıka, shahmat, doıby saıystarynan da shashasyna shań juqtyrmaı, eshkimge des bermedi. Eki kúnge sozylǵan jarys ta óz məresine jetip, jeńimpazdar anyqtaldy.
Jalpykomandalyq esepte qalalar arasynda 291 upaı jınaǵan Kókshetaý komandasy jeńistiń bıik satysyna kóterilse, aýdandar arasynda 236 upaı jınaǵan Atbasar aýdanynyń komandasy birinshi oryndy ıelendi. Olardan úsh upaı kem jınaǵan býrabaılyqtar ekinshi oryndy enshilese, astrahandyqtar 229 upaımen úshinshi orynǵa taban tiredi. Jarys jeńimpazdary men júldegerleri aqshalaı syılyqtarmen marapattalsa, jaqsy óner kórsetken komandalarǵa arnaýly dıplomdar tabys etildi.
Osy kúni aýdan ortalyǵynyń shetinde ornalasqan ıppodromda aýdan əkimshiliginiń uıymdastyrýymen ulttyq sport túriniń biri - at bəıgesi ótkizildi. Onyń maqsaty - ulttyq sport túrlerin buqara arasynda keńinen nasıhattaý, halyq arasynda salaýatty ómir saltyn qalyptastyrý, jastardy dostyqqa, patrıottyq sezimge, ulttyq mədenıetke tərbıeleý. At jarysqa aýdan kəsipkerleri men jekelegen azamattar demeýshilik kórsetti.
Bəıge ejelden ata-babamyzdyń qanyna sińgen, urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp kele jatqan ulttyq sport túri. 16 shaqyrymdyq alaman bəıge, 10 jəne 6 shaqyrymdyq bəıgege 55 at qatysty. Dala tósin kúńirente shapqan səıgúlikterdiń tuıaǵynyń dúbirinen, qıqý sala aıǵaılap ata arýaǵyn shaqyrǵan daýystar qulaq tundyrady.
Alaman bəıgede 1-oryndy Atbasar aýdanynan kelgen «Sarmat» esimdi at (ıesi T. Býltanov, shabandozy Vadım) 2-oryndy Astrahan aýdanynyń Uzynkól aýylynan kelgen «Dıdar» (ıesi «Іzbasarov» JShS, shabandozy Əset), 3-oryndy Shortandy aýdanynyń «Úrker» (ıesi Qaıyrbek Esilbaev, shabandozy Jangeldi) jeńip aldy. 10 shaqyrymdyq bəıgede 1-orynǵa «Smaǵul» jeke kəsipkerligi (Astrahan aýdany Kovylenka aýyly), 2-orynǵa T.Əbdirahmanov (Astrahan aýdany, Jambyl aýyly), 3-orynǵa «Saǵadatov» JK (Astrahan aýdany, Novocherkassk aýyly) ornalasty. Al, 6 shaqyrymdyq bəıgede «Temirlan» sharýa qojalyǵynyń (Astrahan aýyly), Qýanysh Jańabaevtyń (Kolýton stantsııasy), «Іzbasarov» JShS-niń (Uzynkól aýyly) «Sprınt», «Jezkıik», «Kókbóri» esimdi səıgúlikteri top jardy. Budan soń jorǵa jarys ótkizildi. Onda 1-oryn Bolat Əbdirahmanovqa (Astana qalasy), 2-oryn «Іzbasarov» JShS-ne (Uzynkól aýyly), 3-oryn Baqyt Arystanovqa (Bulandy aýdany) buıyrdy.
Shara sońynda kókpar, teńge ilý, qyz qýý sekildi ulttyq sport túrlerinen kórsetilimder kórermender nazaryna usynylyp, jeńimpazdar men júldegerler aqshalaı syılyqtarmen marapattaldy. Sonymen, Astrahan aýdanynda ótken jıyrma toǵyzynshy oblystyq jazǵy spartakıada óz məresine jetti. Sóz sońynda atalmysh sharanyń joǵary dərejede uıymdastyrylyp, ótkizilgenin atap ótken abzal...»
Gazettiń 4 tamyzynda shyqqan sany «Óndiriste oń serpin bar» atty maqalamen bastaldy.
«...- STEPNOGORSK. Oblys ákimi aldymen «Stepnogorsk taý-ken hımııa kombınaty» jaýapkershiligi shekteýli seriktestiginde bolyp, irgeli kásiporynnyń jumysymen tanysty. Jarty ǵasyrdan astam tarıhy bar kásiporyn osy kúni oblystyń ındýstrııalandyrý kartasyna engen jobany qolǵa alyp otyr. Bir kezderi jylyna 4 mıllıon tonnaǵa deıin ken óńdep, elimizdiń jetekshi óndiristik oshaǵyna aınalǵan zaýyt qazir ýaqyt talabyna saı jumysyn ártaraptandyrýda. Zaýytta jylyna 4 myń tabıǵı ýran qospasynyń mıneraldy shıkizaty, 1 mıllıon tonna mys-molıbden keni baıytylyp, óńdeledi.
Kásiporyn basshysynyń mindetin atqarýshy Anton Makarovtyń aıtýyna qaraǵanda, bıylǵy jyldyń alǵashqy toqsanynda 2,5 myń tonna ýran qospasy óńdelip, 6,2 myń tonna mys kontsentraty óndirilgen. 2012 jyldan bastap, «Qyzyltý ken ornynyń mys molıbden kenin baıytý fabrıkasyn qalpyna keltirý» jobasy júzege asyrylýda. Jobanyń quny 970 mıllıon teńgege baǵalanyp, bıyl iske qosylady dep josparlanyp otyr.
Búgingi kúni «Eýropalyq «Stepnogorsk» podshıpnık zaýyty» aktsıonerlik qoǵamynyń da jumysy durys jolǵa qoıylyp, óndiris kólemi arta túsýde. Atalmysh kásiporyn osyǵan deıin jolaýshylar jáne júk vagondaryna, teplovozdar men elektrovozdarǵa qajetti podshıpnıkter shyǵaryp kelgen edi. Daıyn ónim Qazaqstan men Reseı naryqtaryna saýdaǵa shyǵarylatyn. Ótken jyldyń qorytyndysy boıynsha zaýytta 10,3 myń tonna podshıpnık óndirildi. Bıylǵy jyldyń alǵashqy jartyjyldyǵynda bul kórsetkish 5,8 myń tonnaǵa jetti. 2012 jyly kásiporynda «EPK-Máskeý» ashyq aktsıonerlik qoǵamynyń podshıpnık óndirisi nomenklatýrasyn aýystyrý» ınvestıtsııalyq jobasy iske qosyldy. Máskeýden qajetti bólshekter tasymaldandy. Ol jaqtan munda 370 qondyrǵy jetkizildi. Osynyń arqasynda bıylǵy jyldyń basynan beri jańa úlgidegi 71 myń dana podshıpnık shyǵaryldy. Zaýyt qolǵa alǵan jańa ónimge degen suranys artýda. Keleshekte zaýyt bul kórsetkishti 200 myńnan asyrýdy mejelep otyr.Osy kúni aımaq basshysy «Qazaqstannyń jylyjaı kesheni» jaýapkershiligi shekteýli seriktestigi men qalpyna keltirilip jatqan kópqabatty turǵyn úıdi kórip, atqarylǵan sharýalarǵa oń baǵasyn berdi. Sonymen birge, qaladaǵy No2 ındýstrııaldyq-tehnıkalyq kolledjinde bolyp, kásiptik bilim beretin oqý ordasynyń jaıymen tanysty.
Tselınograd aýdany. Osy kúni aýdannyń Talapker aýyldyq okrýgine qarasty 96 razezde jáne Taıtóbe aýylynda 300 oryndyq jańa mekteptiń qurylysy júrgizilýde. Atalǵan bilim ordalarynyń ekeýi de jospar boıynsha 2013 jyly paıdalanýǵa berilýi kerek edi.
Alaıda, merdigerlerdiń salǵyrttyǵynan qurylys jumystary sozylyp, bıylǵy jyly aıaqtalatyn túri bar. Máselen, 96 razezdegi orta mekteptiń qurylysyna barlyǵy 547 mıllıon teńge qarjy bólinipti. Qurylys jumystaryn 2011 jyly merdiger «Almat Kókshetaý» seriktestigi qolǵa alyp, keıin qarajat ýaqytyly bólinbedi degen túrli syltaýmen aıaqsyz qaldyrǵan. Osy kúni sot arqyly atalǵan nysannyń qurylysy merdiger kompanııa «Qazbaılyq Astana» seriktestigine berilip otyr. Seriktestik basshysy Nurtaı Habdýlınniń sózine qaraǵanda bilim ordasyn bıylǵy jyldyń qyrkúıek aıynda tapsyrý josparlanǵan.
- Qurylys jumystaryn shıratyp jatyrmyz. Qyrkúıek aıynyń ortasyna qaraı nysandy paıdalanýǵa beretin bolamyz, - dep málimdedi Nurtaı Habdýlın.
Sol sııaqty Taıtóbe aýylyndaǵy mekteptiń qurylysy da alǵashqy merdigerlerden sot arqyly qaıtarylyp alynyp, «Elektrosetstroı» seriktestigine tapsyrylǵan. Bul nysandy aldaǵy jıyrma kúnniń ishinde aıaqtaý kózdelgen. Qazirgi kezde negizgi jumystar aıaqtalǵan. Іshki árleý jumystary qolǵa alynyp, ǵımarat mańy abattandyrylý ústinde. Atalǵan bilim ordalarynyń qurylysymen tanysqan aımaq basshysy merdigerlerge barlyq jumysty belgilengen merzimde ári sapaly aıaqtaýdy tapsyrdy.
Oblys ákimi Astananyń irgesindegi eldi mekenderde zańsyz jer telimderin ıelený máselesi boıynsha jergilikti turǵyndarmen kezdesti. Tselınograd aýdanynyń Taıtóbe aýylynda ótken kezdesýde óńir basshysy zańsyz jer ıelenýshilerdiń arasynda aldanyp, bireýden jer telimin aqshaǵa satyp alǵan turǵyndardyń kinási joqtyǵyn jáne bul baǵytta qurylǵan jumys toby máseleniń aq-qarasyn anyqtaý maqsatynda tekseris júrgizip jatqanyn atap ótti.
- Men áý bastan-aq adal jolmen qarjysyn tólep jer satyp alǵan turǵyndardyń eshqandaı kinási joq ekenin aıtqan bolatynmyn. Búgingi kúni meniń ótinishimmen quqyq qorǵaý organdary tarapynan barlyq tekserýler ýaqytsha toqtatyldy. Aldaǵy ýaqytta biz muny egjeı-tegjeıli taldap, árbir ótinishti jeke qaraıtyn bolamyz.
Soǵan saı naqty sheshim shyǵarylatyn bolady. Keıbir jer telimderine qatysty ister tek sot arqyly ǵana sheshiledi. Buǵan árıne biraz ýaqyt kerek. Sondyqtan, sizderdi sabyr etýge shaqyramyn. Qazirgi kezde jumys algorıtmi jasalynyp, jer paıdalanýshylardyń málimetter bazasy bir júıege keltirilýde. Esterińizde bolsa, osyǵan uqsas jaǵdaı Qoıandy aýylynda da boldy. Búgingi kúni biz ondaǵy jaǵdaıdy da birtindep sheshýdemiz, - dedi oblys ákimi óz sózinde.
