Ábish Kekilbaev qazaq prozasyna qandaı jańalyq ákeldi
ASTANA. KAZINFORM – Kıeli Mańǵystaýda 362 áýlıe ótken deıtin ańyz bar. Sol ólkeniń jurty «363-inshi áýlıemiz» dep áspettegen sýretker jazýshy Ábish Kekilbaıuly kózi tiri bolǵanda búgin 85 jasqa tolyp jatar edi.
Qarymdy qalamgerdiń qazaq ádebıetinde alar orny bólek ekeni kózi qaraqty oqyrman qaýymǵa málim. Alaıda, sheberge ádepki jurt tek tamsanǵany bolmasa, shyn baǵasyn tek ózge bir sheber bere alatyny bar. Osy turǵydan alǵanda, abyz Ábishtiń jazýshy retindegi bolmys-bitimin qalam ustaǵan qaýym ǵana tap basyp tápsirlep bere alary sózsiz.
Ábish Kekilbaı qazaq prozasyna qandaı jańalyq ákeldi? Jazýshy retindegi ereksheligi nede? Ábishtiń eń uly (nemese súıip oqyǵan shyǵarmańyz) týyndysy qaı shyǵarmasy? Osy úsh suraq tóńireginde toptastyrǵan qazirgi qarymdy aqyn, jazýshylardyń pikirin oqyrman nazaryna usynamyz.
Ońaıgúl Turjan, aqyn
Á.Kekilbaıulynyń qazaq prozasyndaǵy eń úlken jańalyǵy – onyń psıhologııalyq portretter galereıasyn jasaı alýy. Mysaly «Hansha-darııa» hıkaıasy adam mıynyń astaryndaǵy bylaıǵy jurtqa bilinbeıtin ishki alaı-dúleı arpalysyn baıandaıdy. «Kúı» hıkaıasy da, «Shyńyraýy» da, «Ańyzdyń aqyry» da sondaı. Tragedııanyń tek syrt kózge kórinetin adam shoshyrlyq keskinde bolýy mindetti emes. Adamnyń mıy ǵalamshardyń kishireıtilgen formasy degendi de bir ǵulama adam aıtqan shyǵar. Sol kishi «ǵalamshardyń» qat-qabatyndaǵy oı darııasynyń keıde tunyq, keıde astań-kesteńi «Eleń-alań» romanynda da berilgen. Bul shyǵarma tarıhı tulǵalardyń is-qımyldarynyń astarynda jatqan psıhologııalyq shıelenister men sheginisterge qurylǵan.
Basty erekshelik – bul ǵulamanyń asqan zertteýshilik sheberligi nemese basqalar kórmeı ketkendi kóre alý qabiletiniń arqasynda qara tasty da jahuttaı san qyrly etip kórsete alýy. ıAǵnı, keıipkerin sýrettese, oqyrman ol keıipkerdiń ishi-syrtyn birdeı kórip turǵandaı áser alady. Oqıǵany sýrettese, oqyrmannyń ózi sol oqıǵanyń ishinde júrgendeı áser alady. Bylaı qaraǵanda jalań tarıhı derekter sııaqty dúnıelerdiń ózin tutas epopeıalyq deńgeıge shyǵaryp, kórkem týyndynyń dińgegine aınaldyra baıandaıtyndyǵy keremet. Onyń shyǵarmalarynyń qaı-qaısysy da epıkalyq sarynda jazylǵan. Sodan bolar oqyrmandy zeriktirmeıdi. Tereń fılosofııasynyń ózi tiliniń kórkemdigimen, til baılyǵymen adamdy tamsandyrmaı qoımaıdy. Bir sóılemniń astarynan birneshe siltemeni kóre alasyz. Bul ǵulamanyń týyndylarynda qazaq tiliniń ejelgi de jańa, tarıhı da tanymdyq mol baılyǵy bar.
«Úrkerin» de, «Eleń-alańyn» da, «Ańyzdyń aqyryn» da, «Hansha-darııasyn» da, «Kúıdi» de birinen biri asyp turǵan týyndylar dep aıtar edim.
