Adam sany jaǵynan shekteý joq, aıyppul ósti - Mekenjaıda tirkeý týraly ne bilýimiz qajet

Elimizde ár azamat turǵylyqty jerinde tirkeýde turýy tıis. Bul tirkeýdiń negizgi maqsaty – bir jerden ekinshi jerge túrli sebeptermen kelgen adamdardyń sanyn bilý. Turǵylyqty jer boıynsha tirkelý úshin ınternet júıesi men 15 mınýt bos ýaqytyńyz bolsa jetkilikti. Al mekenjaı boıynsha tirkelmegen azamattarǵa aıyppul salynady. Aıta keteıik, áleýmettik jelide úıge belgisiz adamdar tirkelip alǵanyna shaǵymdanyp júrgender bar. Jalpy azamattar úıine bógde adamdardyń tirkelgenin qalaı bile alady? Páterge qansha adamdy tirkeýge bolady? Elimizde turǵylyqty jeri boıynsha tirkelmegen azamattarǵa qandaı aıyppul kózdelgen? Ýaqytsha tirkeý degen ne jáne onyń ne qajeti bar? Álem elderinde bul qalaı retteledi? Bul týraly tolyǵyraq Kazinform sarapshysynyń maqalasynda.

Mekenjaı boıynsha qaıda jáne qalaı tirkelýge bolady?

Tirkeýge ruqsat etilgen jerde turaqty nemese ýaqytsha negizde tirkelýge bolady. Olarǵa turǵyn úı men páterler, saıajaı qurylystary men baý-baqsha birlestikteri, jataqhanalar men qonaq úıler, demalys úıleri men emdeý mekemeleri sondaı-aq pansıonattar men qarttar úıleri de jatady.

Qazaqstanda tirkeý ınstıtýty 1993 jyly engizilgen. Ol erkin júrip-turý quqyǵyn shektemeıdi, biraq jańa turǵylyqty jerge kelgen azamat óziniń mekenjaıy týraly habarlaýy tıis. Jańa mekenjaıǵa tirkelý úshin polıtsııadan nemese basqalaı organdardan qandaı da bir arnaıy ruqsat alýdyń qajeti joq. Al tirkeýsiz turyp jatqan azamattar úshin ákimshilik jaýaptylyq ta bar.

Elimizde turǵylyqty jer boıynsha tirkelýdiń eki ádisi qarastyrylǵan. Olar Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵy jáne eGov.kz saıty arqyly tirkele alady.

Tirkelý úshin qajet qujattar tizimi:

• Jeke kýálik, 14 jasqa deıingi balalarǵa týý týraly kýálik;
• Turǵyn úı ıesiniń jeke kýáligi;
• Menshik ıesiniń turaqty nemese ýaqytsha tirkeýge jazbasha nemese elektrondyq kelisimi. HQKO-da menshik ıesiniń bolýy mindetti. Portal arqyly tirkelý kezinde páter ıesi kelisimge elektrondyq tsıfrlyq qoltańbamen (ETsQ) qol qoıýy tıis;
• Qyzmettik ǵımarattarda tirkeý kezinde ákimshilik tarapynan jumys ornynda tirkeý týraly ótinishi kerek.

eGov.kz arqyly qalaı tirkelýge bolady?

Turǵylyqty jerge eGov.kz arqyly tirkelý úshin mindetti túrde ETsQ kilti bolýy kerek.

• kz saıtyna tirkelip, qyzmet bólimine ótesiz;
• tirkeý maqsaty, mártebesi, mamandyǵy jáne t. b. týraly málimetterdi toltyryńyz;
• Tirkeý túrin tańdańyz;
• Ótinimmen tanysyp, ETsQ arqyly qol qoıyńyz.

Aıta keteıik, 14 jasqa deıingi balalardyń turǵylyqty jeri bolyp olardyń ata-anasy tirkelgen jeri avtomatty túrde tanylady. Al 14 jastan bastap tirkeý joǵaryda sıpattalǵandaı eGov nemese HQKO arqyly resimdeledi.

Ýaqytsha tirkeý ne úshin qajet?