Aıtalyq, jalpy Tselınograd aýdany boıynsha zańsyz jer telimderin ıelengen barlyǵy 570 oqıǵa tirkelgen. Onyń 270-i Qosshy jáne Talapker aýyldaryna tıesili bolyp otyr. Al, osyǵan deıin Qoıandy aýylynda anyqtalǵan 195 zańsyz jer telimin ıelený oqıǵasynyń búgingi tańda 15-i qaralyp jatyr. Qalǵandary tolyq sheshimin tapqan.
Sapar barysynda oblys ákimi Aqmol aýylynda aldaǵy jyly iske qosylatyn jańa jylý qazandyǵy men jańadan salynyp jatqan 45 páterli turǵyn úıdiń qurylysyna kóńil bóldi. Osy oraıda, aımaq basshysy merdiger «Asgard qurylys kompanııasy» seriktestigine turǵyn úıdiń qurylysyn kestege saı sapaly júrgizýdi tapsyrsa, kommýnaldyq nysandy tolyq qýatymen jumys istetý qajettigin atap ótti.
«JER IESІ nemese úsh urpaqqa jalǵasqan dıhanshylyq»-
«...At aýyzdyǵymen sý ishken qıyn-qystaý asharshylyq jyldary 4 jasar Hamıdolla əkesinen aıyrylyp qalady. Anasy Bəkesh Búrkitqyzy asa ismer adam edi. On saýsaǵynan óneri tamǵan iskerliginiń arqasynda Hamıdolla men aǵasy Burqandy nebir zulmat jyldardan aman saqtaıdy. 1934 jyly mektepke barǵan Hamıdolla soǵys bastalǵanda 7 synyptyq bilimimen eńbek maıdanyna attanady. 1941-1944 jyldary kolhoz dalasynda ózi quralpy balalarmen birge kóktemde ógiz jegip egin egedi, jazda pishen shabady. Kúzde qol oraqpen arpa-bıdaı oryp, qystyń kózi qyraýda mal baǵady.
1944 jyly ol Kókshetaýdaǵy pedagogıkalyq ýchılışege túsip ony 1946 jyly təmamdaıdy. Eki jyl mektepte muǵalim bolady. Oqýshylarǵa sabaq bere júrip jas býyndy eńbekke baýlıdy, elge-jerge degen qurmet dənin júrekterine sebedi.
1948 jyly Hamıdolla Sylqymbekov Almaty qalasyndaǵy Qazaq aýyl sharýashylyǵy ınstıtýtynyń agronomııa fakýltetine oqýǵa qabyldanady. Kóp oqyp, bilim jolynda tapjylmaı ter tógýdiń arqasynda atalǵan ınstıtýtty «ǵalym-agronom» mamandyǵy boıynsha úzdik bitiredi.
Sóıtip, 1954 jyldyń aqpanyna deıin Almaty mańyndaǵy Talǵar aýyl sharýashylyǵy tehnıkýmynda oqytýshylyq qyzmet atqaryp, təjirıbe jınaqtaıdy. 1954 jyly Keńes Úkimetiniń tyń jəne tyńaıǵan jerlerdi ıgerý týraly qaýlysy shyqqanda tyń jerlerdi ıgerýshilerdiń alǵashqy tobynda H.Sylqymbekov komsomoldyń arnaıy joldamasymen Aqmola oblysynyń Atbasar aýdany, Shýıskıı sovhozyna bas agronom bolyp barady. Órimdeı jas mamannyń tyń ólkesindegi alǵashqy eńbek joly osylaısha bastalady.
Hamıdolla Júzbaıuly bul týraly: «1954 jyldyń 7 səýiri. Atbasarǵa kelgen kúni aýa raıy buzylyp, boran borap tur eken, úskirik aıaz, aınala appaq, omby qar. Bir inishek bizdi jalǵyz traktormen qarsy aldy. Jaıaýlap traktordyń sońynan ergen 12 adam 45 shaqyrym jol boıynan óleń aıtyp kele jatyrmyz. Bir kezde traktor toqtady. Aıdalada birde-bir jan kórinbeıdi, eldi mekenniń belgisi de joq. Bir qazyq qana tur. Qazyq basyndaǵy taqtada: «Makeev sovhozy» degen jazýy bar.
- Іnishek, sovhoz qaıda? - dep suradyq.
- Mine, osy qazyq sovhozdyń birinshi bastaýy! - dep
jaýap berdi ol.
Ań-tańbyz. Al, endi ne isteımiz?! Jigitter jaǵy dereý qolymyzdaǵy on adamdyq eki palatkany qurastyryp, ot jaǵyp, óleń aıtyp, jastyq jalyn, jigermen túndi ótkizdik. Tań atqanda bir-birimizge qarasaq tek qana tisimizben kózimiz kórinedi, betimiz qap-qara kúıe. Minekı, osylaısha tyń jerlerdi kóterýdiń birinshi kúnderin bastadyq...» dep eske alady.
Óz isine shynaıy berilgen Hamıdollanyń bar armany aýyldyń ekonomıkasy men mədenıetin kóterý edi. Sovhozǵa kelgen bette Hamıdolla bastaǵan jastar tynymsyz eńbektiń arqasynda az ǵana ýaqyttyń ishinde degenderine jetti, irgedegi sharýashylyqtardyń baıyrǵy mamandary təjirıbe almasýǵa kele bastady.
«El bastar ulyń bolsa, urpaǵyń óser» dep, halyq danalyǵynda aıtylǵandaı túzde eldiń qamymen júrgen er azamattyń otbasy-oshaq qasyndaǵy baqyty aıaýly jary men kindiginen taraǵan urpaǵy ekeni daýsyz. Tyń ıgerýge birge attanyp, juptaryn bir eli jazbaǵan, úlgili otbasy ıeleri Hamıdolla men Zulqııa eki balany dúnıege əkeledi. Sol zamandarda qazaqy tərbıeniń jazylmaǵan zańy boıynsha Shərip pen Gúlnərdi mektep jasyna deıin úlken naǵashy əjesi baýyryna alyp ósiredi. Balǵyndardyń baldəýren balalyq shaǵy Qorǵaljynda, Shalqar kóliniń jaǵasynda ótedi.
«Keleli iske qolbaılaý bolmaǵany jón» - «...Aktsııany oblystyq kəsipkerler palatasy dırektorynyń orynbasary Valentına Geraşenko ashyp júrgizip otyrdy. Jeke kəsipker T.Artemeva «Býrabaı» memlekettik ulttyq tabıǵı parkiniń aýmaǵynda avtokólikpen tegin júrýge yqpal etýdi ótindi. Memlekettik elektrondyq saýdaǵa qatysqan kəsipker Býrabaı kenti aýmaǵynda ornalasqan mekemeler men kəsiporyndarǵa sút ónimderin tasymaldaý úshin kelisim-shartqa otyrǵan.
«Býrabaı» memlekettik ulttyq tabıǵı parkiniń aýmaǵy arqyly ótkende qosymsha shyǵyn shegedi. Olardyń aýmaqqa kirý tólemi 636 teńgeni quraıdy. Buryn arnaıy qujatpen tegin júretin. Bıylǵy jyly Qazaqstan Respýblıkasy Salyq kodeksiniń 508-511 babtaryna səıkes, tólemaqy alyna bastapty. Bul saýalǵa jaýap bergen oblystyq prokýratýranyń aǵa prokýrory Aqylbek Smaǵulov óz sózinde erekshe qorǵalatyn tabıǵı parkter aýmaǵynda kólikpen júrý úshin ótemaqy tólenetinin, kəsipkerdiń məselesin «Býrabaı» memlekettik ulttyq tabıǵı parkiniń jəne shıpajaıdyń basshylarymen sheshýge bolatynyn atap ótti.
Zerendi aýdanynyń kəsipkeri Pavel Kelm óz sózinde aýdandyq memlekettik kiris basqarmasy «Lagýna» demalys bazasynda jumys isteıtin eńbekkerlerden de aýmaqqa kirý aqysyn alatynyn aıtty. Bul məsele jóninde oblystyq memlekettik kiris departamentinen jazbasha túsinik alynyp, oblystyq prokýratýraǵa joldanatyn boldy.
«Aqmola óńirlik elektr kompanııasy» aktsıonerlik qoǵamynyń ókili eski elektr qýatyn taratý jelileri boıyna jer bólý jóninde məsele kóterdi. Kəsiporyn burynǵy jelilerdi qalpyna keltirýde. Quqyqtyq qujattary bar. Biraq, bul jeliler keıbir eldi mekenderdiń bas josparyna engizilmegen. Osy oraıda, jumys barysynda məsele týyndaıdy. Bul saýalǵa jaýap bergen oblystyq jer qatynastary basqarmasynyń bólim basshysy Azamat Serǵazın elektr kompanııasy ókiliniń basqarmaǵa kelýi qajettigin aıtty.
Kelesi «Agroservıs kompanııasy» men «ıÝrSlýjba» seriktestikteriniń saýaldary memlekettik kiris departamentine qatysty boldy. Seriktestik ókilderiniń aıtýynsha, memlekettik kiris departamentiniń qyzmetkerleri salyq jəne bıýdjettiń ózge de tólemderin durys eseptemeıtin kórinedi. Mundaı qate esepteletin salyqtyń somasy mıllıondaǵan teńgege deıin jetýi múmkin. Kəsipkerdiń ədildigin dəleldeý ońaı sharýa emes. Ol tek sot arqyly sheshiledi. Tólengen aqshany keri qaıtarý da qıyn. Bul jaǵdaıda salyq organynyń qyzmetkeri keshirim suraýdyń ornyna qoqan-loqqy jasaıdy.
Məselen, «Agro-servıs kompanııasy» seriktestiginiń ókili tekseris kezinde memlekettik kiris departamenti qyzmetkeri Shoqan Janəbilmen birneshe ret kezdesken. Oǵan seriktestiktiń býhgalterlik qujattarynyń bir bóligi berildi. Sondaı-aq, tekserý júrgizý úshin memlekettik kiris departamentiniń talaby boıynsha kəsiporynnyń bir bólmesi bólinipti.
- Shoqan Janəbilmen əńgimeleskende biz tekseristen qoryqpaıtynymyzdy aıttyq. Budan keıin ol kórinbeı ketti. Tipti, tekseris ótkizý úshin belgilengen ýaqytta da kelmedi. Úsh aptadan beri habarlasqan joq. Mundaı qyzmetkerdiń qylyǵy zań buzýshylyqqa jatpaı ma? Múmkin ol negizsiz salyq eseptep júrgen bolar. Osyndaı keleńsizdikke baratyn qyzmetkerler nege jaýapkershilikke tartylmaıdy? - deıdi seriktestik ókili.
Bul məsele oblystyq prokýratýranyń jumys tobyna berildi. Al, tekseristiń nege toqtatylǵany jóninde arnaıy saıttan oqý kerektigi aıtyldy. Saraptama ótkizilgennen keıin kəsipkerler óz saýaldaryna oblystyq kəsipkerler palatasynan jaýap alatyn boldy.
«Eýroplast Kókshetaý» seriktestiginiń ókili Sergeı Lıtvınenko ózderiniń tasymaldaýshysy «Pavlodar Plast Komplekt» seriktestigi sottyń sheshimi boıynsha memlekettik tirkeýden alynyp tastalǵanyn aıtty.
