«Adamdardy soltústikke kóshirýdiń basty ádisi - materıaldyq yntalandyrý» - baspasózge sholý
***
«Elimizdegi munaı qorynyń boljamy - 20-25 mlrd. tonna. Jalpy gaz qory - 6 trln. tekshe metr. Naqty derek kózderine qaraǵanda, Qazaqstan munaı qory boıynsha dúnıejúzinde on ekinshi oryn alady. Biraq, osyǵan qaramastan, qazirgi tańda bizdiń elimiz janarmaı tapshylyǵyn bastan keship otyr. Mamandar munyń sebebin Keńes dáýirinde salynǵan úsh zaýyttyń joǵary sanatty janarmaı shyǵarýǵa dármensizdiginen deıdi. Energetıka mınıstriniń orynbasary Uzaqbaı Qarabalınniń aıtýynsha, Atyraý, Shymkent, Pavlodar qalalaryndaǵy munaı óńdeý zaýyttarynyń qýattary men tehnıkalyq múmkindikteri elimizdi joǵary oktandy benzınmen qamtamasyz etýge múmkindik bermeıdi. Búgingi kúnge deıin qazaqstandyq MÓZ-der ishki naryq suranysyn tek 70% ǵana qanaǵattandyra alǵan. Al qazirgi tańda qazaqstandyq munaı óńdeý zaýyttarynda jańǵyrtý jumystary júrgizilýde»,-dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti. Bul jumystar 2016 jyly aıaqtalady dep kútilip otyr. Nátıjesinde, 2017-2022 jyldary Qazaqstan tolyǵymen Eýro-4, Eýro-5 standarttaryndaǵy benzınmen, dızel otynymen, avıakerosınmen qamtamasyz etiletin bolady. Biraq oǵan áli kóp ýaqyt bar. Sondyqtan, sala mamandary benzın tapshylyǵyn sheshý úshin ártúrli amaldar qarastyrýda. Bul kólemdi maqala kópshilik nazaryna «Sapasyz benzın, jarytymsyz gaz...» degen taqyryppen usynylyp otyr.
Bas basylymda «Ybyraıdyń týǵan jeri qalaı atalǵan?» atty maqala basylyp shyqty. «Ústimizdegi jyly qańtar aıynda Torǵaı kentindegi Ybyraı Altynsarın óz qolymen qalaǵan mektepke 150 jyl toldy. Osyǵan baılanysty oblysta keshendi jospar jasalyp, jyl boıy uly aǵartýshy-ustazǵa qatysty birqatar tanymdyq is-sharalar belgilengen bolatyn. Onyń bir parasy júzege asty. Mundaı ıgi is jyl sońyna deıin jalǵasyn tappaq. Bul joly oblystyq ishki saıasat basqarmasy jáne «El erteńi» jastar qoǵamdyq birlestiginiń uıytqy bolýymen BAQ ókilderine arnalǵan ekspedıtsııa Qostanaı qalasy tóńiregindegi uly aǵartýshy esimimen baılanysty oryndarda boldy»,-dep jazady basylym.
Baspasóz betterinde uly ustazdyń týǵan jerin árkim árqalaı kórsetip júr. Biraq aqıqat bireý. Búgingi Qostanaı, Altynsarın aýdandarynyń aýmaǵyn Balǵoja bı jáne onyń urpaqtary jaılaǵan. Bul mań tarıhta Araqaraǵaı bolysyna qaraǵan. Ybyraıdyń naqty týǵan jeri - Mezgil aýyly. Jergilikti kónekóz qarııalardyń aıtýynsha, osy mańaıda Úlken mezgil, Kishi mezgil, Qoshannyń mezgili degen sııaqty ataýlar kóp. Kemeńger ustazdyń kindik qany tamǵan jer Qoshannyń Mezgili dep atalady. 1991 jyly Ybyraıdyń týǵanyna 150 jyl tolýy qarsańynda osy jerge eskertkish taqta ornatylǵan eken. Kúnniń, jeldiń áserimen tozǵan belgi bıyl qaıta jańartyldy.
