#Abaı175: Abaıdy taný – qazaqty tanýmen birdeı
Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev mereıtoıǵa qatysty: «Tarıhı datany aqyl-parasatpen, salıqaly deńgeıde ótkizýge basa mán berý kerek. Negizgi maqsat - dana Abaıdyń taǵylymyn jastardyń sanasyna sińirý, uly tulǵanyń oı-tolǵamdaryn keńinen dáripteý», - dep Úkimetke Abaıdyń mereıtoıyna qajetti is-sharalar ázirleýdi tapsyrǵan edi.
Abaıtaný salasynda búgingi tańda da atqarylyp otyrǵan jumystar az emes.
El rýhanııaty úshin bul mereıtoıdyń mańyzy erekshe. Osy oraıda keıingi birneshe jyldan beri «Abaı úıi» ortalyǵyn ashý týraly máseleni kóterip júrgen abaıtanýshy Almahan Muhametqalıqyzynyń osyǵan deıin atqarǵan ıgilikti isteri men aldaǵy maqsattaryn qaǵazǵa túsirgen edik.
Abaıtaný ortalyǵyn ashý zańǵar jazýshy Muhtar Áýezovtyń armany edi. Almatydaǵy QazMÝ-diń qazaq ádebıeti kafedrasynda 1942-43 oqý jyldarynda M.Áýezovtyń uıymdastyrýymen Abaıdyń ádebı murasyn uzaq jyldar boıy zertteý bastalǵan bolatyn. Sonyń nátıjesinde Abaıdyń shyǵarmashylyq baılanysy, jańa qazaq ádebıetiniń kóshbasshylyq qalyptasý joly, batys jáne shyǵys ádebıetiniń áleýmettik aǵartýshylyq patrıottyq ıdeıalary eshqashan úzilgen emes. Bir qyzyǵy Abaıǵa arnalǵan ortalyqtardyń taǵdyry tórt jyldan keıin toqyraýǵa ushyrap jatady. Sol 1942 jyly ashylǵan zertteý ortalyǵy Qazaqstan kompartııasy ortalyq komıtetiniń qaýlysynan keıin jabyldy. Odan 1987-1998 jylary Abaıtaný órisi qaıta bastaý alyp, Mekemtas Myrzahmetov, Sherıazdan Eleýkenov syndy ǵalymdardyń yqpalymen qaıta ashyldy. Abaıtaný jáne qazaq ádebıeti tarıhy bólimi ónimdi eńbek ete bastaǵan shaqta, ujymnyń jumystary qarqyn alǵany sol edi, taǵy da qarjy máselesine baılanysty tórt jyldyń shamasynda jabylyp tyndy. Al, Astanada ashylǵan «Abaıtaný» ǵylymı-tanymdyq ortalyǵy endi tynys alyp, tórt aıaǵyn teń basady –aý degen shaqty taǵy da osy jaǵdaı qaıtalanyp, qarajat máselesine baılanysty tórt jyl ǵana jumys atqardy. Sodan beri bes jylǵa jýyq ýaqyt ótti. Tabanymnan tozyp ashpaǵan esigim qalmady. Bir túsingenim – Abaıdy tanýǵa arnalǵan jobanyń qaı-qaısysy bolmasyn jekelegen mekemelerdiń menshiginde emes, memlekettiń qanatynyń astynda bolý kerektigin aıqyn ańǵartty.
Iá, Qazaqstan-Reseı ýnıversıtetiniń ishinen irge qalaǵan ortalyqtyń ájeptáýir muraǵattarǵa toly zaldaryn kórdik qoı. Qazaqtyń bas shaharynda Abaıǵa arnalǵan bir ortalyqtyń bolǵany durys-aq dep qýanyp júr edik. Onda birtalaı eleýli jumystar atqarǵanyńyz áli eldiń esinde. Qanshama eksponattar men kitaptardy qaıdan jınadyńyz? Kázir ol zattar qaıda tur?