- Bul qosymsha qun salyǵyna oraı memlekettik kiris organdaryna qatysty sharýa. Sottyń sheshimimen kelispeımiz. Memlekettik organdarǵa shaǵymdanamyz. Sottyń sheshimi kúshinde bolǵanda memlekettik kirister komıteti atalmysh eskertýdi oryndaý boıynsha shara qoldandy. Biz qosymsha esep berýge məjbúr bolyp, eskertý mezgilinde kórsetilgen esepten qosymsha qun salyǵyn alyp tastadyq. Qosymsha qun salyǵyna 3 mıllıon 317 myń 123 teńge ósim eseptelipti. Ony tolyǵymen tóledik. Jýyrda salyq tóleýshige 2 mıllıon 229 myń 627 teńge ósimdi tóleý jóninde jańa eskertý keldi. Bul qalaı boldy? Kim kinəli? Mundaı jaǵdaıda salyq jınaýshylar salyq tóleýshilerdi kinəlaıdy. Ózderiniń qatelikterin moıyndamaıdy,- dedi seriktestik ókili.
Bul məsele de oblystyq prokýratýranyń jumys tobyna berildi.
Ýkraınadan Grýzııa arqyly qosalqy bólshekter tasymaldaıtyn kəsipker kedendik sertıfıkat məselesin kóterdi. Qazaqstandyq kedenshiler shetelde jasalǵan sertıfıkattyń túp nusqasyn suraıtyn kórinedi. Kedendik kodekste kórsetilmegen jaǵdaı jóninde oblys prokýroryna ótinish jazý jóninde usynys aıtyldy.
Zerendi aýdanynyń kəsipkeri Pavel Kelm «Zerendi Energo» seriktestiginiń aǵash óńdeý tsehyn elektr qýatynan zańsyz ajyratqanyn, bir jarym aı boıy eńbekkerleri jumyssyz otyrǵanyn aıtyp shaǵymdandy. Kəsipker búgingi kúnge deıin tehnıkalyq jaǵdaı qujatyn ala almaı júrgen kórinedi. Bul məseleni oblystyq kəsipkerler palatasy oblystyq prokýratýramen birge sheshetin boldy. Budan əri on shaqty kəsipkerdiń ózekti məselesi tyńdalyp, tushymdy jaýap berildi.
«Eńbekpen kógergen Eńbek» - «...Bas ınjenerden məlimet alamyz. Ol aýdandaǵy onnan astam keńshar tehnıkasynyń saqadaı saı əzirligine jaýap beredi. Naýqandar kezindegi jumysy qat-qabat ta qarbalas. Al, naýqan tolastamaıdy. Biri aıaqtalyp, ekinshisi bastalyp jatady. Soǵan oraı bas ınjenerdiń jumysy bastan asatynyn baıqaıtynbyz.
Sodan kóp uzamaı qamal buzar qyryqqa eki-úsh qyrqa qalǵanda serilerdiń shyrqaı salǵan əni estilerdeı əýdem jerdegi Aıyrtaý atyraby, Syrymbet salasynda jańadan qurylǵan mal bordaqylaý keńshary - Qazaqstan aýdandyq mamandandyrylǵan sharýashylyq birlestigine dırektor bolyp taǵaıyndalsyn.
Eńbek aǵaǵa aq jol tilep Zerendide qala bergenbiz. Biraq, qudaıym des bergende, bir jyl óter-ótpeste men de Kókshetaýdyń oblystyq gazetiniń dəl sol Volodar aýdanyndaǵy menshikti tilshisi bolyp bara qalaıyn. Jańa úılengen jas otbasymmen aýdan ortalyǵyndaǵy SPTÝ jataqhanasynda turamyn. Eńbek Qabdanulymen taǵy da bir aýdandamyn. Ol kisiniń de keńsharyna baryp, jaǵdaıymen tanysyp, materıal jınap, baspasózge jazylýǵa oraı biraz jumystar júrgizip te qaıtqanmyn. Burynnan biletinimdi salyq qylǵandaı erkindeýmin. Dese de, azamattyń aldy keńdigine, jan dúnıesiniń qazaqı darqandyǵyna sol barys-kelis, aralas-quralastyqta kózim jetkendeı edi. Əýeli gazetke jurtty jazdyrý jaıynan úlken qolǵabys jasady. Partorg Qunanbaı Serdalın ekeýimiz keńsharǵa qarasty qaımaǵy buzylmaǵan, irgesi əli kúnge deıin sógilmegen tórt qazaq aýyly - Dəýqara, Qaraqamys, Egindiaǵash, Sholaqózekte úı-úıdi aralap júrip elmen sóılesip, dittegenimizge jetken bylaı tursyn, mejeden asyp ta túskenbiz.
Sonda jańa keńshardaǵy jas dırektordyń alymdy, arymdy isterine de tańyrqaı kóz salamyn ǵoı. Aınalasy eki-úsh jyldyń ishinde, əsirese, ortalyq qonys Dəýqarany aqshańqan, aqkirpish, ədemi úılerge toltyryp jiberipti. Eki pəterli elýden astam úı salyp tastaǵan. Qurylys keń qanat jaıǵan. Qajetti materıaldardy jan-jaqtan aldyryp jatyr. Sharýashylyqta qanshama mal baǵylyp, qysy-jazy bordaqyda tur. Halyqtyń da kóılegi kók, kóńili toq. Barlyǵy sańǵyraǵan jańa úılerge kirgen jas mamandar da jadyrańqy. Eńbek Qabdanuly sııaqty kesek qımyldy, kermıyq keń minezdi dırektor kelgenine el de razy. Sony ishteı uǵyp, azamatqa degen ishki bir tilektestigimizben biz de mereılengenbiz sonda.
Munymen de qoımaı, «Altyn shyqqan jerdi belden qaz» degendeı, osy Dəýqarada oblystyq gazettiń taǵy bir jıynyn ótkizsek degen oıymyzdy dırektorǵa dúdəmal kóńilmen aıtyp kórip edik, betimizdi qaıtarmady, birden kelisti. Gazette «Aýyl ajary azamatynan» degen əıgili aıdarymyz bolatyn. Sodan qystyń kózi qyraýda, aqyrǵan aqpannyń ishi, Kókshetaýdan 200 shaqyrym jerdegi Dəýqarada aýyl mədenıetin kóterý, kelbetin kórkeıtý týraly dıspýt ótkizdik. Oblys ortalyǵynan belgili aqyn Tólegen Qajybaev, QazTAG-tyń fototilshisi Sovet Maǵzumov, radıojýrnalıst Janmurat Janaıdarovtardy qolqalap aldyrttym. Dıspýt taqyrybyn, suraqtardy, qozǵalatyn məselelerdi aldyn ala partııa jəne komsomol uıymdarynyń hatshylarymen kelisip, sóıleıtin adamdardy belgilep, daıyndyǵymyz da jaqsy boldy. Keńshar klýby aýyl turǵyndaryna lyq toldy. Jıynymyz belsendilikpen ədemi ótip jatyr. Eńbek Qabdanuly qarbalas jumystan úlgerip jetip, kópshilik aldynda sóılep te berdi. Aýyl ómirin jaqsartý týraly biraz oılaryn da aıtty. Biraq, júzinen sharshaý, ədettegiden kóńilsiz ekeni baıqaldy.
Keıin bilsek, dəl sol kúni Kókshetaý oblysyna jańadan saılanǵan birinshi hatshy Orazbek Qýanyshev elmen tanysý, mal qystatýdyń jaı-kúıin baıqap kórý maqsatynda aýdandy aralap, odan osy sharýashylyqqa soǵypty. Mal qoralarynda əldenege kóńili tolmaı, oblysty tirep turǵan dókeı tars ashýlanyp, bolmashyǵa bulqan-talqan bolyp, dırektordy sókken kórinedi. Ol zamanda bul degenińiz is basyndaǵy qaı-qaı azamatqa bolsyn aýyr soqqy. Eńbek aǵa osyǵan qaramastan jýrnalıster uıymdastyrǵan jıynǵa bastan-aıaq qatysyp, túnniń bir ýaǵyna deıin bizben birge boldy, syı-qurmetin kórsetti.
Oblys basshysynyń jańaǵydaı toqpaǵynan keıin basqa bireý bolsa tulan tutyp, qara jamylyp jatyp alatynyna, halyq aldynda qarasyn da kórsetpesine sóz bar ma. Bizdiń aǵamyz óıtpedi, pendelikten bıik turdy, salyn sýǵa ketirmeı, sabyryn saqtaı bildi, azamattyǵy men adamshylyǵynan basyna kún týǵanda da aınymady. Jeke basynyń renishin jurtqa tıtteı de sezdirmedi. Al, dıspýt materıaldary sol kezdegi oblystyq «Kókshetaý pravdasy» gazetiniń tutas bir betin alyp shyqqan bolatyn.
Eńbek Qabdanulynyń qatty tútigip ashý shaqyrǵanyn da kórdik. Kúzgi jıyn-terin, egin oraǵynyń naǵyz qyzǵan shaǵy. Astyq úshin aıqas. Naıqalýdy kótermeıtin qarbalas. Birdi-ekili mehanızator jigitter osyndaı ýaqytta araq iship, kombaındy qańtaryp qoıyp toılatqan.
Sóıtken jetesizdikpen zyǵyrdandy qaınatqan. Solardyń bərin, brıgadırin qosa, Eńbek Qabdanuly tańǵy saǵat 7-den kabınetine jıyp aldy. Etten ótkize, súıekterine jetkize, mılaryn shaǵyp, shańdaryn qaǵyp qatty batyra aıtty. Aıqaıdy saldy! Jigitter sómpıip tómen qarady. Durys urysqa ne desin? Kinəlaryn moıyndap, keshirim surady. Bul kezde keńshar partorgy Jaqsybaı Tóregeldın degen aıkól azamat bolatyn. Úndemeı qalmady. Eńbek Qabdanulyn qoldap, ol da jondady, sańylaýy bardyń sanasyna jeterdeı qylyp uıaltty jigitterdi. Dırektor men partorgtyń derteni birge tartqan, jaýapkershilik júgin birge arqalaǵan jarastyǵy osyndaı edi. Olar aldaryndaǵy jumysty osylaı qashyratyn. Sol jylǵy egin oraǵyn da Eńbek Qabdanuly bastaǵan sharýashylyq erte təmamdaǵanyna kýə bolǵanbyz, sabantoıyna da qatysqanbyz.