***
«Aıqyn» gazetinde «Adamdardy soltústikke kóshirýdiń basty ádisi - materıaldyq yntalandyrý» degen taqyryppen belgili saıasattanýshy Dos Kóshimmen aradaǵy suhbat berilgen. «Samuryq-Qazyna» ÁAQ janyndaǵy «Áleýmettik áriptestik ortalyǵynda» bir jarym jyl jumys istep, óndiris oryndaryndaǵy áleýmettik máselelerdi, eńbek daýlary men onyń aldyn alý máselelerinen birshama habardar boldym. Qoǵamdyq-saıası jumysta júrgen azamattar úshin ómirdiń bul jaǵyn da bilgen jón dep oılaımyn. Men biraq «bılik ókilderi qonaqtaǵan terezeden» emes, jumysshylardyń jataqhanasy men tómengi deńgeıdegi basshylyqtyń keńsesiniń terezesinen qaraǵan sııaqtymyn. (Aıta ketýim kerek, qyzmetimnen otbasylyq jaǵdaıǵa baılanysty óz erkimmen kettim). Kez kelgen másele salystyrýmen ólshenedi ǵoı, sondyqtan basqa iri kompanııalarǵa («Qazaqmys» sııaqty) qaraǵanda «Samuryq-Qazynadaǵy» áleýmettik jaǵdaıdy qanaǵattanaralyq deýge bolady. Bizdiń ortalyqtyń turaqty túrde júrgizip otyratyn áleýmettik zertteý jumystarynyń nátıjesi de osyny kórsetedi. Alaıda qoǵamda bolyp jatqan barlyq ózekti máselelerdiń «Samuryqty» da aınalyp ótpeıtini talassyz shyndyq, sondyqtan jalaqynyń tómendigi, aqshanyń qunsyzdanýy men baǵanyń kóterilýi - bárimizdiń basymyzdaǵy jaǵdaı»,-deıdi Dos Kóshim. "Al adamdardy soltústik óńirge qonystandyrý máselesine kelsek, onyń basty ádisi - materıaldyq yntalandyrý bolýy kerek".
Osy basylymda «Jóndeýde jónsizdik bar» atty maqala jarııalandy. Májilis tóraǵasynyń orynbasary, «Nur Otan» fraktsııasynyń jetekshisi Darıǵa Nazarbaeva Qazaqstanda TKSh problemalaryn sheshetin arnaıy jumys tobyn qurýdy usyndy. Keshe «Nur Otan» fraktsııasy janyndaǵy Óńirlik saıasat jáne máslıhattarmen jumys jónindegi keńesiniń keńeıtilgen otyrysynda Qazaqstandaǵy turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵyn jańǵyrtý barysy qaraldy. Elbasy óz Joldaýynda kommýnaldyq sektordy jańǵyrtý jáne turǵyn úı qatynastarynyń tıimdi modelin qurý týraly naqty mindet qoıdy. Bul mindet negizgi ındıkatordyń biri retinde «Nur Otan» partııasynyń saılaýaldy tuǵyrnamasyna da engizilgen.
***
«Ana tili» gazetiniń sońǵy sanynda « Muǵalim bedelin qalaı kóteremiz?» degen maqala jaryq kórdi. «Búginde muǵalim eńbegin baǵalaýǵa degen Úkimet, mınıstrlik tarapynan betburys joq emes. «Jyl muǵalimi» baıqaýyna qatysyp, jeńimpaz atanǵan ustazdar páterge, túrli marapattarǵa ıe bolyp, eńbekteri laıyqty baǵalanyp jatady. Mine, osyndaı kóńil bólý, áleýmettik qoldaýdyń túrleri kóp bolsa eken deısiń. Óıtkeni muǵalimge eń birinshi keregi áleýmettik jaǵdaıynyń sheshilgeni emes pe ?! Áleýmettik máseleler tıisti deńgeıde sheshim tapqan kezde ǵana muǵalim bedeli artyp, bıikteıtini sózsiz. Jalpy, qoǵamymyzda muǵalim bedeliniń tómendeýi ótpeli kezeńniń ekonomıkalyq qıyndyqtarymen baılanysty bolǵany ras. Sodan beri qanshama ýaqyt ótip, ekonomıkalyq jaǵdaı túzeldi degenmen, sol kezderde tómen qaraı quldılap ketken muǵalim bedelin arttyra almaı kele jatqandaımyz»,-dep jazady maqala avtory.
