Abaıǵa abaı bolaıyq, aǵaıyn
***
Qundylyqtarynan aıyrylǵan qoǵamnyń qubylasynan jańylǵan jurtqa aınalatyny belgili. Qyryq qubylǵan myna zamanda qaımana qazaq ta asyl qazynasyn – rýhanı qundylyqtaryn joǵaltyp jatqandaı kórinedi. Sertke sengen, sózge toqtaǵan halyq edik, senimge selkeý tústi. Kez kelgen jaıtqa kúdikpen qarap, kúmán keltiremiz. Sózdiń astaryna úńilmeı, aqıqatyna júginbeı, aıtary joq bolsa da, aıqaıy bardyń aıtaǵyna eremiz. «Koronavırýs joq, pandemııa ótirik, bári qazaqqa chıp salý úshin jasalyp jatyr eken» degen daqpyrtqa da sendik.
Uly Abaıdyń «qazaqtyń shyn sózge nanbaı, qulaqqa qoımaı, tyńdaýǵa da qoly tımeı, páleli sózge, ótirikke sertteı uıyp, bar sharýasy sýdaı aqsa da, sony ábden estip uqpaı ketpeıtuǵyny qalaı?» degen saýaly taǵy da aldymyzdan shyqty. Mine, «Abaı degen adam bolmaǵan eken» degen sózge de den qoıyp jatyrmyz. Darhan QYDYRÁLІ Baıqap otyrǵanyńyzdaı, áńgimemizdiń arqaýy Záýre Bataevanyń «Abaı jumbaǵy: Qazaqstannyń belgisiz uly aqyny» atty maqalasy týraly bolmaq.
Maqalaǵa «blogerdiń» jeke pikiri retinde qarap, nazar aýdarmaýǵa da bolar edi, biraq Abaı jylyn atap, Abaı jyryn jattap júrgende «qarjysyn salyp, kúsh-qýatyn sarqyp jazǵan ǵylymı-zertteý jumysyn» aǵylshyn jáne orys tilderinde jarııalaǵan avtor «ǵylymı jańalyǵyn» talqylaý úshin barsha ǵalymdardy joǵary deńgeıdegi ǵylymı pikirtalasqa shaqyrǵan eken, biz de bir lepes pikir jazýdy paryz dep bildik. Áýeli Záýre Bataevanyń pikirin bir sózben túıindep bersek, «ómirde Abaı degen adam bolmaǵan, onyń óleńderin Álıhan Bókeıhanov jazǵan, Alash arystary odan ıdeal jasaǵan, keńes ókimeti de «orysqa jaqyn, qazaqqa qas» aqyndy Jambyl sııaqty dáriptegen». Záýre hanymnyń mundaı qorytyndyǵa barýyna Abaıdyń qazaqty «jalqaý, nadan» dep synaǵan «zárli sózderi» sebep bolǵan syńaıly. Osylaısha «qazaqtardyń kóshpendi ata-babalaryna degen qurmettiń joǵalýyna jaýapty bolǵandyqtan», Abaıdyń ondaı sózderin mektep baǵdarlamasynan alyp tastaý kerek eken.