Qazaqstannyń ózge qalasyna bir aıdan astam ýaqytqa saparlap barǵan adam mindetti túrde sol jerde tirkelýi kerek. Mundaı tirkeý – álemde qalyptasqan úrdis. Bizdiń elimizde de turǵylyqty jeri boıynsha nemese ýaqytsha turǵyn jeri boıynsha tirkeý zańmen qarastyrylǵan. Oǵan el Úkimetiniń 1993 jylǵy «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy pasport júıesi týraly erejeni», 2000 jylǵy «Halyqty qujattandyrý erejesin» jáne 2011 jylǵy «Іshki kóshi-qondy tirkeý erejesin» mysalǵa keltirýge bolady. Demek, bizdiń zań azamattardy turǵylyqty jeri boıynsha tirkeýdi kózdeıdi. Sonymen qatar, mundaı mindet «Kóshi-qon týraly» Zańda da qarastyrylǵan.

Qazaqstan zańnamasy boıynsha ýaqytsha tirkeý turǵylyqty jerin bir aıdan astam ýaqytqa aýystyrǵan kezde berilýi tıis. ıAǵnı, bir aı nemese odan da kóp ýaqytqa basqa mekenge kóshkende (mysaly, oqýǵa, issaparǵa, týystarynyń úıine ketkende jáne úı jaldaǵan kezde), sonymen qatar qala nemese aýdan ishinde turǵylyqty jerdi aýystyrǵan kezde de ýaqytsha tirkeýge turý qajet. Ýaqytsha tirkeýge turý úshin burynǵy tirkeýde turǵan jerinen shyǵýdyń da qajeti joq, ıaǵnı turaqty tirkeýi saqtalady. Aıta ketetin jaıt, ýaqytsha tirkeý azamattardyń ózi kórsetken belgili bir merzimge resimdeledi, bul merzim ótkennen keıin tirkeý avtomatty túrde joıylady. Mysaly, Almatyda turaqty tirkeýde turǵan azamat Astanaǵa jumysqa baryp, sol jerde ýaqytsha tirkeýge tursa da, Almatydaǵy turaqty tirkeýi saqtalady.

Ýaqytsha tirkeý jalǵa alýshyǵa barlyq qajetti áleýmettik qyzmetterdi alýǵa múmkindik beredi. Mysaly, balasyn mektepke nemese balabaqshaǵa bere alady, emhanaǵa tirkeı alady jáne taǵy basqa. Ýaqytsha tirkeýge turý óte mańyzdy. Sebebi azamat turǵyn úı kezeginde tursa nemese kez kelgen memlekettik baǵdarlamanyń qatysýshysy bolsa, turaqty tirkeý merzimi úzilmeıdi.

Infografıka: Kazinform

 

Tirkelmegen azamattarǵa qansha aıyppul kózdelgen?

Qazaqstandyqtar turaqty tirkeýden shyǵarylǵan bolsa, onda olar kúntizbelik 10 kún ishinde ýaqytsha nemese turaqty tirkelý úshin jańa oryn tabýy tıis. Áıtpese, Ákimshilik kodekstiń (ÁQBtK) 492-babyna sáıkes, ol 10 kúnnen bir aıǵa deıingi merzimde esh jerde tirkeýde bolmaǵany úshin olarǵa eskertý jasalady.

Bir aıdan astam ýaqytta ýaqytsha tirkeýge turmaǵany úshin 7 AEK nemese 25 844 teńge mólsherinde aıyppul salynady. Bir jyl ishinde zańdy qaıta buzsa, 13 AEK nemese 47 996 teńge tóleý mindetteledi.

Páter ıesi jalǵa alýshylardy tirkeýge mindetti me?

Halyqty turǵylyqty jáne ýaqytsha turatyn jeri boıynsha esepke alý kóshi-qon, quqyq qorǵaý jáne salyq organdary úshin óte mańyzdy. Jalǵa beriletin turǵyn úıge ýaqytsha tirkelý qajet. Sondyqtan múlik ıesi páterdi jalǵa alýshylardy tirkeýge mindetti.

Eger ýaqytsha tirkeýden bas tartsa, páter ıesine eskertý jasalyp, keıin 10 AEK kóleminde aıyppul salynady. Jaǵdaı qaıtalanǵan jaǵdaıda aıyppul kólemi 20 AEK mólsherinde bolady. Páterdi jalǵa alýshylar da tirkelmegeni úshin 7 AEK kóleminde aıyppul tóleýi tıis.

