«Abylaıhan aýyly nege «Şýche» dep atalýy kerek?» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń jazýynsha, Premer-Mınıstr Serik Ahmetov keshe Úkimet úıinde Qazaqstannyń mashına jasaýshylar odaǵy múshelerimen kezdesip, arnaıy keńes ótkizdi. Kezdesýde mashına jasaý salasynyń búgini men keleshegi, jalpy damý qarqyny talqylandy. Indýstrııa jáne jańa tehnologııalar vıtse-mınıstri Albert Raýdyń málimetinshe, elimizde aǵymdaǵy jyldyń alǵashqy jartyjyldyǵynda bul salada óndirilgen ónim kólemi 367 mlrd. teńgeni qurady. Jyldyń sońyna deıin bul kórsetkish 5 mlrd. AQSh dollaryna deıin jetedi dep kútilýde. Sondaı-aq, A.Raý elimizde mashına jasaý úlesi qaıta óńdeý ónerkásibinde artyp otyrǵanyn aıtyp ótti. Máselen, 2013 jyldyń qańtar-maýsym aılarynda ótken jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda, bul salada ónim 2 paıyzǵa artyp, 13,2 paıyzdy quraǵan. Sonymen qatar, ústimizdegi jyldyń alǵashqy jartyjyldyǵynda 45 dızeldi lokomotıv shyǵarylyp, ónim kólemi 1,6 esege ósken, al avtokólik óndirisi 2,2 esege kóbeıip, 16 myńnan asyp túsken, munaı-gaz mashınalaryn jasaý 31 paıyzǵa, taý-ken mashınalary 12 paıyzǵa artqan.
Osy gezette «Aqtóbe - birinshi kezeńniń úzdigi» degen maqala berilgen. «Jeksenbi kúni fýtboldan Qazaqstan chempıonatynyń kezekti týry ótti.Komandalar Premer-lıgada 22 oıyn ótkizip, birinshi kezeńdi aıaqtady. Ázirge 22 týrdan keıin «Aqtóbe» komandasy týrnır kestesinde kósh bastap keledi. Osy týrda komanda 47 upaımen ekinshi oryndaǵy «Astanadan» artyq 6 upaı jınap, birinshi kezeńniń úzdigi bolyp tanyldy. Bul kezdesýge Vladımır Nıkıtenko negizgi quramdy shyǵarǵan joq. Komandanyń negizgi quramy Eýropa lıgasynyń úshinshi irikteý kezeńiniń ekinshi matchyna daıyndalýda. Osy týrda «Astana» óz alańynda «Tobyldy» 2:1 esebimen utty. Nóserbaev pen Nurdáýletovtiń goldary arqasynda «Astananyń» birinshi aınalymdaǵy soqqan doptary sany 35-ke jetti. Qazir ol osy kezeńde eń kóp soqqan komanda bolyp otyr. Al «Aqtóbe» eń az gol jibergen komanda. Qazirge deıin Sıdelnıkov bar-joǵy 12 gol jiberipti»,-dep jazady maqala avtory. 22 týrda «Atyraý» «Tarazdy» 3:1 esebimen jeńdi. Taldyqorǵanda «Jetisý» men Almatynyń «Qaıraty» 0:0 esebimen teń tarqasty. Pavlodarda «Ertis» Shymkenttiń «Ordabasysyn» 2:0 etip utty.
Endi komandalar ekinshi kezeńde 1-6 jáne 7-12 oryndar alǵan klýbtar bolyp bir-birimen taǵy kezdesedi. Osy kezeńde alǵashqy altylyq ózara júldeli oryndarǵa talassa, jetiden tómen oryn alǵandar kelesi maýsymda Premer-lıgada qalý úshin kúsh synasady. Ashyǵyn aıtý kerek, qazir gollandııalyq Arno Paıpers jattyqtyratyn «Taraz» ben «Aqjaıyqtyń» jaǵdaıy máz emes. Olar 11 jáne 12 oryndarda tur.