Dıdar Amantaı, jazýshy
Ábish Kekilbaev qazaq jáne álem prozasyna kóp eńbek sińirdi. Onyń ákelgen jańalyǵy — qazaq romanynyń tilin ózgertti. Roman úlken epıkalyq tilden kádimgi moderndi tilge aınaldy. Ol, ásirese, «Shyńyraý», «Ańyzdyń aqyry» hıkaıattarynda aıqyn kórinis tabady. Buryn roman epıkalyq formada bolatyn. Úlken, uly týyndylar edi. Mysaly, Muhtar Áýezovtiń «Abaı joly» romany: 4 kitaptan turady, árbir epızody bir-bir romanǵa bergisiz oqıǵalarǵa toly. Odan keıin Ábdijámil Nurpeıisov, Muhtar Maǵaýınniń shyǵarmalaryn aıtýymyzǵa bolady.
Shekspır men Servantes Eýropa prozasyn qalaı ózgertti, Ábish Kekilbaev ta sondaı jańalyq ákeldi. ıAǵnı, til ózgerip, máni-maǵynasy tereń tartty. Janrlyq damýdyń ornyn sheberlik basty. Formasy shaǵyn bolǵanymen, ishki keńistigi úlken boldy. Bul endi moderndik prozanyń belgileri. Osydan keıin jeke avtorlardyń shyǵarmalary moderndik sıpat ala bastady.
Bizde kóbi moderndik ádebıet HH ǵasyrdyń basynda bastaldy dep oılaıdy. Joq, ol HІH ǵasyrdyń ortasynan, tipti basynan bastaldy. Tipti, Shekspırge deıin sozýǵa bolady. Óıtkeni moderndi sharttardy baıqaı alamyz. Modernniń birneshe sharttary bar ǵoı. Hemıngýeıdiń ákelgen ádis-tásilderi, Folknerdiki... Folknerdiń uzyn sóılemderi qysqa-qysqa sóılemderden turady, mysaly. Osylardyń ishindegi eń úlken jańalyq – «áserlendirý effektisi». ıAǵnı, shyǵarmada detal naqty bolsa, oqyrmandy sol oqıǵany óz basynan keshirip otyrǵandaı kúıge ushyratady.
Osy turǵydan kelgende, Ábishtiń qazaq jáne álem prozasyna ákelgen jańalyǵy – til jáne shaǵyn forma. «Shyńyraý» jáne «Ańyzdyń aqyry» povesteri keremet jazylǵan. Ábish Kekilbaı shaǵyn formanyń vırtýozy dep aıtýymyzǵa bolady.
«Ańyzdyń aqyry» mıftik tilmen, tuspaldarmen, sımvoldarmen sóıledi. Tikeleı aıtylǵan eshteńe joq, barlyǵynda bir jumbaq, qupııa boldy. Sony oqyrman sheshe alýy kerek.
Men úshin Ábishtiń basqa shyǵarmalarynan osy eki týyndysy — «Shyńyraý» jáne «Ańyzdyń aqyry» povesteri shoqtyǵy bıik, erekshe formadaǵy eńbek.
Amangeldi Keńshilikuly, jazýshy
1960 jyldardyń ádebıetinde tek Ábish qana emes, qaı-qaı jazýshy da óziniń jańalyǵymen keldi. Árıne, ol jańalyqtardyń ar jaǵynda Júsipbek Aımaýytov, Ǵabıt Músirepov, Beıimbet Maılın sekildi uly jazýshylardyń izdenisi jatyr. Biraq qýǵyn-súrgin jyldary qazaqtyń zııalylarynyń bári «sypyrylyp» ketkennen keıin, jalpy ádebıette de kóp nárseni aıtý múmkin bolmaı qaldy. Mine, osy kezde Ábish aǵamyz óziniń úlken jańalyǵymen keldi. Ol jańalyq — ańyzdar arqyly shyndyqty jetkizý. Bir jaǵynan qaraǵanda ol ańyz sııaqty, al bir jaǵynan qaraǵanda onda úlken shyndyqtar jatty.