«Qyzyq» qısyn. Máselen, Abaı da oqyp ósken orys klassıkteriniń bári Reseıdi jáne onyń mesheý halqyn aıaýsyz synaǵan, biraq olardy sol úshin aıyptap, tipti «mektep baǵdarlamasynan shyǵarý kerek» degen adamdy kórgen emespiz. Avtor qyza kele Abaıdyń sózine ǵana emes, ózine de kúmán keltiredi. Tipti onyń «Ibrahım» degen atyna kúdikpen qarap, ómirde bolǵanyna senimsizdik bildiredi. Arhıv aqtarmaǵandyqtan, Qunanbaıdyń aǵa sultan bolǵanda toltyrǵan qujatta balasynyń esimin «Ibrahım» dep kórsetkenin hám qajynyń ózge balalary men nemerelerine de dinı sıpatty at bergenin eskermeıdi. «Dala ýálaıatynyń gazetinde» 1889 jyly shyqqan «Jazdy kún shilde bolǵanda» dep bastalatyn óleńdegi «Semeı oıazy, Shyńǵys eliniń qazaǵy Ibrahım Qunanbaı» degen atty da kórmeıdi. Avtor Máshhúr Júsipke silteme jasaıdy, biraq onyń «Dala ýálaıaty gazetiniń» 48-sanynda jarııalanǵan Abaıǵa qatysty pikirin baıqamaıdy. Jalpy, Záýre hanym aıdy aspanǵa shyǵarǵan jańalyǵyna ǵylymı sıpat berý úshin birneshe silteme qoldanǵan, biraq olardyń bári de janama derekter. Máselen, avtor abaıtanýdyń negizin qalaǵan, Abaıdyń ǵylymı ómirbaıanyn tórt ret tolyqtyryp jazǵan, Kókbaı, Dildá, Áıgerim, Nurǵanymmen, aqynnyń dostarymen jeke-jeke kezdesken,
1933 jyly Abaıdyń jınaǵyn ázirleýge belsene atsalysqan, úlken maqala jarııalap, ony monografııalyq eńbekke aınaldyraǵan Áýezovke silteme jasamaıdy. Abyz týraly aıqaılatyp maqala jazǵan Bataeva Abaıdyń bilimi men jádıtshildigine kúmán keltiredi. Aıdalada kıiz týyrlyqty aýylda jatyp sonsha bilimdi meńgergenine kúdikpen qaraıdy. Marjanıdiń shákirtteri bilim bergen Ahmet Rıza medresesinde úsh jyl oqyǵan Abaı shaǵataısha jazylǵan ǵalamnyń ǵajap qıyrlaryna bastaıtyn shyǵystyq, ıslamdyq mol murany ıgerdi. Ol Ǵaspyraly shyǵarǵan «Tárjimán» gazetin de úzbeı oqyp otyrdy. Záýre hanym Naýaı, Fýzýlı, Saǵdı syndy uly shaıyrlardyń káýsar darııasynan rýhanı ǵaryshqa qanat qaqqan, dinı tanymy tereń Abaıdyń ıman taqyrybyn taldaǵan «38-shi qara sózdi» jazǵanyna da kúmán keltiredi. Avtordyń pikirininshe, bul sózdi bir molda jazypty. Bálkim, Alash arystarynyń biri dinı traktat jazǵanda, «Kıtab tasdıqty» soǵan telı salýy ǵajap emes edi.
Abaıdyń búkil shyǵarmalaryn «qyr balasy – Álıhan jazdy» degen pikirdi aıta salǵany sııaqty. Osyndaı tym ushqary pikirdi alǵa tarta otyryp avtor Álıhannyń birde-bir óleńin mysalǵa keltire almaıdy. Ahmet, Mirjaqyp ıakı Maǵjan óńdedi dese, sál qısynǵa keler me edi, al Alashtyń serkesinen klassık aqyn jasaý kimge qajet? Záýre hanym aıta beretindeı Abaı shyǵarmalary qandy qasap Stalınge kerek bolǵany úshin ǵana 1933 jyly basylǵan joq, keńes ókimeti uly aqynnyń 90 jyldyǵy men qaıtys bolǵanyna 30 jyl tolýy qarsańynda ol jınaqty shyǵarýǵa májbúr boldy. Munyń astarynan falsıfıkatsııa izdeýdiń reti joq. Abaı – esesi ketken eline esti sózin aıtqan, otarshyl júıe orǵa jyǵatyn jerde qalyń qazaǵyn órge bastaǵan, aqyldyń azabyn arqalaı júrip adamzattyq órege kóterilgen, ar ilimin asqaqtatqan asyl abyzymyz, ultqa baǵyt bolar temirqazyǵymyz! Sondyqtan Abaıǵa abaı bolaıyq, aǵaıyn!