Dırektor men partorg jarastyǵy degende, eske bir eski əńgime túsedi. Kókshetaýdan kóp alys emes, Eltaı aýyly deıdi, «Seıfýllın» keńsharynyń dırektory Talap Toqmyrzın men keńshar partııa uıymynyń hatshysy Qaıyrjan Rysbaev degen kisiler boldy. Qazirde baqılyq, ımandary joldas bolsyn, jumystaryn da biletin, aýyl ishindegi qazaqy jón-josyqqa da júırik jaqsy adamdar edi. Qys túsip, soǵymdaryn jyqqan el qandaı, kezek-kezek shekege, omyrtqaǵa shaqyra bastaıdy emes pe. Sonda shaqyrǵan úı ıeleri bas salynǵan tabaqshany dırektor men partorgtyń naqty qaısysyna tartylǵanyn bildirmeı, ekeýiniń ortasyna qoıatyn kórinedi. Jas jaǵynan Qaırekeń úlken de, qyzmet jaǵynan alǵanda dırektordyń dúmi myqty. Qaıtkende de Talap basty ózine ıkemdep alyp júripti. Sóıtse birde taǵy bir úıde, aldaryna syıtabaq tartyla bergen kezde Qaıyrjan partorg burynyraq umtylyp basty óziniń aldyna tartyp alypty da: «Əı, Talap, budan bylaı basty bir úıde sen usta, bir úıde men ustaıyn!» degen eken. Osy sóz Kókshe óńirinde dırektor men partorg syılastyǵy jónindegi əńgimelerdiń ədemi məteli bolyp ketken edi.
Bul jaıdy Eńbek aǵamyz da, əlbette, jaqsy biledi. Al, ózi izetshil sypaıylyǵynyń, kishipeıil mədenıettiliginiń, keńqoltyq kisiliginiń arqasynda əriptes serikteriniń arasynda, jumys babynda da, bylaıǵy qarym-qatynasta da eshqashan bas jaǵyna baryspaǵan basshy boldy desek, qatelespeımiz.Eńbek Qabdanuly budan soń Zerendi aýdandyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń bastyǵy bolyp júrgendegi bir jaı ərdaıym jadymda. Qarbalas naýqandarda ylǵı suhbat alyp júrgen aǵamyz. Biraq, bul jolǵy jaǵdaı basqasha. Asqar degen inim úılenip, Eńbek dırektor bolǵan keńshardyń Sholaqózek aýylynan kelin əkeletin boldy. 250 shaqyrym jerge toı, qudalyqqa barýymyz kerek. Barýshylar sany əjeptəýir. Bir shaǵyn avtobýs bolmasa bolmaıdy. Aqyry ne kerek, aryzymdy Eńbek Qabdanulyna aıttym. Eki sózge kelmesten məseleni sheshti de tastady.
«Shópshilerge tamaqty bas agronom, bas ınjener óz məshınesimen jetkizsin. Jastarymyz úılenip jatsa ómirimizdiń berekesi de, mereıi de sol emes pe. Mıkroavtobýsyńdy eki kúnge bere tursań, keńsharyń odan qulap qalmaıdy, qaıta saýabyn alasyń» dep Məlik Ǵabdýllın keńsharynyń jalǵyz avtobýsyn aldy da berdi. Bul jaı da onyń óndiriste de, ómirde de bolashaqty oılap, keńinen tolǵaıtyn basshy ekenin kórsetetin mııatty mysal der edim.Qaıyrymdy basshy - halyqtyń yrysy. Adamdarǵa sharapatyn tıgizedi, jastardyń jolyn ashady. Aǵanyń osyndaı da bir jaqsylyǵyn bilýshi edim. Ol kezde Eńbek Qabdanuly Aıyrtaý (burynǵy Volodar) aýdanynyń əkimi bolyp turdy. Sol kezeńde osy aýdanǵa kóp eńbek sińirip, halyqtyń alǵysyna bólengen narqasqa azamat, marqum Túzelbaı Kerbaevtyń nemeresine keńshar atynan joǵary bilim alýǵa jol ashqany da mərttigin bildirer edi.
Iə, Eńbektiń ózi de kózin eńbekpen ashqan. On segiz jasynda Kókshetaýdaǵy mehanızatsııa ýchılışesin bitirip, əmbebap «mashınıst-traktorıst» mamandyǵyn alyp shyǵady. Іle Ýəlıhanov aýdanynyń Kókseńgir atyrabyna 20 traktormen jer qyrtysyn aýdaryp, tyń kóterýge jiberiledi. Jerdi soqamen jyrtyp ótkende ýlap-shýlap shyńǵyrǵan sýyrlardy kórip jas júregi birtúrli muńaıyp aýyrǵanyn Eńbek Qabdanuly əli kúnge umytpaıdy. «Qandaı keremet mal jaıylymdary qurydy ǵoı» dep otyrady.
Aqmolada jańadan ashylǵan aýyl sharýashylyǵy ınstıtýtyna eńbek maıdanynan kelip alǵashqylardyń biri bolyp túsip oqyǵan da osy Eńbek. Stıpendııa az. Obkom hatshysyn tasıtyn əkesiniń aılyǵy úlken otbasyn asyraýǵa taqyl-tuqyl jetedi. Sonda Eńbek ózi sııaqty stýdentterdi traktor, kombaın júrgizýge úıretti. Túske deıin ózi oqıdy, tústen keıin muǵalim bolyp sabaq beredi. Ómir sabaǵy osyndaı-dy.Osy sabaq dıplom alǵannan keıingi odan arǵy eńbek jolynda da jalǵasty. Joldamamen «Aıyrtaý» keńsharyna MTS meńgerýshisi bolyp barǵanda eki bólmeli úı alǵan. Kishkentaı səbıleri bar. Kelinshegi ekeýiniń sondaǵy qýanǵandary-aı. Odan keıingi eńbek jolynda ózi de əsirese qazaq aýyldarynda ondaǵan, júzdegen úıler salǵyzyp, qanshama adamdy qýanyshqa bóledi emes pe. Odan soń adal eńbegi satylap kótergen ómir baspaldaqtarynda Erkin Əýelbekov, Baıan Janǵalov, Tətken Boqanov syndy qaıratker aǵalardyń tərbıe təlimimen de kórdi, synynan da ótti.
Biraz jyldar «Tyńnyń 25 jyldyǵy» keńsharyn basqarǵanda, Aıyrtaý aýdanynyń əkimi bolyp turǵan kezderde sol el aǵalaryna tən baısaldylyqty, parasattylyqty, azamattylyqty tanytqanyn rızashylyqpen aıtýshylar əli de az emes.Əkim bolyp ta, qaıtadan keńshar dırektory bolyp ta istegen jyldary təýelsizdigimizdiń təı basqan, naryqqa endi kire bastaǵan qıyn jyldarymen tuspa-tus keldi.
Qazaqstannyń óz aqshasy əli shyqpaǵan. Reseıdiń rýbli qunsyz, sonyń ózi de joq. Traktor, kombaınnyń qosalqy bólshegi qat. Onsyz bitik shyqqan egindi jınap ala almaısyń. Ne kerek, təjirıbesi mol Eńbek eginniń ebin de, alys-beristiń jónin de keltirdi. Tyǵyryqtan shyǵý úshin etti, astyqty, kartop pen kókónisti aqsha ornyna qoldandy. Qolma-qol aıyrbas, barterdi iske qosty. 1 tonna solıarkaǵa bes tonna bıdaı bergen kezder de boldy. Esesine mol egindi shashaýsyz jınap aldy. Sol jyldary agrotehnıkalyq sharalardy muqııat atqaratyndyqtan gektar berekesi de mol bolyp turdy. Shyǵymdylyq ər gektardan 20-22 tsentnerden tómen túspedi. Mal sanyn da azaıtpady. Sóıtip, keńshardy aqyryna deıin qulatpady. Al, 1999 jyly aıdy aspannan shyǵaryp, Eńbek Qabdanulynyń basqarýyndaǵy keńshar ər gektardan 33,6 tsentnerden astyq aldy. Osynyń jartysy da jaman kórsetkish emes.
Al, mynaý degen! Sol jyldyń jeltoqsanynda Astanada «Otan» ordenin Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń óz qolynan aldy. Saltanatty rəsimnen keıin zalda bul qýanysh atalyp ótildi. Mınıstrler. Generaldar. Kóptegen elge belgili ataqty adamdar. Sol topta keńshar dırektorlary úsheý eken. Bular dırektorlyq shynaıy minezben bokaldaǵy erekshe appaq shampandy tartyp jibergen.
Nursultan Əbishuly: «Dırektorlar ər iste osyndaı sheshimtal bolýy kerek» dep kúldi.
Eńbek Qabdanuly: «Nursultan Əbishuly, osy bir sətke shóldep kelgen ekenbiz» dedi. «Shóldeseńder taǵy bireýin ishińder» dep Elbasy shat kóńildi eseleı tústi. Osy bir shýaqty sətti Eńbek Qabdanuly aıtyp otyrady. Sol joly ordendi qazaqtyń bulbul ənshisi Bıbigúl Tólegenovamen qatar alǵanyn maqtan tutady. Bıbigúl apaıdyń paltosyn kııýine kómektesip, rahmetin de alyp úlgeripti.
«Apamyzdyń minezi qazaqy, aqjarqyn kisi eken» dep eske alady sol jarqyn kúnderdi. Qabdanov keńsharynyń úrdisi búginge de úlgi. Mysaly, onda 7 tseh jumys istedi. Makaronnyń bes túrin shyǵardy. Óz bıdaıy, óz uny, óziniń naýbaıhanasy boldy. Dən jarmasyn jasady. Burshaq pen kartoby, maı-qaımaǵy bar, balmuzdaqqa deıin shyǵarady. Barlyǵyn bazarda saýdalap satyp otyrady. Eki jarym myń mal ustady. Onyń jemshóbin daıyndap otyrady. Bul saladan da paıda kórdi. Bas dərigermen kelisip, Zerendiniń aýdandyq aýrýhanasyna kartop, səbiz, qyryqqabat, sút ónimderin berip otyrdy. Esesine, sol qıyn jyldarda keńshar jumysshylary tegin emdeldi, ota jasatqyzdy. Qarjydan taryǵyp gazetin shyǵara almaı jatqan aýdandyq gazetke de kómektesti. Aılyq ornyna redaktsııa qyzmetkerlerine, baspahana ujymyna azyq-túlik bergizdi.
Jýrnalıster bolsa Eńbek Qabdanulynyń keńsharyndaǵy ıgi isterdi halyqqa jarlap jazyp turdy. Bir jyly jaryq bolmaı qaldy. Sodan burshaqtan 20 tonna jarma jasatty da, Ekibastuz GRES-ine aparyp berdi. Jarma qymbat. Sóıtip, túgel keńsharyna, birneshe aýylyna bir jyl boıy elektr qýatyn tegin alyp turǵany da bar. Osyndaı ómir təjirıbelerin Zerendi aýdanynyń qurmetti azamaty, alǵashqy tyń ıgerýshilerdiń biri Eńbek Qabdanuly əli de ónege qylyp, iske asyryp júredi.
Seksendi alqymdap qalsa da, shúkir, qaıraty qaıtqan joq. Eńbek aǵa óz balalyq shaǵy ótken Kókshetaýdyń tórinde. Baqýat tirlik keshýde. Balalar ornyn tapqan. Nemerelerdiń ózi qandaı! Kóz qýantyp, kóńil súısindiredi. Kishkentaıynan meıirim-qamqorlyǵyn kóp kórgen jıeni, qazirgi atpal azamat, baspasóz salasynyń beldi qaıratkeri, qazaq kúresin qaıta tiriltip, «Qazaqstan barysy» jobasyn tamasha iske asyrǵan Arman Shoraev ta quraq ushyp syılap turady. Abzal aǵanyń mereıi buǵan da ósedi. Jalǵyz Arman emes, eńbekpen kógergen, aınalasyna dəıim jaqsylyq shashqan Eńbek Qabdanulyn qurmetteýshiler Kókshe óńirinde de, basqa jerlerde de jeterlik. Solardyń biri myna biz...»