Abaı - telegeı teńiz. Ol eshkimniń de qushaǵyna sımaıdy. Abaıdy taný – qazaq halqyn tanýmen birdeı. Óıtkeni qazaq qaýymyn dál Abaıdaı tanyp, Abaıdaı túsindirgen eshkim bolǵan joq. Elordaǵa kelip óz qalaýymmen Abaıǵa ortalyq ashqanym da sol. Kóp zattardy ózim Semeıden, biletin qolónershilerden tasydym. Ortalyq ashylǵanyn estigen Abaıǵa janashyr, ulttyń erteńin oılaǵan ár óńirdegi azamattar qoldaryndaǵy barymen bólisti. Eksponattaryn usyndy, kitaptaryn tartý etti. Az ýaqyttyń ishinde tarıhı jádigerlermen, qundy fotoderektermen, derekti beınejazbalarmen tolyǵyp, qos bólme murajaıǵa aınalyp shyǵa keldi. Osy jumystyń basy-qasynda shynaıy qamqorlyq jasaǵan Qaraǵandydaǵy akademık-ǵalym Zeınolla Moldahmetovtyń naǵyz zııaly ekenin arnaıy jazǵanmyn. Oqý ornynyń bas ıesi Zeınolla Moldahmetuly ózi basqaryp otyrǵan tehnıkalyq-ınnovatsııalyq oqý orny ekenine qaramastan Abaıdy qanatyna alǵanynyń ózi keremet emes pe?! Shynaıy nıeti túzý adam kez kelgen istiń retin tabady eken. Meniń kim ekenimdi kórmeı, bilmeı jatyp senim artqany maǵan odan ári kúsh berdi. «Basshysy bastaı bilse, on kisi júzdi jeńedi» degen maqal dál keldi. Sol qarqynmen ózge de áriptestermen yntymaqtasa jumys atqaryp, irgeli nátıjelerge de jettik. Sonyń ishinde «Abaı nury» jas daryndardyń klýby quryldy, áli kúnge deıin shákirtterimmen tyǵyz baılanystamyn. Ásirese, osy kúnge deıin úlken suranysqa ıe bolyp otyrǵan «Ulylar mekenine saıahat» baǵdarlamasy, tórt jyldyń ishinde 200-ge tarta zııaly qaýymdy keremet tarıhı qundylyqtarǵa qanyqtyrǵan joba boldy. Qamap ustaǵan tulpar báıge almaıdy, tusaýlanǵan talanttan tyń dúnıe týmaıdy. Erkin ushqan qus bıikke samǵaıdy. Zeınolla Moldahmetovtyń jasandylyqtan bıik shyn zııalylyǵy «Abaıtaný» ortalyǵyn sol erkindikpen Respýblıka deńgeıine deıin kóterdi. Jazǵan qaǵazdarymdy jaýapsyz qaıtarmaı, qarjy máselesi boıynsha tyǵyryqqa tiremeı, oqý orynyna qatysynyń bar-joǵyna qaramaı, apta saıyn Astana mektepteriniń ustazdarymen Abaı taqyrybynda ashyq sabaqtar, túrli taqyryptaǵy kezdesý keshter men baıqaýlar, kýrstyq sabaqtar esh kedergisiz júrgizildi.
Al, endi «Abaıtaný» ortalyǵyna jaıaýlap jınaǵan múlikterge kelsek, ol Zeınolla Moldahmetulynyń mekemesinde áli saqtaýly tur. Osy mekemeni basqaryp otyrǵan Marat Zeınollauly ákeden kórgen tektilikti jalǵaǵan, zııaly azamat áli kúnge deıin áldekimder sııaqty «kabınet kerek» dep syltaý aıtqan joq. Jarty álemge jar salyp maqtanbaı-aq, qarapaıym ǵana qalpymen ult rýhanııatyn saqtap keledi. Naǵyz erdiń belgisi bir-aq ret aıtqany, serttiń beriktigi, ýádeni qudaı sózi dep tanıtyndyǵy ǵoı.
Qazaqtyń taqııasyna sımaı, keń baıtaq dalasynan, Astananyń dańǵaradaı záýlim mekemelerinen bir burysh buıyrmaı turǵanda Abaıǵa osynsha qurmet kórsetken naǵyz zııaly adamdy aqyn rýhy qoldasyn.
Uly aqynnyń mereıtoıy qarsańyna atqarylar isterdiń kóp bolatyny belgili. Sonyń biri kópten kútip júrgen qýanyshty jańalyq Elorda tórinen Abaıdyń bir úıiniń jeke ashylýy. Sáti túsip ashylǵan jaǵdaıda qandaı baǵytta jumys júrgizedi dep oılaısyz?