Sezannyń «Almalar» degen myqty kartınasy bar ǵoı. Qarapaıym adam ony tek alma dep qaraýy múmkin. Al tereńine úńile alǵan adam Sezannyń bul kartına arqyly ne aıtqysy kelgenin uǵynady. Osy kartına sııaqty kez kelgen shyǵarmanyń da astynda jatqan neshe túrli plasttar bolady. «Shyńyraý» deıtin povesindegi Eńsep beınesi arqyly jazýshy básekelestiktiń nege aparatynyn kórsetti. Adamdy qurtatyn ne? — Bir-birinen asyp túsýge degen qushtarlyq! Ol Keńes odaǵy kezinde de boldy, sony Ábish aǵamyz osy shyǵarmasy arqyly keremet jetkize bildi.
Ábish Kekilbaıdyń jazǵan dúnıeleriniń basty ereksheligi — tildik qudireti. Tili tógilip turady. Muhtar Áýezovten keıin qazaq tiliniń zor múmkindigin oqyrmanǵa tanytqan birden-bir jazýshy kim dese, men Ábish Kekilbaevty aıtar edim. Onyń zamandastarynyń qaı-qaısysynan da tili kórkem, qunarly. Qazaqtyń tiliniń qanshalyqty baı, tereń, mándi, maǵynaly ekenin osy Ábishtiń shyǵarmalaryn oqyǵanda túsinýge bolady.
Latyn Amerıkasynyń Markes, Borhes sekildi uly jazýshylary bar ǵoı, Ábish aǵamyz sol turǵydaǵy úlken sýretker.
Ózim eń súıip oqyǵan shyǵarmasy — «Ańyzdyń aqyry». Bul shyǵarmanyń ereksheligi — qazaq prozasyndaǵy alǵashqy moderndik týyndylardyń biri. Biz modernızm týraly endi ǵana aıtyp jatyrmyz ǵoı, ony osyǵan deıin qojyq kórip keldik. Al shyndyǵynda modernızm degen eskini jańasha berý, eski dúnıeni jańartý. Kezinde ırlandtyq jazýshy Djoıst forma men mazmunnyń ınversııasyn jasady ǵoı, sol sekildi Ábish aǵamyz da «Ańyzdyń aqyry» shyǵarmasynda kóp nárseni túsindirmeı, forma arqyly jetkizý tásilderin qoldanyp, eksperımentterge bardy. Ókinishke qaraı, ol kezderi modernızm týraly aıtýǵa tyıym salyndy da, jazýshynyń osy jańalyqtaryn aıta almadyq. Mine, osy «Ańyzdyń aqyry» maǵan jańashyldyǵymen unaıdy. Onda, mysaly, birde-bir dıalog joq. Dıalogsyz-aq ámirshiniń ishki jan dúnıesinde bolyp jatqan nárseniń barlyǵyn keremet sheberlikpen órip shyqqan. Basynan bastap aıaǵyna deıin tunǵan psıhologızm. Osy shyǵarma jaryq kórgennen keıin qazaq ádebıetinde osyndaı shyǵarmalar kóptep jazyla bastady.
Ádebıette «paradıgmalardyń aýysý kezeńi» degen uǵym bar. 60-shy jyldardyń ádebıet ókilderi, onyń ishinde Ábishpen qatar Muhtar Maǵaýın de, Saıyn Muratbekov te, Qalıqan Ysqaq ta, Aqan Nurmanov ta bar, bular shyn mánisindegi jańa paradıgmany — jańa ustanymdardy, jańa kontseptsııany, jańasha jazýdyń tásilderi men tehnıkasyn alyp keldi. Ókinishke qaraı, olardyń osy erekshelikteri óz baǵasyn alǵan joq, jan-jaqty taldanǵan joq.