Gazettiń osy kúngi sanynda QR Úkimet basshysy Kárim Másimovtyń Aqmola oblysyna jumys sapary týraly jazylǵan. «Ónerkásip, aýyl sharýashylyǵy jáne týrızm salasynyń damýy kóńil súısindiredi» atty maqalada Premer Mınıstrdiń Stepnogorsk jáne kýrortty Býrabaı aýdanyna jasaǵan saparyn tolyq oqı alasyzdar.
«...Elbasymyz Nursultan Nazarbaevtyń «100 naqty qadam» Ult josparynda Úkimet basshylyǵyna ónerkásip salasyn damytý boıynsha jumys jasaýdy tapsyrǵan bolatyn. Solardyń biri elimizdegi irgeli kásiporyndar shoǵyrlanǵan Stepnogorsk qalasy dep atap ótýge ábden bolady. Osy kúni qaladaǵy iri ónerkásip oryndary aımaqta básekelestikke tótep bere alatyn tıimdiligi joǵary, qazirgi zamanǵy tehnologııalar boıynsha jumys isteýde.
Osy jumystardyń barysymen jáne ony damytý jaıynda tanysýǵa kelgen Premer-Mınıstr Kárim Másimov qalanyń irgesindegi ónerkásip aýmaǵynda ornalasqan «Stepnogorsk-Eýropalyq podshıpnık korporatsııasy» aktsıonerlik qoǵamynda boldy.
Atalmysh kásiporyn osyǵan deıin jolaýshylar jáne júk vagondaryna, teplovozdar men elektrovozdarǵa qajetti podshıpnıkter shyǵaryp kelgen bolatyn. Sońǵy kezderi temirjol salasynan suranys azaıǵan soń kásiporyn eýropalyq úlgidegi podshıpnıkterdiń jańa túrin shyǵarýdy qolǵa ala bastaǵan.
- 2012 jyly kásiporynǵa «EPK-Máskeý» ashyq aktsıonerlik qoǵamynyń podshıpnık óndirisi nomenklatýrasyn aýystyrý» ınvestıtsııalyq jobasy aıaqtaldy. Máskeýde jabylyp qalǵan zaýyttan qajetti bólshekter tasymaldandy. Ol jaqtan munda 370 qondyrǵy jetkizildi. Osynyń arqasynda ótken jyldyń qorytyndysy boıynsha zaýytta 10,3 myń tonna podshıpnık nemese 6 mıllıard teńgeniń ónimi shyǵaryldy.
Bıylǵy jyldyń basynan beri jańa úlgidegi 71 myń dana podshıpnık nemese 12 mıllıard teńgeniń ónimi óndirildi. Daıyn ónim Qazaqstan men Reseı naryqtaryna saýdaǵa shyǵarylýda. Jańa ónimge suranys artýda. Keleshekte zaýyt bul kórsetkishti odan ári asyrýdy mejelep otyr, - dedi kásiporyn basshysy Aleksandr Tomılov.
Kásiporyn jumysyna kóńili tolǵan Úkimet basshysy odan ári osyndaǵy No2 ındýstrıaldyq-tehnıkalyq kolledjde oblys jastarymen kezdesip, jumyspen qamtý máselelerin talqylady. Aldymen bilim mekemesiniń dırektory Elena Kraıneva «Údemeli ındýstrıaldyq-ınnovatsııalyq damý» baǵdarlamasy úshin kadrlar daıarlaýdyń oqý úrdisimen tanystyryp ótti. Budan soń Premer-Mınıstr jastardyń saýaldaryna qulaq túrip, aıtylǵan máselelerdi sheshý joldaryn dóńgelek ústel basynda talqylady.
Kezdesý barysynda «Dıplommen - aýylǵa!» baǵdarlamasy boıynsha jiberilgen jas mamandar úshin kóterme aqy kólemin arttyrý, joǵary synyp oqýshylary úshin demalys ýaqytynda ýaqytsha eńbekpen qamtý baǵdarlamasyn engizý, jastar kásipkerligin uıymdastyrý, qurylys jasaqtary tárizdi jumysqa ornalastyrý túrlerin qoldaý tárizdi ózekti máseleler aıtyldy.
Osy oraıda, Kárim Másimov «Jastar is-tájirıbesi», «Jumyspen qamtýdyń jol kartasy - 2020», «Dıplommen - aýylǵa!», sondaı-aq, «Jasyl el» baǵdarlamalary arqyly Úkimettiń jas mamandardy eńbekke ornalastyrýǵa yqpal etetinin atap ótti. Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha jastar saıasaty máseleleri Qazaqstan Úkimetiniń erekshe baqylaýynda. Premer-Mınıstr Jambyl oblysynda tamyz aıynyń sońynda memlekettik jastar saıasatyn júzege asyrý máseleleri boıynsha keńes ótkizýdi josparlaýda ekenin aıtty.
- Qoıyp otyrǵan suraqtaryńyz oryndy. Aıtylǵan máselelerdiń barlyǵyn birden sheship tastaý múmkin emes. Mınıstrlikterge kóterilgen máselelerdi zerttep, zerdelep, sheshý joldaryn qarastyrýdy tapsyratyn bolamyn. Onyń barlyǵy meniń baqylaýymda bolady, - dedi Kárim Másimov.
Budan keıin Úkimet basshysy «Qazaqstannyń jylyjaı tehnologııasy» seriktestiginiń jumysymen tanysty. Osy kúni óńirdiń ındýstrııalandyrý kartasyna engen kásiporyn óndiris kólemin ulǵaıtýdy kózdep otyr. Qazirgi kezde munda tamshylata sýarý ádisi boıynsha qııar men qyzanaqtyń túr-túri ósirilýde. Barlyq jumys avtomattandyrylǵan, ekologııalyq jaǵynan taza ónim óndirilýde.
- Keshenniń aýmaǵy 3,5 gektar. Bıyl gektar kólemin ulǵaıtý josparda bar. Aldaǵy 2017-2018 jyldary jylyjaı kólemin 6 gektarǵa deıin ulǵaıtyp, qulpynaı jáne qyzanaq kólemin arttyramyz. Qazirdiń ózinde 2,5 gektar jerge qulpynaı ósirýdi synaqtan ótkizýdemiz. Osy kúni jylyjaıda 100 adam jumys istese, óndiris kólemi ulǵaıtylǵan kezde 150-160 adamǵa jetpek, - dep atap ótti kásiporyn basshysy Aleksandr Grıbalev.
Odan ári Úkimet basshysynyń sapary Býrabaı aýdanynda jalǵasty.
***
Úkimet basshysynyń budan keıingi sapary Býrabaı aýdanynda jalǵasyp, Şýchınsk qalasyndaǵy «Mıras» kópbeıindi mektep-gımnazııasynda bilim salasyndaǵy keıbir ózekti máselelerge arnalǵan májilis ótkizdi. Aqmola oblysy ákiminiń orynbasary Nurlan Nurkenov oblystaǵy bilim salasynda atqarylyp jatqan jumys jaıynda baıandady. Oblysta búgingi kúni 578 mektep bolsa, olardyń 401-i shaǵyn jınaqty mektepter. Onda 26582 bala nemese barlyq oqýshylardyń 24 paıyzy oqıdy. Shaǵyn jınaqty mektepterdiń máselelerin sheshýde mektep-ınternattardyń kóp kómegi tımek.
Oblysta qazirgi kúni 1 mektep-ınternat jáne 14 mektepishilik ınternattar jumys isteıdi. Aldaǵy ýaqytta olardyń sanyn kóbeıtýge, jaqyn ornalasqan aýyldardyń balalaryn tasymaldaý jáne tamaqtandyrý máselesin sheshýge arnalǵan resýrs ortalyqtaryn ashýǵa kóńil bólinbek.
Qazirgi kúni 4,3 myń bala tasymaldanady jáne osy maqsatqa 158 avtobýs bólingen. Sóziniń sońynda oblys ákiminiń orynbasary oryndardyń tapshylyǵyn joıý maqsatynda 12 mektep salý jobasy usynylǵandyǵyn, osy usynys Úkimet tarapynan qabyldansa degen tilegin bildirdi.
Qazaqstan Respýblıkasy Bilim mınıstri Erlan Saǵadıev elimizdegi bilim berý salasynda qolǵa alynyp jatqan jańa ister jaıynda baıandap, bıylǵy oqý jylynan bastalatyn ınteraktıvti sabaqtar týraly aıtty.
Mundaı sabaqtar balalardyń bilim alý sapasyn kóterýge jáne muǵalimderdiń kásibı sheberligin arttyrýǵa ıgi yqpalyn tıgizbek. Sondaı-aq, elektrondy kúndelikter men jýrnaldardyń engizilýi balalardyń oqý úlgerimin baqylaýǵa jáne muǵalimderdi kúnde sabaq josparlaryn daıyndaý sııaqty kóp ýaqyt alatyn basy artyq jumystan bosatýǵa ıgi yqpalyn tıgizetin bolady.
Mınıstr uqsas pánderdi oqytatyn mamandar daıarlaý jaıynyń da sheshimin tapqanyn, bul da óz kezeginde bilim berý salasyn ońtaılandyrýǵa ıgi áserin tıgizetinin tilge tıek etti. Budan keıin oblystyń bilim salasynyń ókilderi óz oı-pikirlerimen bólisti. Elimizdiń bilim oshaqtary taıaý bolashaqta jańartylǵan bilim berý júıesine kóshpek. Búgingi kúni mektep muǵalimderi osy másele jóninde ata-analarmen túsindirý jumystaryn júrgizýde. Jańartylǵan bilim berý mazmunyna jappaı kóshýge daıyndaý maqsatynda bıylǵy jyly bastaýysh bilim berý baǵdarlamasy boıynsha 4514 muǵalimdi, onyń ishinde 1573 bastaýysh synyp muǵalimderin biliktilikti arttyrýdyń qysqa merzimdik kýrstarynan ótkizý josparlanǵan. Qazirgi kúni muǵalimderdiń kóbi osyndaı kýrstardan ótip, jańa jaǵdaıda jumys isteýge daıyndalǵan.
«Mıras» kópbeıindi mektepgımnazııasynyń dırektory J.Qaırıdenov mekteptiń búgingi jaıy týraly baıandady. 812 bala oqıtyn mektepte jaqyn mańdaǵy aýyldardan kelgen 126 bala ınternatta jatyp bilim alady. Olarǵa barlyq jaǵdaılar qarastyrylǵan. Tórt mezgildik tegin tamaq, demalys jáne oqýǵa daıyndyq bólmeleri bar. Mektep joǵary jyldamdyqtaǵy ınternet júıesine qosylǵan. Májilis sońynda Úkimet basshysy bilim salasyndaǵy qordalanǵan keıbir túıtkildi máselelerdi sheshýge nazar aýdardy.