Bógde adamnyń páterge tirkelgenin qalaı tekserýge bolady?

Qazirgi ýaqytta páter ıesi óz úıinde kim tirkelgenin óz betinshe teksere alady. Ol úshin ETsQ bolýy jetkilikti, osy ETsQ paıdalanyp «elektrondyq úkimet» portalynda (www.egov.kz) «jeke» kabınetten arnaıy servıs arqyly óziniń mekenjaı málimetteriniń ózektiligin tekserip, sonymen birge óziniń mekenjaıy boıynsha tirkelgen adamdardy teksere alady.

Osy jerde taǵy bir mańyzdy másele - azamattar elektrondyq tsıfrlyq qoltańbalaryn tek ózderi paıdalanyp, onlaın qyzmetterdi óz betinshe alýy tıis, sebebi ETsQ-ny bógde kisilerge kórsetý nemese berý arqyly alaıaqtardyń tuzaǵyna túsip qalýy múmkin. Máselen, osyndaı jaǵdaıdan keıin de turǵyn úıinde beıtanys adamdar tirkele bastaýy yqtımal. Mekenjaıy boıynsha turmaıtyndardy tirkegender aıyppul tóleıdi. «Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Kodeksiniń 493-baby boıynsha is júzinde óziniń mekenjaıynda turmaıtyn jeke tulǵalardy tirkeýge jol bergen úı ıesine jaýapkershilik kózdelgen.

Máselen, úshinshi tulǵalardy jalǵan tirkegeni úshin jeke tulǵalar úshin 10 AEK (36 920 teńge) jáne zańdy tulǵalar úshin 15-ten 50 aılyq eseptik kórsetkishke deıin (55 380 -184 600 teńge) mólsherinde aıyppul salynady. Bul jaǵdaı bir jyl ishinde qaıtalansa, aıyppul eki ese artady.

Bank qosymshasy arqyly tirkelýge bolady

Kaspi.kz ІІM kóshi-qon qyzmeti komıtetimen, Ádilet mınıstrligimen jáne Tsıfrlyq damý, ınnovatsııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstrligimen birlesip, jańa qyzmetti iske qosty. Endi bul qosymshada turǵylyqty jeri boıynsha ýaqytsha nemese turaqty tirkeýdi rásimdeýge bolady. Sol arqyly úı ıesi ózin jáne otbasy múshelerin (14 jastan asqan balalar), sonymen qatar birge turatyn basqa da adamdardy óz páterinde tirkeı alady. Sonymen qosa birge turmaıtyn adamdardy óz betinshe tirkeýden shyǵara alady. Al adam bireýdiń úıine tirkelemin dese, onda servıstiń ózi úı ıesiniń kelisimin suraıdy. Tirkeý kezinde JSN engizý jetkilikti, adamnyń aty-jóni men mekenjaıy avtomatty túrde shyǵady. Qyzmetti paıdalaný qaýipsiz. Tirkelý kezinde foto sáıkestendirýden ótý kerek. Sonda eshkim bireýdiń atynan osy qyzmetti paıdalana almaıdy.

«Mobaıl qoldanbalar qarapaıym jáne túsinikti, al olardy paıdalaný kórsetiletin qyzmetti alýshy men qyzmetkerdiń tikeleı baılanysyn boldyrmaıdy. Sondyqtan ІІM halyqqa kórsetiletin memlekettik qyzmetterdi smartfondarǵa shyǵarýǵa erekshe nazar aýdarady. Eń kóp suranysqa ıe memlekettik qyzmetter onlaın rejımde qoljetimdi. Endi azamattar HQKO men polıtsııaǵa baryp, kezekte turyp, ýaqyt joǵaltpaıdy», – deıdi kóshi-qon qyzmeti komıtetiniń tóraǵasy Aslan Atalyqov.

Páterińizge bireýdi tirkeýge turǵyzatyn bolsańyz...

