Abaıtaný: Qunanbaı áýletiniń shejiresin qaıdan tabýǵa bolady
Qazaqtyń ulttyq kodynyń biri – shejire. Onyń tasqa basylyp, ǵylymı aınalymǵa túsýin «Tarıhı-ı Rashıdı» eńbeginiń avtory Muhammed Haıdar Dýlatı men «Jámı-át-taýarıh» jylnamasyn jazǵan Qadyrǵalı Jalaırıdiń zamanymen baılanystyrýǵa bolady.
Merýert Ablambaevanyń málimetine súıensek, keıin bul dástúrdi qazaqtyń uly aqyny Abaı Qunanbaıuly jalǵap, Shákárim Qudaıberdiulyna arnaıy zertteýdi tapsyrǵan eken. Sóıtken uly aqynnyń óz áýleti men úrim-butaǵy da búgin bútin bir shejirege aınaldy.
«80 jyldyq tarıhy bar Abaı mýzeıiniń qorynda kóptegen qundy qoljazba derekter jınaqtalǵan. Solardyń biri – shejire. Shejire tarıhyn jazýda Abaıdyń tikeleı urpaqtary at salysyp, ózderiniń bilgen derekterin, estelikterin qaǵaz betine túsirip, abaıtanýǵa ózindik úles qosty deýge bolady», - dep jazady Merýert Ablambaeva.
Mýzeı qyzmetkeri Abaıtanýǵa zor úles qosqan aqyn urpaqtarynyń biri Árham Ysqaqov ekenin aıtady.
«Árhamnyń ákesi Kákitaı Ysqaqulynyń Abaı shyǵarmalarynyń tuńǵysh jınaǵyn baspaǵa daıyndaý barysynda aqynnyń uly Týraǵulmen birlese otyryp atqarǵan eńbegi barshaǵa málim. Ákesinen osyndaı tálim, ónege kórip ósken Árham Kákitaıuly da búkil ǵumyryn abaıtanýdyń damýyna arnady. 1940 jyly Abaı mýzeıiniń ashylýyna oraı júzege asyrylǵan jumystardyń ishindegi mańyzdysy aqyn murasyn jınastyrý, aqyndy kórgen, bilgen adamdardyń estelikterin jazyp alý, jınaqtaý jumystaryn júzege asyrýda Árham Kákitaıulynyń eńbegi úlken. Atalmysh jumystardy júzege asyrý maqsatynda mýzeı óz tarapynan arnaıy issaparlar uıymdastyrǵan», - deıdi Abaı murasynyń shyraqshysy.
Shynymen de Abaı murasyn jınaqtaýda Árham Ysqaqovtyń aqyn urpaqtarynyń shejiresin taratyp jazǵan eńbegi orasan deýge bolady. Solardyń biri mýzeı qoryndaǵy «Abaıdyń úrim-butaǵy» taqyrybyndaǵy keste túrinde toltyrylǵan qoljazbasy. Ári qaraı sózdi osy derektiń bárin kóz maıyn taýysyp jınaqtap, qaǵaz túsirgen Merýert Ablambaevaǵa bereıik.
«Kestede Abaıdyń balalary, olardan taraǵan nemereleri, shóbereleri, jıenderi týrasynda jazylǵan. Qara tústi qaryndashpen syzylǵan keste baǵanalardan turady. Baǵanalarda rettik sany, aty-jóni, Abaıǵa jaqyndyǵy, týǵan, ólgen jyly, qazirgi turaǵy, qyzmet orny, eskertý jazbalary jazylǵan. Jazba sońynda «Jazyp alǵan kishi ǵylymı qyzmetker S.Dónenbaeva, túsinik aıtyp otyrýshy Abaıdyń shóberesi Ysqaqov» ,- degen qoltańba qaldyrylǵan. Qoljazba 1948 jyly 24 jeltoqsanda qaǵaz betine túsirilgen. Albom túrinde túptelgen, kólemi 6 bet. Ólshemi 36h40 sm. Qoljazba sarǵysh tústi qaǵazǵa kók tústi sııamen toltyrylǵan. Túzetýleri bar.
Mýzeı qoryndaǵy Árham Ysqaqovtyń kelesi qoljazbasy «Abaıdyń ómirine qatysty derekter» ataýymen jazylǵan toptama. Syzba túrinde berilgen shejire Oljaıdan bastap Qunanbaıǵa deıingi urpaqtardy taratyp jazady. Syzba sońynda «jazǵan Arham Iskakov» qoltańbasy qoıylǵan. Shejire A4 kólemdegi sarǵysh tústi qaǵazǵa kók tústi sııamen jazylǵan.
Árham Ysqaqovtyń «Qunanbaı balalarynyń tuqymynyń qazirgi tirisi» jazbasynda Qudaıberdiden taraǵan urpaqtaryn kórsetip, Shákárim, Abaı urpaqtarynyń turǵylyqty meken-jaıy, qyzmeti týrasynda aqparat jazady. Sonymen qatar Abaı urpaqtarynyń 1941-1943 jyldar aralyǵynda soǵysqa ketkenderi jáne Abaıdan taraǵan kózi tiri qyz balalar týrasynda málimet beredi. «Isqaq Káktaı onyń balasy Arham 75 jasta...» dep ózinen taraǵan urpaqtary jaıynda da maǵlumat beredi. Mátin sońynda «Osy málimetti berýshi Arham Iskakov. 26/XI. 1959 j.» mazmundy jazba jazylǵan. Qoljazba A4 kólemindegi sarǵysh tústi betke kók tústi sııamen jazylǵan. Túzetýleri bar. Jalpy kólemi 7 bet.
