«Adamnyń sanasy álemdi ózgertedi, qıyndyqtan teńdik pen ádilet qutqarady» - baspasózge sholý
***
Parlament Senatynyń Tóraǵasy Qaırat Mámıdiń jetekshiligimen keshe palatanyń kezekti jalpy otyrysy ótti. Jalpy otyrystyń kún tártibine sáıkes depýtattar Memlekettik shekara jáne Іshki ister mınıstrliginiń Іshki áskerlerine qatysty zań jobalaryn qarady. Osy jaıt arqaý bolǵan maqala «Egemen Qazaqstan» gazetinde «Jedeldikti qamtamasyz etý - el qaýipsizdiginiń basty kepili» degen taqyryppen jarııalandy. Basylymnyń atap ótýinshe, jańa zań jobasynda Memlekettik shekarany qorǵaý men kúzetý jónindegi mindetterdi oryndaý kezinde elimizdiń ýákiletti organdarynyń qarý-jaraq pen áskerı tehnıkany, arnaıy quraldardy, qyzmettik janýarlardy jáne dene kúshin qoldaný sharttary men shekteri aıqyndalǵan. Budan basqa, zań jobasymen Úkimet janynan eldiń shekaralyq saıasatyn qalyptastyrý boıynsha usynystardy tujyrymdaıtyn Memlekettik shekaralyq komıssııa da jumys isteıtin bolyp sheshilgen.
***
«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda Parlament Senatynyń Halyqaralyq qatynastar, qorǵanys jáne qaýipsizdik komıteti tóraǵasynyń orynbasary, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Ádil Ahmetovpen arada órbigen suhbat «Adamnyń sanasy álemdi ózgertedi, qıyndyqtan teńdik pen ádilet qutqarady» degen taqyryppen berilgen. Dúıim jurtty dúrliktirgen 21 jeltoqsanda bolady-mys degen aqyrzaman qaýesetine oraı alynǵan suhbat barysynda ǵalym bul jaıynda buǵan deıin de talaı aıtylǵanyn tilge tıek ete kele: «Al keıingi kezderi bul áńgimeniń tilge tıek bolyp júrgeni, amerıkalyq úndisterdiń ishindegi jazý-syzýy bar Maııa órkenıetinen qalǵan jazýlarda, qazirgi biz ómir súrip jatqan Grıgorıı kúntizbesi boıynsha 2012 jyldyń 21 jeltoqsanynda túngi mezgil kezinde kún men tún teńelip, sol kezde «Planetalar sherýi» bastalatyny aıtylǵan. Planetalar sherýi degenimiz - Kún júıesine kiretin birneshe planetanyń, onyń ishinde Jer de bar, óz orbıtalarynda aınala júrip, bir syzyqtyń boıyna tizilýi. Sol bir syzyqqa tizilgen planetalar astronomııa ǵylymynda qoldanylyp júrgen qara qýysqa (chernaıa dyra) qaraı baǵyttalady eken. Árıne, mundaı jaǵdaıda kútpegen qubylystardyń oryn alý múmkindigin joqqa shyǵarýǵa bolmas»,- dedi.
Osy basylymnyń jazýynsha, Tehas shtaty Hıýston qalasynda AQSh-taǵy alǵashqy qazaq mektebiniń resmı ashylýy ótti. Mektep Hıýstonda turyp jatqan otandastarymyzdyń kúshimen, Elshiliktiń qoldaýymen ashyldy. Mektep aǵymdaǵy jyldyń qyrkúıek aıynan bastap jumys isteı bastady. Biraq onyń resmı ashylýy elimizdiń basty merekesine oraılastyryldy. Búgingi kúni mektepte shamamen 20 oqýshy bilim alady, olar jas ereksheligine qaraı eki topqa bólingen. 3-6 jas aralyǵyndaǵy balalar «Balapan» tobynda, al 7-12 jas aralyǵyndaǵylar «Tulpar» tobynda. Sabaqtar jeksenbi kúni arnaıy synyptarda ótedi, onda oqýshylar «Álippe» men qazaq tilindegi óleńderdi, maqal-mátelderdi oqıdy, halyq ánderin jáne bılerin úırenedi. «Biraq muhıttyń arǵy jaǵyndaǵy munaıly qala Hıýstende qazaq mektebi ashylsa, kórshimiz Reseıde jabylyp jatyr. Qazir kórshi elde tek qana Altaı ólkesinde jalǵyz qazaq mektebi qalǵan. Qazaqtar kóp turatyn keıbir oblystarda - Astrahan, Orynbor, Ombyda, Altaı respýblıkasynyń Qosaǵash sekildi jerlerinde qazaq tili tek pán retinde oqytylady», - dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Hıýstonda qazaq mektebi ashyldy» degen taqyryptaǵy maqalasynda.
***
«Alash aınasy» gazetiniń búgingi sanynda jaryq kórgen «Dáriniń zárý dúnıege aınalǵany qalaı?» atty maqalada elimizde keıbir aýrý túrlerine qaraı memleket tarapynan tegin dári-dármekpen qamtamasyz etý qarastyrylǵandyǵy, 42 aýrýdyń túri boıynsha tegin dári-dármekpen qamtamasyz etilýi tıistigi, degenmen osyǵan qaramastan jyl saıyn ár jyldyń aıaǵynda tegin dári-dármek taýsylyp qalyp, halyqtyń ábigerge túsýi tolastamaı turǵandyǵy keńinen baıandalady. «Aıta keter jaıt - tegin dári-dármekpen syrqattyń aýyr túrine shaldyqqan naýqastar qamtylýy tıis. Mundaı naýqastarǵa shıpa bolar dáriniń de baǵasy aıtarlyqtaı qymbat. Al elimizdegi keıbir naýqastar dárini 50 paıyzdyq jeńildikpen qol jetkizýge quqyly edi. Osyǵan qaramastan jyl aıaǵynda týyndaıtyn dári-dármek tapshylyǵy ózekti máselege aınalyp otyr», - dep jazady basylym.