Osydan keıin Premer-Mınıstr «Esil Agro» seriktestiginiń egin alqabynda bolyp, bıylǵy eginniń jaıymen tanysty. Jaz aılaryndaǵy mol jańbyrdyń áserimen egin bitik bolyp tur. Endigi mindet sol astyqty ýaqytynda ysyrapsyz jınap alý. Úkimet basshysy aýyl sharýashylyǵy salasynyń mamandarymen ótkizgen májiliste Astana aýmaǵynan azyq-túlik beldeýin jasaý jaıyna nazar aýdardy. Bıyl turǵyndarynyń sany mıllıonǵa jetken Elordany azyq-túlikpen qamtamasyz etýde astanalyq oblystyń úlesi mol bolmaq. Oblystyń agrarlyq salasynda eńbek etip júrgen kásipkerler osy baǵyttaǵy atqaryp jatqan jumystary jóninde baıandap, nazar aýdaratyn keıbir ózekti máseleler jaıynda da aıtty.
Sonyń ishinde Elorda rynogynda azyq-túlik taýarlaryn satýda kezdesetin keıbir qıyndyqtar tilge tıek boldy. Tabıǵı sútten jasalǵan ónimder untaq arqyly daıyndalatyn ónimmen básekelese almaıdy. Osy oraıda, zańnamaǵa ózgerister engizý qajettigi týyndap otyr. Sonymen birge, ónimderdi satýdyń ortalyqtanǵan bazalyq málimetterin qurý qajettigi de qazir anyq baıqalýda. Aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerden kepildi ónim satyp alýdy jolǵa qoıǵan jón. Bul taýar óndirýshilerdiń óz jumysyna senimin arttyryp, ónim kólemin ósirýge ıgi yqpalyn tıgizbek.
Budan keıin Úkimet Basshysy «Býrabaı damý» seriktestiginiń tabıǵat murajaıynda bolyp, muraǵattarmen tanysty. Osy arada Şýchınsk-Býrabaı kýrortty aımaǵyn damytýǵa arnalǵan májilis ótkizdi.
Oblys ákimi Sergeı Kýlagın osy baǵyttaǵy atqarylyp jatqan jumystar jaıynda baıandap, sheshimin kútken keıbir ózekti máselelerge nazar aýdardy. «EKSPO-2017» halyqaralyq kórmesin ótkizý qarsańynda Şýchınsk-Býrabaı kýrortty aımaǵyn damytýdyń mańyzy zor, deı kele oblys basshysy 2012-2015 jyldar aralyǵynda jekemenshikti qosqanda 58 mıllıard teńge kóleminde ınvestıtsııa salynǵandyǵyn atap ótti. Şýchınsk-Býrabaı kýrortty aımaǵyn damytý baǵdarlamasy aıasynda bıýdjetten 22 mıllıard teńge qarjy bólinip, ıgerilgen. Sońǵy alty jyldyń ishinde 49 demalý jáne saýyqtyrý nysandary salynyp, paıdalanýǵa berilgen. Búgingi kúni kýrortty aımaqta bir merzimde 9 myńdaı adamdy qabyldaı alatyn demalys, saýyqtyrý oryndary bar. Jaz aılarynda 500 myńdaı, al jyl ishinde 1 mıllıonnan astam adam demalady. Kýrortty aımaqtyń ekologııalyq tazalyǵyn saqtaý baǵytynda da aıtarlyqtaı jumystar atqarylýda.
Şýchınsk-Býrabaı kýrortty aımaǵyn damytýdyń birinshi kezeńine arnap 11,5 mıllıard teńge bólinse, sonyń 10,8 mıllıard teńgesi ıgerilgen. Al, ekinshi kezeńge 21,1 mıllıard teńge qarastyrylsa, bólingeni 6,6 mıllıard teńge. Qazirgi kúni sol qarjynyń 6,1 mıllıardy ıgerilgen.
Oblys basshysy kýrortty aımaqtyń ózekti máselesi týraly da aıtyp ótti. Sonyń biri kanalızatsııalyq tazartqysh qurylǵy júıesin salý. Qyrýar qarjy bólinip, birinshi jáne ekinshi kezeńin júzege asyrǵan bul joba tolyqqandy jumys isteýi úshin úshinshi kezeńin iske qosý qajet, ıaǵnı, buǵan qajetti kollektor men kanalızatsııalyq sorǵyshty ornatý úshin 1054 mıllıon teńge kerek. Bul másele Úkimet deńgeıinde sheshiledi. Býrabaı kentiniń joldaryn qaıta jóndeýge respýblıkalyq bıýdjetten 618,7 mıllıon teńge bólinse, ol qarjynyń qomaqty bóligi jol salýǵa qajetti jer telimderin alýǵa jáne eski úılerdi buzýǵa jumsalǵan.
Osyǵan oraı, jetpeı qalǵan qarjy aldaǵy jyldyń bıýdjeti esebinen qarastyrylýy qajet. Ol 614 mıllıon teńgeni quraıdy. Kýrortty aımaqqa qyzmet kórsetip otyrǵan aýdandyq aýrýhana ǵımaraty eski. Osyǵan oraı, ony kúrdeli jóndeýden ótkizýge respýblıkalyq bıýdjetten 800 mıllıon teńge kerek. Oblys ákimi osy arada jekemenshik-memlekettik áriptestik sheńberinde aldaǵy jyly kýrortty aımaqtan jańa emhana salyný qolǵa alynǵanyn atap ótti.
Úkimet basshysy ekologııa jáne bilim berýge qatysty birqatar kóterilgen máselelerdi quzyrly organdar jedel sheshetindigin, al qarjy máselesin sheshý jumys keńesiniń quzyrynda bolǵandyqtan, ol aldaǵy ýaqytta óz kezegimen sheshiletinin atap ótti. Májiliske qatysqan jaýapty tulǵalarǵa Úkimet basshysy kýrortty aımaqty damytýǵa qatysty qarjyny qajet etetin máselelerdiń bári jumys keńesiniń nazaryna usynylyp, tamyz aıynyń ishinde tezdetip sheshilýi kerektigin tapsyrdy...".
Gazettiń bul sanyna kólik qyzmetkerleriniń kásibı merekesi de eskerýsiz qalǵan joq. «Kólik - ekonomıkanyń kúretamyry» - Oblystyq jolaýshy kóligi jəne avtomobıl joldary basqarmasy qurylǵan kezden bastap jolaýshylar tasymalyn júıelendirý boıynsha maqsatty jumys atqarýda.
Basqarmanyń negizgi mindeti - halyqaralyq, oblysaralyq, qalaaralyq jəne aýdanaralyq jolaýshylar men júkti tasymaldaýdy uıymdastyrý, qyzmet kórsetý quqyna konkýrs ótkizý, sondaı-aq, osy baǵyttardaǵy avtobýstar men shaǵyn avtobýstardyń jolaýshylar tasymaldaýyna ruqsat qujatyn berý. Bul mindetti oryndaý aıasynda basqarma ótken jəne bıylǵy jyly 7 lıtsenzııa berdi. Bes konkýrs ótkizilip, qorytyndysy boıynsha 24 kelisim-shart jasaldy, 26 kýəlik berildi.
Búgingi tańda óńirdiń 209 baǵytynda jolaýshylar avtobýspen tasymaldanady. Bul baǵyttarda elýden astam tasymaldaýshy qyzmet kórsetedi. Aqmola oblysynda 532 eldi meken bolsa, onyń 76 paıyzy jolaýshylar kóligimen qamtylǵan. Kókshetaý qalasynan Stepnogorsk qalasyna jəne 14 aýdan ortalyǵyna avtobýs qatynaıdy.
Aqmol, Qorǵaljyn jəne Egindikól aýyldaryna Astana qalasy arqyly barýǵa bolady. Kókshetaý, Şýchınsk jəne Stepnogorsk qalalarynda avtovokzal, Atbasar men Makınsk qalalarynda avtostantsııa, Aqkól, Stepnıak, Ereımentaý qalalary men Astrahan selosynda jolaýshylarǵa qyzmet kórsetetin pýnkt jumys isteıdi.
Avtomobıl kóligi salasynda memlekettik retteýdiń negizgi mindetteriniń biri - avtomobılmen jolaýshylar tasymaldaý rynogynyń bəsekege qabilettiligin qamtamasyz etý bolyp tabylady. Munda usynylatyn kólik qyzmetiniń sapasy men jolaýshylar tasymaldaý qaýipsizdigin qamtamasyz etý, tehnıkany jańartý, təjirıbeli júrgizýshi men qyzmet kórsetetin mamandardy tartý úlken mańyzǵa ıe. Jolaýshylardy tasymaldaý kezinde avtokólikti tehnıkalyq tekserýden ótkizý jəne jolǵa shyǵatyn júrgizýshini medıtsınalyq qaraý qamtamasyz etiledi. Halyqaralyq baǵyttaǵy tehnıkany jańartý jóninde jumys júrgizilýde. Ótken jəne bıylǵy jyly tasymaldaýshylar oblys ishindegi avtobýs baǵyttaryna qyzmet kórsetý úshin 29 avtobýs pen shaǵyn avtobýs satyp aldy. Əleýmettik mańyzdy baǵyttarǵa qyzmet kórsetýge baılanysty tasymaldaýshylardyń shyǵyny sýbsıdııalanady. Əleýmettik mańyzǵa ıe 7 avtobýs baǵyty anyqtaldy. Bulardyń bəri aýdandyq bıýdjet esebinen sýbsıdııalanady.
Ótken jyly baǵyttardy sýbsıdııalaýǵa 11,7 mıllıon teńge jumsalsa, bıylǵy jyly 14,6 mıllıon teńge josparlanǵan. Ulttyq standarttar talabyna səıkes, avtovokzaldar men avtostantsııalardy tərtipke keltirý boıynsha jumys júrgizilýde. Kókshetaý men Şýchınsk qalaishilik avtobýs baǵyttarynda avtokóliktiń spýtnıktik monıtorıng júıesi engizildi. Bul qoǵamdyq kólik qyzmetiniń jaqsarýyna jəne avtobýstar qozǵalysy kestesin saqtaýdy baqylaýǵa múmkindik berdi.
Búgingi tańda bul júıe qalalyq avtobýs baǵyttarynda qyzmet kórsetetin kólikti basqarýdy jəne únemi baqylaýdy qamtamasyz etedi. Kez-kelgen qala turǵyny kompıýter, smartfon, planshetpen jəne ózge de gadjettermen baǵyttardaǵy avtobýstardy qadaǵalaı alady.Іshki jəne syrtqy saýda qatynasy men týrızm salasyn damytýda əýe qatynasynyń mańyzy zor. Əýe qozǵalysyn uıymdastyrý barlyq qajetti avıatsııalyq ınfraqurylymdy qurýdy, aerodromdyq júıeni, əýejaıdy paıdalanýdy talap etedi. Kókshetaý əýejaıy tek qana oblys sheńberinde emes elimizdiń barlyq aýmaǵynda saıası jəne ekonomıkalyq mańyzǵa ıe. Onyń geografııalyq ornalasqan aýmaǵy Şýchınsk-Býrabaı kýrortty aımaǵyn damytýǵa qolaıly.