***
«Aıqyn» basylymynyń búgingi sanynda «Abylaıhan aýyly nege «Şýche» dep atalýy kerek?» atty maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Osydan úsh jyl buryn bir top májilismender Petropavl qalasyna Qyzyljar degen tarıhı atyn qaıtarý týraly usynys jasaǵan edi. Ol aıaqsyz qaldy. Al osy kóktemde Qazaqstan Jýrnalıster odaǵynyń basshysy Seıitqazy Mataev Pavlodardy - Sátbaev, Óskemendi - Qonaev, Semeıdi - Abaı dep ózgertsek qalaı bolady, degen oı tastady. Endi tarıh ǵylymdarynyń doktory, Qazaqstanǵa eńbek sińirgen qaıratker Qadyrjan Ábýov Şýchınsk qalasynyń atyn Abylaıhan dep ózgertý kerek dep oryndy usynys jasap otyr. Onamastıka zańyna sáıkes, qala, aýyl kóshe attaryn ózgertýge sol jerdiń turǵyndary atsalysyp, talqyǵa salýy kerek. Budan birneshe jyl buryn «Şýchınskıı» dep atalatyn aýdan aty Býrabaı bolyp ózgertildi, al onyń ortalyǵy áli Şýchınsk bolyp atalady. Bir kezderde osy mańdaǵy sýlarda shortan kóp bolǵanǵa uqsaıdy, biraq onyń atymen qalany ataý yńǵaısyz. Professor Ábýovtyń usynysy kóńilge qonady. Býrabaıda Ábilmansur (úsh júzdiń basyn qosqan Abylaı han) ordasy elý jyldaı turdy. «Osy óńirde onyń urpaqtary Qasymhan, Kenesary, Naýryzbaılar týyp-ósti. Ataqty Qanaı bı osy jerde otyrdy. Birjan sal, Aqan seri, Úkili Ybyraı, Balýan Sholaqtar - osy ólkeniń týmalary. Sondyqtan Býrabaı jeriniń árbir tasy qazaqtyń tarıhymen tyǵyz baılanysyp jatyr. Mundaı jer jánnatyn jyrtqysh balyqtyń atymen qorlamaı, Abylaı sııaqty tarıhı tulǵanyń atymen atalsa jarasyp ketpeı me?»,-dep jazady gazet.
Osy basylymdaǵy «Kókeıdegi saýal» aıdarynda «Proton» ushyrýdy qalaı toqtatamyz?» degen másele kóterilip otyr. Smaǵul Elýbaev, jazýshy:
- Qazaq halqyna Semeı polıgony men Baıqońyr ǵarysh aılaǵyndaı zııany tıgen eshteńe joq. Bul ekeýi de qyzyl ımperııanyń áskerı jobalary edi. Qudaıǵa shúkir, Elbasynyń arqasynda adamzatqa ý shashyp kelgen Semeı polıgony jabyldy. Biraq Baıqońyrdy jaba almadyq. Nege deseń, «órkenıet úshin kerek» dedik. Biraq onyń paıdasynan zııany basym bolyp tur. «Proton» zymyrany bir emes, birneshe márte qulady. Topyraq buzyldy, sý ýlandy, sol mańdaǵy halyq aýrýǵa ushyraý ústinde. Sondyqtan osy máseleni joǵary deńgeıde sheshetin kez keldi. Óıtkeni jerdiń amandyǵyn, adamnyń densaýlyǵyn oılaıtyn kez jetti. Ǵarysh aılaǵynsyz da ómir súrýge bolady. Kóshten qalyp jatqan eldi kórgen joqpyn. Geptıl ýynyń zári kem degende 25-30 jylda áreń ketetin kórinedi. Sondyqtan sondaı belgili bir merzimge moratorıı jarııalaý kerek te bolar.
Kamal Burhanov, Májilis depýtaty:
- Reseı Ǵarysh basshysynyń aıtqandary óte orynsyz áńgime. Qaı memleketke bolsyn, halqynyń densaýlyǵy birinshi orynda turady. Bizde de solaı. Jaqynda Qyzylorda oblysynyń biraz jerin aralap keldik. Sonda jurttyń bizge qoıatyn negizi suraǵy osy -«Proton» máselesi. Kóp nárse estidik, kórdik degendeı. Jalpy, kúzde depýtattar jınalǵan soń, osy salaǵa jaqyn quzyrly mekemeler basshylaryn shaqyra otyryp, Baıqońyrdan ushatyn ǵarysh zymyrandary jóninde úlken áńgime jasamaqpyz. Bálkim, zymyrandardyń janar-jaǵar maılaryn adamzatqa zııandy emes, túrlerimen almastyrý jóninde Reseıge talap qoıý kerek bolar. Tipti, múldem «Proton» syndy zymyrandardy toqtatý kerek bolar. Óıtkeni eldiń amandyǵyn birinshi orynǵa qoıýymyz kerek.
***
«Astana aqshamy» gazetinde «Sarqyt salǵyrttyqty kótermeıdi» degen maqala berilgen. Keshe elordada Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken brıfıngte Qazaqstannyń bas memlekettik sanıtarlyq dárigeri Jandarbek Bekshın turǵyndardy tamaqtan ýlanýdyń aldyn alýǵa shyqyrdy. Tutynýshylardy sapasyz ónimderden qorǵaý maqsatynda memlekettik sanıtarlyq -epıdemıologııalyq qadaǵalaý organdary maýsym-shilde aılarynda bazarlarda, iri saýda oryndarda, jármeńkelerde aktsııalar ótkizgen. Nátıjesinde tamaq ónimderiniń qaýipsizdigine zerthanalyq zertteý júrgizildi. Kóbinese qarbyz ben qaýyn qaýip týdyrady eken. Osyǵan baılanysty J. Bekshın myrza ruqsat etilmegen oryndardan baqsha ónimderin satyp almaýdy, ónimniń qaýipsizdigin kýálandyratyn qujattyń bolýyn talap etý kerektigin eskertti.