Jalpy Semeıdegi memlekettik Abaı murajaıynan keıin Abaıǵa arnalyp jeke ortalyq ashylady dese keıbireýler «Semeıde mýzeıi bar, qaıta-qaıta ashýdyń qanshalyqty qajeti bar» degen pikir aıtady. Murajaı men ǵylymı-zertteý ortalyǵyn shatastyrmaý kerek. Ekeýi eki baǵytta aýqymdy jumys atqarady. Adam ómiri – eńbegimen ólshenedi desek, murajaıdyń negizin jyldar boıy jınaqtalyp saqtalǵan jádigerler qalaıdy. Dana danyshpandaryn, qoǵam qaıratkerlerin máńgi este saqtaý úshin, olardan qalǵan ulaǵat – murany kózdiń qarashyǵyndaı saqtap urpaqtan-urpaqqa jetkizetin qasıetti oryn murajaı. Al, ortalyqtyń jumysy – Abaı shyǵarmashlyǵyn tereńdeı taný maqsatynda «Abaı álemi» eki baǵytta – mádenı aǵartý jáne ǵylymı zertteý sheńberinde Abaıtanýdy mektep baǵdarlamasynda qalyptastyrý, ishki-syrtqy shyǵarmashylyq ǵylymı-zertteý jumystary, túrli shet tilderdegi aýdarmalar, tekstologııalyq tolyqtyrýlar, derekti-kórkem fılmder túsirý, negizinde qyzmet atqarady. Jas urpaqty ulttyq mádenı-rýhatııatqa tárbıeleý, qorshaǵan orta, alys-jaqyn shet elderdiń árekettesýi syndy baǵytqa negizdelgen eýropralyq ınnovatsııalyq damý modeline sáıkes túrli taqyryptyq zertteýler, ádistemelik quraldar, ǵylymı-tanymdyq ashyq sabaqtar, ádebı-kezdesý keshter, túrli tarıhı derekti fılmder, taqyryptyq ekskýrsııalar men týrızmdik saıahattar, Abaı taqyrybyna saı túrli qalalyq baıqaýlar uıymdastyrý arqyly álemdik deńgeıge kóterý - basty maqsaty bolady. Abaı eshqashan kóptik etpeıdi. Bizdiń túsinbeı júrgenimiz de osy. Ózgeni jarylqaýǵa kelgende óte sheber halyqpyz. Máselen, Qazaqstanda Konfýtsııdiń bes ınstıtýty bar eken. Sonyń biri bas qaladaǵy Evrazııa ulttyq ýnıversıtetinde ashyldy. Jeke kitaphanasy men kınoklýby jumys isteıdi. Qytaı ǵulamasy bizdiń nasıhattaýymyzǵa zárý bolmasa da osy ınstıtýttyń qarajatyn ózderi kóterip otyr eken. Al, biz jyldar boıy jyr qylyp júrgen ortalyqtyń ashylýy úshin mereıli shaqty kútýge týra keldi.
Abaıtaný ǵylymy aqynnyń óz dáýirinen bastalyp búginge deıin jalǵasyn taýyp kele jatyr. Abaı shyǵarmashylyǵyndaǵy kóptegen jańashyldyqqa qol jetkizdik. Abaıtaný salasynda jetistikter men kemshilikter bar ma?
Abaıdy halyqtyń Abaıy etpeı, tek, ǵalymdar arasynda zerttelip kele jatqandyǵy qarapaıym halyqtyń uǵymyna syıdyra almaı júrgenimiz ókinishti. 2012 jyly mektep baǵdarlamasyna arnaıy pán retinde engizilgen Abaıtaný páni bul kúnde turaqty oqý quralynyń joqtyǵynan aptasyna bir ret qana ótetin fakýltatıvtik sabaq retinde ǵana júrgizilip keledi. Mektep baǵdarlamasyna sáıkes qurylǵan Abaıtaný baǵdarlamasy aqynnyń ósý joly men shyǵarmalaryn ár taqyrypqa bólip, júıelep oqytýdy talap etedi. Mundaı baǵdarlama bizde joq bolǵan soń, ony ózim avtorlyq baǵdarlama retinde jasadym. Baǵdarlama Abaıtaný ǵylymynyń úsh kezeńin qamtıdy. Sonymen birge 32 saǵattan turatyn Abaıtaný kýrsyn júrigip, ár mektepten bir Abaıtanýshy ustaz oqytýymyz kerek. Ustazdań barlyǵy Abaıdy oqyp, zerttep júrgen joq. Mańdaıymyzǵa bitken Abaıdaı baǵymyzdy óz bıiginen túsirmeı, saýatty ustazdan saýatty urpaq tárbıeleý bárimizdiń basty maqsatymyz bolýy tıis. Mektep jasyndaǵy balalarǵa bala Abaıdy oqyta almaı otyryp, aqyn Abaıǵa jete almaımyz, aqyn Abaıdy asha almasaq, Hakim Abaıdy múlde tanı almaımyz. Bizdiń basty kemshiligimiz Abaıdy júıelep oqyta almaı kelemiz. Abaı óleńderin qur jattaýmen bolashaq Abaıtanýshylardyń qataryn kóbeıte almaımyz. Taǵy bir ózekti másele – M.Áýezovtyń kózin kórgen jalǵyz tuıaq Mekemtas Myrzahmetovtyń tálimin alyp, erteńgi urpaqqa jalǵastyrý úshin de jeke ortalyqtyń bolýy zańdylyq.
Abaı ekiniń biriniń aýzynda júrgen soń kóńilimiz toq bolyp júrgeni bolmasa, Astanadaǵy 90- nan astam mekteptiń bireýine de áli kúnge deıin esimin berýdi qımaı otyrmyz. Abaı shyǵarmashylyǵyn zertteý, jınaqtaryn jyl saıyn shyǵarý, Abaı oqýlaryn ótkizý syndy is-sharalardy ár mekemege menshiktep qoıý arqyly biz Abaıtanýdyń túbegeıli negizin qalaı almaımyz. Atústi merzimdik naýqan dep qaraǵan isten turaqty Abaıtanýshy qalyptastyra almaımyz. Sondyqtan da Abaıtanýshylardyń qatary óte sırek. Osy olqylyqtardyń bári túzelse deımin.