Búgingi tańda əýejaıdan aptasyna eki ret «Almaty-Kókshetaý-Almaty» jəne «Aqtaý-Kókshetaý-Aqtaý» sýbsıdııalanǵan baǵyttar boıynsha eki reı jasalady. Qazaqstan men Reseıdiń ózge qalalaryna avıareıster uıymdastyrý josparlanǵan. Charterlik avıareısterge qyzmet kórsetiledi. Ótken jyldyń qorytyndysy boıynsha Kókshetaý əýejaıynan 435 ushaq ushyp, 8845 jolaýshyǵa qyzmet kórsetilgen. 187,4 tonna júk pen poshta óńdeldi. Bıylǵy jartyjyldyqta 172 ushaq ushyp, 2008 jolaýshy tasymaldandy. 39,5 tonna júk pen poshta óńdelipti.Jappaı avtokólik satyp alý jəne temirjoldy damytý turǵyndardyń júrip turýy deńgeıin arttyrdy, taýar rynogyndaǵy aınalymdy jedeldetti. Jolaýshylar jəne júk tasymaldaý rynogyndaǵy bəsekelestikti damytty. Búgingi tańda kólik tasymaldaýynsyz elimizdiń júz myńdaǵan turǵyndarynyń kúndelikti ómiri men ekonomıkanyń turaqty jumys isteýin elestetý múmkin emes. Sizderdiń qol jetkizgen tabysty kóbeıtetinderińizge, Aqmola óńiriniń odan əri damýy men gúldený jolynda qurmetti eńbek vahtasyn alǵa qaraı alyp júretinderińizge senimdimin. Transportshylardyń aldynda turǵan barlyq mindetterdi sheshýde óz ǵumyrynyń jaqsy jyldaryn súıikti mamandyǵyna arnaǵan jolaýshy jəne júk kóligi ardagerleriniń təjirıbesine baǵa jetpeıdi. Búgingi tańda sizderdiń isterińizdi jalǵastyryp júrgen əriptesterińiz mereke kúni jyly lebizderin aıtyp, bas ıedi. Eren eńbekterińiz ben óz isterińizge berilgenderińiz úshin alǵysymdy bildiremin. Sizderge jəne jaqyndaryńyzǵa zor densaýlyq, uzaq ǵumyr, otbasynyń amandyǵyn jəne maqsattaryńyzǵa jetýdi tileımin.
«Júk poıyzdarynyń qozǵalysy jaqsarýda» - Aqmola júk tasymaly bólimshesi, Soltústik Qazaqstan Aqmola jəne Qostanaı oblystary sııaqty elimizdiń soltústiktegi iri aımaqtaryna transporttyq qyzmet kórsetedi. Bizdiń temirjol Petropavl, Presnogorkovka jəne Qyzyltý baǵyttarynda Reseı shekarasymen shektesedi. 1560 shaqyrymdy quraıtyn barlyq baǵyttardyń ortalyǵyndaǵy bólimshe geografııalyq jəne saıası mańyzǵa ıe.
Stantsııalar men jeke pýnktterden basqa temirjol bólimshesiniń shekarasynda temirjol transportyna qyzmet etetin «Qazaqstan temir joly» Ulttyq kompanııasy» aktsıonerlik qoǵamynyń jıyrmadan astam fılıaly ornalasqan. Olardyń ishinde úsh paıdalaný jəne eki lokomotıv jóndeý deposy, bes vagon jóndeý jəne paıdalaný, belgi berýshi deposy jəne baılanys dıstantsııasy, úsh qýatpen qamtamasyz etý dıstantsııasy, bes jol dıstantsııasy bar.Júk tasymalynyń 95,3 paıyzy Sorokovoı - Aqmola - Kókshetaý - Novoıshımka - Presnogorkovka ýchaskelerinde elektrovozben, 4,7 paıyzy Petropavl - Kókshetaý - Qyzyltý ýchaskelerinde teplovozben tasymaldanady. Óńirdiń egistik alqaptarynda ósken astyqtyń joǵary eksporttyq əleýetine baılanysty barlyq artylǵan júktiń jalpy kóleminiń 81 paıyzyn bıdaı men un quraıdy. Astyq tasý maýsymdyq tasymaldyń túri bolǵandyqtan, astyqty kóp tasymaldamaımyz. Búgingi kúni bıylǵy jyldyń astyǵyn qabyldaýǵa daıyndalýdamyz. Astyqtyń mol shyqqan jyldary təýligine 500 vagon bıdaı artatynbyz. Temirjol arqyly kómir, janar-jaǵarmaı tasymaldanady.
Məselen, Petropavl qalasynyń jylý elektr ortalyǵy qys aılarynda təýligine birneshe vagon kómir jaǵady. Qazaqstan Respýblıkasy Təýelsizdiginiń 25 jyldyq mereıtoıyna Aqmola júk tasymaly bólimshesi laıyqty tabystarmen keldi dep aýyz toltyryp aıtýǵa əbden bolady. Məselen, bıyl kelisim-shart jəne kommertsııalyq jumys basqarmasynyń júıesi avtomattandyryldy. Buǵan 33 stantsııa men 152 paıdalanýshy qosyldy. Sondaı-aq, Atbasar, Irchenko, Kolýton, Tastaq, OP-80, Qazaq jəne Adyr stantsııalaryna elektrondyq GÝ-46 engizilip, avtomattyq túrde jumys isteıtin boldy. 2 mıllıon 199,1 myń tonna astyq tasymaldansa, onyń 1 mıllıon 525,8 myń tonnasy eksportqa shyǵaryldy. Bıylǵy ekinshi jartyjyldyqta reıstik model boıynsha júk poıyzdary qozǵalysyn 80 paıyzǵa jaqsartýdy josparlap otyrmyz. Avtomattyq júıeni basqarýdyń ekinshi kezeńin júzege asyramyz. Elektrondyq GÝ-11 jəne elektrondyq tasymaldaý qujattaryn toltyrý jumystary júrgiziledi.
Astana-Kókshetaý ýchaskesinde poıyzdar qozǵalysynyń kestesin qaǵazsyz júrgizetin bolamyz. Qyzyltý, Talshyq, Dəýit, Chkalov jəne Oktıabr stantsııalarynda elektrondyq GÝ-46 júıesin engizip, avtomattandyrýdy jalǵastyramyz.Aqmola óńiri boıynsha temirjol salasynda ondaǵan myń adam eńbek etedi. Olardyń arasynda ózderiniń eseli eńbegimen kózge túsip júrgen temirjolshylar az emes.
Tól merekemizge oraı, OP-86 stantsııasynyń kezekshisi Oraz Іzbasarov «Adal eńbegi úshin» tós belgisine ıe bolsa, Taıynsha stantsııasynyń kezekshisi Baǵdat Moldaǵalıev Alǵys hatpen marapattaldy. Sondaı-aq, 40-shy stantsııanyń poıyz qurastyrýshysy Serik Jandaǵulov kəsibi boıynsha úzdik atandy. Aqsýat stantsııasynyń basshysy Raısa Protsenko Qurmet gramotasyna ıe boldy. Temirjol kóligindegi minsiz, adal eńbegi úshin «Qazaqstan temirjoly - Júk tasymaly» aktsıonerlik qoǵamynyń «Aqmola júk tasymaly bólimshesi» fılıalynyń basshysy men kəsipodaq komıteti tóraǵasynyń Qurmet gramotasymen Astana stantsııasyndaǵy shuǵyl basqarýshylyq bóliminiń I-shi toptaǵy poıyz dıspetcheri Bolat Myrzahanov, Býrabaı kýrorty stantsııasynyń kezekshisi Sergeı Drıagın, Kókshetaý stantsııasynyń júk jəne bagajdy qabyldap, tapsyrýshysy Ermek Eskendirov jəne ózgeleri marapattaldy.
Júk tasymaly bólimshesi óz eńbekkerlerine əleýmettik jaǵynan qoldaý kórsetýdi dəstúrge aınaldyrǵan. Temirjolshylar úshin barlyq jaǵdaıdy jasaýǵa tyrysyp kelemiz. Əriptesterimizdiń balalary jazǵy lagerlerde demalýda.
Ózimizdiń əleýmettik jaýapkershiligimizdi de umytqan emespiz. Júk tasymaly bólimshesiniń sportshylary birqatar sport túrlerinen shetelderdiń temirjolshylar odaǵyna endi. Búgingi múmkindikti paıdalanyp, əriptesterimdi tól merekelerimen quttyqtaımyn. Olarǵa zor densaýlyq, mol baqyt jəne otbastarynyń amandyǵyn tileımin.
Tanymal aqyn Baıaǵalı Álimjanovtyń «Alashtyń aqıǵyǵy Marat Nábıev 60 jasta» maqalasyn oqı alasyzdar.
«...Marat bir qyzyq adam! Oı órisi de, minezi de, sózi men isi de erekshe! Ol - kəsipker, kəsipker bolǵanda da naǵyz óndiristiń basshysy. Barlyq kúsh-qýatyn, aqyl, bilimin el ıgiligine aıamaı jumsap kele jatqan Alashtyń qaıratker, biregeı azamaty. Bir zamandasyna əzildep:
«Sender bólesińder de alasyńdar, al biz qosamyz da kóbeıtemiz!» - degen sózinde búgingi qazaq ómiriniń biraz shyndyǵy jatyr. Osyndaı taýyp aıtqan sózderi «Marattyń aıtqandary» degen atpen birneshe ret jeke kitap bolyp basylyp shyqty.
Onyń sharýashylyq salasyndaǵy bitirgen qyrýar jumystary bólek əńgime! Marat búgingi bıigine bir kúnde jetken joq. Balalyq shaǵy soǵystan keıin elimiz endi esin jııa bastaǵan, barǵa qanaǵat degen ýaqytqa týra keldi. Oqydy, arman qýyp, alǵa umtyldy. Agronom bolyp, astyq ósirdi. Keńestik júıemen birge, sharýashylyq ta qıraǵan kezde, jumyssyz qaldy. Aqyry, jańa zamannyń aıdynyna batyl qulash uryp, qoıyp ketti. Kəsipkerliktiń aşy terin de, tətti jemisin de tatty. Aıaqtan shalǵandy da, tasadan tas laqtyrǵandy da kórdi. Qaısar Marat qıyndyqtardan qaıtpaı, qaırala tústi. Shyndyq úshin shaıqastarda shyńdaldy. Onyń qarsylastary da óte úlken, iri boldy. Marat aýyl arasy, aǵaıynmen aıtysyp-tartyspaı, atamekenniń baılyǵyn týǵan jer túlekterinen tartyp alyp, qarpyp asap úırengen jat eldik alpaýyttarmen qaımyqpaı alysty. Jeńilse jasymady, jeńse asyp, tasymady. Adamgershiligine kóleńke túsirmeı, ómir jolynda qadamyn nyq basyp keledi. Al, onyń dos-jarandary - búgingi qazaq eliniń eń aıtýly, kórnekti tulǵalary! Jas kezinde V. Pekelıstiń «Adam, seniń múmkindigiń...» degen ataqty kitabyn qumarta oqyp, óz múmkindigin meılinshe damytýǵa umtylyp, jan-jaqty qabiletin jetildirýden bir jalyqqan emes. Daryndy jan kórse, súıeý bolyp, qolynan kelgen jaqsylyǵyn jasap baqty! Shahmatshy, əlem chempıony Dəýren Sədýaqasovty qulyn kúninen tanyp, tabıǵı talantyn jarqyratyp ashýyna jasaǵan qamqorlyǵy ańyzǵa bergisiz. Dəýrendi oqytyp, jattyqtyrý úshin Reseıden ataqty grossmeıster ıÝvenkovty arnaıy shaqyryp, búkil qarajatyn kóterip alǵan ǵoı. Aıta bersek, ədebıet, mədenıet jəne óner salasynda belsene kirisip ketip, eńsere kóterip ketken jumystary qanshama! «Pań Nurmaǵambet kınostýdııasyna» quryltaıshy bolǵandyǵyn da kóziqaraqty qaýym jaqsy biledi. Tikeleı Marattyń qoldaýymen, Aqmola, Kókshetaý aımaǵynda tórt kórkem, alty derekti fılm túsirildi.