Mýzeı qoryndaǵy kelesi shejire Minásh Árhamqyzyna tıesili. Minásh Árhamqyzynyń «Men jazýshy da, ǵalym da, zertteýshi de emespin...» dep bastalatyn esteligi (KP-6716/1) qazirgi áriptegi qoljazba túrinde jazylǵan. Estelikte Qunanbaı qajynyń báıbishesi Kúnkeden dúnıege kelgen Qudaıberdi jáne onyń urpaqtaryna toqtalady. Sonymen birge Ahat Qudaıberdiulynyń ákesi Shákárimniń súıegin elge qalaı ákelgendigi týrasyndaǵy esteligimen bólisedi. Qoljazba 1998 jyly 10 shildede Semeı qalasynda jazylǵan. Kólemi 14 bet. Qoljazbany oqýshy dápteriniń betterine jazylǵan.
Minásh Árhamqyzynyń kelesi esteligi «Alyp anadan týady» (KP-6717/1) dep atalady. «Uly babalarymyzdan, Oljaıdan: Qaıdos, Aıdos, Jandos atty úsh ul bolypty...» dep bastalatyn esteliginde «Aqtaban shubyryndy» oqıǵasyn tilge tıek ete otyryp, Abaıdyń arǵy tegi Yrǵyzbaı, Óskenbaı, odan taraǵan Qunanbaı, Abaı urpaqtarynyń ómiri men el tarıhyn baılanystyra otyryp baıandaıdy. Estelik mashınkada terilgen. Jalpy kólemi 22 bet. Qaǵazdyń ólshemi A4.
«Qunanbaı – Uljannan Táńirberdi, Abaı, Ospan, Ysqaq Qunanbaıulynan taraǵan urpaqtar» shejiresi. (KP-6717/3). Shejire Ysqaq Qunanbaıulynan taraǵan Kákitaı, Ahmetbek, Árham, Hamıt, Sábıt, Shaǵataı jáne t.b. urpaqtaryn kórsetedi. Tizim túrinde berilgen Ysqaq Qunanbaıuly urpaqtarynyń shejiresinde uldarymen qatar qyzdardyń da aty kórsetiledi. Sonymen qatar esimderiniń qataryna dúnıege kelgen jyldary jáne keıbir urpaqtarynyń dúnıeden ótken jyldary berilgen. Kólemi 3 bet. Qaǵazdyń ólshemi A4. Jazba sońynda «Ysqaq – Qunanbaı urpaqtaryn jazǵan Minásh Árhamqyzy. 1994 jyl, jeltoqsan. Abaı-Qaraýyl» degen aqparat berilgen.
Mýzeı qoryndaǵy shejire tarıhyna qatysty kelesi qundy jazbalar Nııazbek Aldajarovqa tıesili. N.Aldajarov 1976-1984 jyldary Jıdebaıdaǵy Abaıdyń mýzeı-úıi meńgerýshisi qyzmetin atqarǵan. Ol óziniń Abaı aýylyndaǵy kópti kórgen kónekóz aqsaqaldardan surap, bilgen estelikterin qaǵaz betine júıelep, rettep túsirgen. Mýzeı qorynda N.Aldajarovtyń «Yrǵyzbaı Jortar týraly estelik ýaqıǵalar» (KP-3617). Muqabasy kúlgin tústi oqýshy dápterine jazylǵan. Jazýy anyq, better nómirlengen. Qoljazbada 27 oktıabr, 1983 j. Jıdebaı jazbasymen qatar avtordyń qoltańbasy qoıylǵan), «Áıgerimniń balalary, Týraǵul týraly» (KP-6702. Muqabasy sary tústi oqýshy dápterine jazylǵan. Jazýy anyq, better nómirlengen. Qoljazba sońyna «13 dekabr, 1983 j. Jıdebaı»,- degen jazýmen qatar qoltańba qoıylǵan), «Abaıdyń nemeresi Áýbákir týraly» (KP-6703. Muqabasy kók tústi oqýshy dápterine jazylǵan. Jıdebaı. 05.02.1984 jyl), «Oljaı urpaqtary. Aıdos, Qaıdos, Jandos» (KP-6705. Muqabasy aq tústi qalyń dápterge jazylǵan. Dápterde jalpy sany 72 bet nómirlengen. Jazba 65 betke deıin júrgizilgen. Jazýy anyq, túzetýleri bar. Qoljazbanyń jazylǵan merzimi kórsetilmegen), «Meniń esteligimdi oqyǵandardyń esine...» (KP-6707. Muqabasy kók tústi qalyń dápterge jazylǵan. Qoljazba jıyny 186 betten turady. Dápterdiń sońǵy betinde esteliktiń mazmuny berilgen. Osy eńbektiń. «Eskertpe» bóliminde avtor Oljaıdan bastaǵan Yrǵyzbaı, Keńgirbaı, Óskenbaı, Qunanbaı, Abaı urpaqtarynyń ómir súrgen ýaqytyn, jerlengen jerlerin kórsetedi.
Shejire – qazaq tarıhymen birge jazylyp kele jatqan ótkenimizdiń kýási. Biz shejireni oqı otyryp sol zamandaǵy tarıhı oqıǵalarmen, qoǵamdyq qatynastarmen, eldegi, belgili bir aımaqtaǵy halyqtyń ál-aýqaty, turmysy týrasynda maǵlumat alamyz.