Qazaqstan Respýblıkasynyń zańy boıynsha turǵyn úılerde tirkeletin adam sanyna shekteý joq. Al óz páterine týystary nemese tanystaryn tirkeýge qoıǵan adam qandaı kommýnaldyq tólemder tóleıtini qaı eldi mekende, qandaı turǵyn úıde turatynyna baılanysty árqalaı bolýy múmkin. Negizinen Qazaqstan qalalarynda qoqys shyǵarýǵa nemese domofon paıdalanǵany úshin tólenetin tólemder úıde tirkelgen adam sanyna baılanysty belgilenedi.

Al aıaldamada nemese ınternette «Tirkeýge qoıamyn» dep habarlama ornalastyrǵandar óz úıine ǵana azamattardy tirkeýge quqyǵy bar, alaıda atalǵan qyzmet túrin aqyly negizde kórsetý - zańsyz.

Ýaqytsha tirkeý álemde qalaı retteledi?

Álemdik tájirıbede memlekettik qyzmet kórsetý úshin turǵylyqty jeri boıynsha tirkelý mindetti.

Máselen kórshiles Qyrǵyzstanda «Іshki mıgratsııa» zańy boıynsha azamattarǵa turǵylyqty jeri, ýaqytsha mekenjaıy boıynsha jáne shetelge keterde tirkelý mindettelgen. ıAǵnı, elde ýaqytsha jáne mindetti tirkeý júıesi bar. Al tirkeýge turmaǵandarǵa 50-100 som (shamamen 250-500 teńge) aralyǵynda aıyppul qarastyrylǵan. Tirkeýde joq adamdy qyzmetke alǵan jumys berýshiler 200-300 som (shamamen 1000-1500 teńge) tóleıdi. Al mekenjaı aýystyratyndar 10 kún ishinde tirkeýge turýǵa mindetti.

Reseı turǵyndary da basqa jaqqa kóshken jaǵdaıda tirkelýi kerek. Turǵylyqty jerin aýystyrǵan adam jańa baspanaǵa kóship kelgen kúnnen bastap bir apta ishinde tirkelýi kerek. Reseıde ýaqytsha turý orny degen túsinik te bar. Ózge jerge 90 kúnnen astam ýaqytqa kelgen adam tirkeýge turýǵa mindetti. Zańdy buzǵan adamǵa 2 myń rýbl (qazirgi baǵam boıynsha shamamen 10 myń teńgeden astam) aıyppul salynady.

Sıngapýrda eldiń kóshi-qon úkimetiniń resmı saıtyndaǵy aqparat boıynsha, turǵylyqty jerin aýystyrǵany týraly 28 kún ishinde habarlamaǵan nemese mekenjaı aýystyrǵany jaıynda jalǵan aqparat bergender 5000 sıngapýr dollaryna jýyq (shamamen 1,7 mln teńgege jýyq) aıyppul tóleıdi, ne 5 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrylady, ne eki jaza qatar qoldanylýy da múmkin.

Germanııanyń Leıptsıg qalasynyń resmı saıtyndaǵy aqparat boıynsha, barlyq turǵyn qalaǵa kelgennen bastap eki apta ishinde bılikke mekenjaıdy aýystyrǵany týraly habarlaý kerek. Tirkelý tegin jáne kez kelgen jergilikti tirkeý keńsesinde júrgiziledi. Eger otbasy qalada bolmasa, eresek adam barlyq otbasyn tirkeı alady. Tirkeýge turý úshin árbir adamnyń jeke kýáligi bolýy kerek jáne ol arnaıy formany toltyrýy qajet. Adamdardy úıine kirgizgen baspana ıesi de qujat beredi. Bul – úı ıesiniń atynan jazylǵan arnaıy formadaǵy kelisim. Immowelt.de portalynda kórsetilgen málimet boıynsha, turyp jatqandar men baspanany jalǵa berýshilerge tirkeý ýaqytynan asyp ketken jaǵdaıda salynatyn aıyppul kólemi 1 000 eýroǵa deıin jetedi.

Al Nıderland eliniń aýmaǵynda kez kelgen jerge kóship, mekenjaı aýystyratyn bolsańyz, bes jumys kúni ótpeı turyp bılik organdaryna habarlaý kerek. Onlaın-rejımde tirkelýge bolady. Tirkeý ýaqyty asyp ketken jaǵdaıda, durys tirkelmegen nemese tirkelý kezinde qujattardyń barlyǵyn usynbaǵandarǵa 325 eýroǵa deıin aıyppul salynady.