Marat Nəbıev qoltyǵynan demep, qamqorlyq jasap, qarjylaı kómektesken talapkerlerdiń birazy alǵa basyp, azamat atandy. Olardyń ishinde aıtýly qaıratkerge, ər salada eleýli tulǵaǵa aınalǵandary da bar. Senimin aqtamaı, aldap ketkenderi de joq emes. Bir toıda sapqa tizilip, sóılep turǵan bir top adamǵa qarap otyryp, jaqyn aǵasy Aıtbaı maǵan:
- Osylardyń kóbin adam qylǵan Marat! - dedi.
- E-e, bizdiń Marat adam emesterdi de
adam qylǵan ǵoı! - dep qaldym əzildep.
Aıtekeń kúlip jiberip, basyn ızep:
- Dəl aıttyńyz-aý! - dep jatyr.
Saryarqany qysqan sary aıaz saıasatty jastaıynan sezinip, kórip ósken zerdeli jigit týǵan til men tarıhym dep tebirendi. Jastyq arynmen daýys kóterip, ashyq aıqasyp, aıqaılasqan kezderi de boldy. Partııa bıliginen taıaqty da jedi. Bəribir buǵyp qalmaı, múmkindiginshe əreket jasady. Ol zańdy da! Óıtkeni, əkesi Əsken alǵashqylardyń biri bolyp Kenesary hannyń esimin ardaqtaý məselesin batyl kóterip, nemerelerine Abylaı, Kenesary, Naýryzbaı dep at qoıǵan qalamger!
Anasy Parıda Pań Nurmaǵambettiń nemeresi! Əsken aǵamyz Stalıngradta soǵysqan. Basyna jaryqshaq tıip, tóbesiniń tórtten birin julyp əketken. Sodan elge oralady. Jan jary Parıda ekeýi on tórt balany ómirge əkelip, onyń on biri aman-esen er jetip, bir-bir úı bolyp ósedi.Əsken aǵa men Parıda apany derekti fılmge túsirdik. Janynda əńgimelesip otyrǵanda:
Əkel qolyńdy dep, meniń qolymdy ustap alyp, tóbesin sıpatyp kórsetti. Əlgi jaryqshaq julyp ketken sol jaq tóbesinde súıek túgili, súıektiń ornyna salynǵan dəneme joq! Qur teri ǵana jaýyp tur! Əýelde tipti, shoshyp kettim, basyna birdeme tıip ketse qaıtedi dep! Əsken aǵanyń qaperine kirip-shyǵar emes, aqyryn jymıyp kúlip qoıady.
«Mine, osylaı kele jatyrmyn!» - deıdi. «Batyrsyń, aǵa, batyrsyń!» dedim, rızashylyqpen. Shynynda da solaı! Qan maıdanda muzdaı qarýlanǵan əkki jaýmen arpalysyp, basynyń jartysyn okopta qaldyryp, qalǵan jarty basymen osynsha urpaq, əýlet tərbıelep ósirgen, óleń-jyr men qara sózden turatyn tom-tom kitaptar jazǵan, seksen toǵyz jyl ǵumyr keshken alashtyń abyz aqsaqalynyń ómir tarıhynyń ózi ańyzǵa bergisiz!
Aǵasy Masǵut soǵysta tutqynǵa túsken. Soǵys aıaqtalǵan soń, sovet ókimeti óziniń keshegi jaýyngerin on jylǵa sottap jibergen. Ony da ótep, aman-esen elge oralyp, eńbek etken. Batagóı aqsaqal edi. Nemere, shóbereleriniń ortasynda toqsan jasqa tolǵanyn toılady. Ol kisiniń bata, tilek sózderin Marat birneshe ret jeke kitap etip shyǵardy.
«Masǵut aǵam toqsan eki jasynda qaıtys boldy. Erterek ketti ǵoı, əli de jasaýy kerek edi!» - dep, ózi de toqsanǵa tirelip turǵan Əsken aǵa baýyryn qımaı, et júregi ezilip eske alǵanda, ne jylarymyzdy, ne kúlerimizdi bilmeı qalǵan da bir qyzyq sət bolǵan. Əkesi Nəbı júz jasaǵan aqynǵa bulaı aıtý jarasyp ta tur!
Marat baýyrym maǵan: «Aǵa, bizdiń əkelerimiz fashıstermen basymen soǵysqan ǵoı!» - dep əzildeıdi, meniń əkem Taqannyń da sol soǵysta shekesine jaryqshaq tıgenin meńzep. Ekeýmiz bir kúlip alamyz. Kúrsinemiz jəne...
Anasy Parıda Raqymjanqyzy toqsan jasqa tolǵanda, barlyq əjelerge degen qurmetimdi bildirip, óleń jazyp edim.
Əje, qandaı keńpeıil,
Ədemisiń,
Ejelginiń
Eskirmes səlemisiń,
Əldılegen
Əýelden meıirimmen,
Əýelegen
Əlemniń əýenisiń,
Er atanyp júrsem de el aldynda,
Səbı bolyp ketemin əjem úshin!
Ər berip
Atamyzdyń aıbynyna,
Aldyrmaı
Qaptaldasqan qaıǵy-muńǵa,
Qos aqqýdaı jarasyp,
Júzip óttiń,
Móp-móldir
Mahabbattyń aıdynynda.
Baıyrǵynyń
Іzimen baǵalarmyn,
Əýlıedeı,
Baǵyn oılar balalardyń,
Bosaǵasyn bekitip
Boz ordanyń,
Baıraǵyna
Baılanǵan babalardyń,
Aı əlemdi,
Kelse de alty aınalyp,
Əjeden
Artyq atty taba alar kim?
Ejelden
Kıe qonǵan əjimdi sóz,
Əje degen
Anasy analardyń!
Qyzdar qýyp, jetpegen,
Qur qııaldy,
Baqyt qoı,
Səbı kúlgen úıdiń aldy,
Əıel bolý aıaýly -
Qyz armany,
Əje bolý -
Əıeldiń ıdealy!
Óziń ǵoı,
Úzilmes jyr, úlgili ańyz,
Əjimińnen
Səýleli syr uǵamyz,
Bulaǵynan
Sýsyndap əńgimeńniń,
Shýaǵynan
Janyńnyń jylynamyz,
Shúıkimdeı bop,
Sen netken súıkimdisiń,
Saıańa kep
Saıǵaqtaı tyǵylamyz!
Jep-jeńilsiń,
Mamyqtaı úlpildegen,
Іzgilikten júregiń lúpildegen,
Tunyq kókte
Qalqyǵan ulpa bulttaı,
Eldiń baǵyn
Əjedeı kim tilegen?!
Əje, qandaı appaqsyń,
Aı nuryndaı,
Nemere men shóbere
Taı-qulyndaı,
Shurqyrap,
Úni qandaı əjelegen,
Júregińdi
Jylytqan jaıly uǵymdaı,
Qasıetke
Bólediń tórimizdi,
Bir óziń
Bir əýlettiń baılyǵyndaı,
Aıalaǵan
Aınala dúnıeni,
Appaq bolyp jasaı ber,
Aı nuryndaı!
Osyndaı ata-anadan təlim alǵan, jan-
jaǵyna jylý berip turatyn jalyndy ot
sııaqty, el-jurtyna da, týǵan-týystaryna
da uıtqy, basshy bola bilgen Marat baýy-
rymyz, mine, asqar taý ata bolyp, alpys
jasqa tolyp otyr!
Qaırattansa,
Qara daýyl, burqasyn,
Balýan Sholaq
Elý bir put kir tasyn,
Bir-aq yrǵap kótergende,
Bazarda,
Qaıran qalyp,
Kergen eken jurt qasyn...
Sol Balýannyń aıdalada beıiti,
Eskerýsiz,
Umyt qalsa - ultqa syn,
Elý bir put tas kótergen Balýanǵa,
Qoıa almaǵan eki puttyq bir tasyn,
Amal qansha, zaman bolǵan osyndaı,
Ustaǵandar elde bılik tutqasyn,
Basyna da bara almaǵan Balýannyń
Ulyǵynan uly jurttyń yqqasyn,
Sanasy bar,
Namysy bar,
Qany bar,
Elden qalaı
Bir azamat shyqpasyn,
Agronomy
Atqa mindi aýyldyń,
Atasynyń
Ulylyǵyn uqqasyn,
Elý bir put bop qalatyn jobasy,
Shombal taspen
Beıit basyn myqtasyn,
Atasynyń
Ardaqtaǵan arýaǵyn,
Qyran Marat,
Dańqyń kókke shyrqasyn!
Qan maıdanda ómir, ólim qas-qaǵym,
Otan úshin qurban etip jas shaǵyn,
Əsken aǵa Stalıngrad túbinde
Tókken jaýdyń...
Óziniń de jas qanyn,
Granatty
Qaǵyp tastap basymen,
Berip qaıtqan
Tóbesiniń qaqpaǵyn...
On bir bala
Ósip, ónip, órkendep,
Jalǵastyrǵan
Ata-baba dastanyn!
Tolyqtyryp el qazaqtyń sanatyn,
Jaısam degen dúnıege qanatyn,
Órken jaıǵan Əsekeńniń ormany,
Ortasynda ór tulǵaly Maratym!
Arǵy atańyz asyp týǵan jan bolǵan,
Naǵashyńyz Nurmaǵambet Pań bolǵan,
Qarshadaıdan namys úshin qarysyp,
Kóńilińe Alash degen ən qonǵan,
Ósirsem dep týǵan eldiń mereıin,
Ómirińde úlken arman, mən bolǵan,
Aqseleýli dalamyzda tolqytyp,
Aq samalmen ósirgeniń dən bolǵan!
Jastaı oqyp, múmkindigin adamnyń,
Ashamyn dep aldynda bar ǵalamnyń,
Erkin samǵap sheksiz ǵylym kógine,
Qııal jetpes qyzyq iske bara aldyń,
Mendeleev aıtyp ketken jobamen,
Keldi, tipti, kómirden de gaz alǵyń!
Araladyń ǵalamshardyń jer, kógin,
Eseptesek, tóbe, tóbe eńbegiń,
Keń dalany dúbirlettiń tulpardaı,
Han qazyna halqymyzǵa bergeniń,
Bəıterekteı tamyr jaıdyń tereńge,
Ege bolmaq, er bolmasa, jerge kim?!
Serik ettiń Baıan sulý - gúl qyzdy,
Baıandylyq Baıan saǵan bilgizdi,
Ot pen sýdan alyp shyǵyp, taıǵaqta,
Alaqanyn tósenish qyp júrgizdi,
Jan jaryńdy sen de erekshe qadirlep,
Aspandaǵy alyp berdiń juldyzdy!
Bıigińe súıinsin tek el qarap,
Aqıyqtaı keń əlemge ker, qanat,
Baq juldyzyń joǵaryda jarqyrap,
Əýletińmen myń jasaı ber, er Marat!..».