Abaı oblysyna jergilikti máseleni jaqsy biletin basshy kelýi kerek - qoǵam belsendisi
Osylaısha, jańadan úsh oblys – Abaı, Ulytaý jáne Jetisý oblystaryn qurylatyn bolady. Atalǵan aımaqtardaǵy ishki ınfraqurylymnyń ábden tozyp, halyqtyń da turmys-tirshiligi tómendep ketkenine Prezıdent nazar aýdardy. Eń negizgi másele – tarıhı, mádenı turǵydan qazaq halqy úshin qasıetti sanalatyn jerlerdiń eleýsiz qalýynda. Sol sebepti ulylar dúnıege kelgen, paıdaly qazbaǵa baı, kıeli óńirlerdi qaıta jańǵyrtý úshin atalǵan aımaqtar oblys mártebesin alady. Osy rette Abaı oblysy bolyp jańadan qurylatyn óńirdiń ózekti máselelerine toqtalamyz. Semeı qalasy oblys bolýǵa qanshalyqty daıyn? Aımaqtyń áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıy qalaı? Oblys atanǵannan keıin kún tártibine qandaı máseleler shyǵýy kerek? Mine, osy sekildi saýaldarǵa jaýap alý úshin Semeı óńiriniń týmasy, qoǵam belsendisi, jýrnalıst Sátjan Qasymjanulymen tildesip, suhbattasqan edik.
- Semeı aımaǵynda Abaı dep atalatyn jańa oblystyń qurylatyny osy óńirdiń tól perzenti retinde sizge qalaı áser etti? Jańalyqty qalaı qabyldadyńyz?
- Shyny kerek, bul maǵan ǵana emes, semeılikterdiń kúndelikti ómirine erekshe áser etken eleýli oqıǵa boldy. Jasyratyn nesi bar, jylda «Joldaý tyńdap» úırenip qalǵan basymyz aıtarlyqtaı ózgeris kútpegen edik. Al shırek ǵasyrdan beri derbestiginen aıyrylyp, kúni Óskemenge qarap qalǵan Semeıdiń qaıta túleýine Prezıdenttiń ózi bas bolyp, jol ashqany bárimizdi qatty qýantty. Jańadan Abaı oblysy dep atalǵanymen, biz úshin burynǵydaı Semeı bolyp qalady. Bálkim bul ataýǵa da úırenip ketermiz. Qazir halyqtyń jańadan jumys oryndary ashylatynyna, qala tynysyna qan júgiretin jańa qadamdar jasalatynyna, jalpy erteńgi kúnine degen senimi oıanyp keledi. Árıne, kóp jyldan beri turalap qalǵan qala oblys ortalyǵyna aınala sala keremet bolyp shyǵa kelmeıtini túsinikti jaıt. Alda ákimshilik-aýmaqtyq bólinister, jańadan qurylýy múmkin aýdandar bar. Qalada jyldam shıratýdy qajet etetin máseleler týyndaı bastaıdy.
- Jańadan aýdandar demekshi, qazir turǵyndar arasynda Shyǵys Qazaqstan men Abaı oblysy arasynda aýdandardyń qalaı bóliniske túsetini týraly másele ózekti. Sizdiń oıyńyzsha, Abaı oblysynyń quramyna qandaı aýdandar enýge tıis?
- Múmkindiginshe, jańa oblysqa buǵan deıin Semeı oblysynyń quramynda bolǵan aýdandar engenin jergilikti jurt barynsha qalap otyr. Birqatar aýdandyq máslıhattar jurt talabyn eskere otyryp, Abaı oblysynyń quramynda qalýǵa usynystaryn jasap ta úlgerdi. Bilýimshe, buryn (1997 jylǵy ońtaılandyrý kezinde) Semeı oblysynyń quramynda bolǵan Aqsýat aýyly aýdan ortalyǵy bolyp qalyp, aýdan Tarbaǵataı bolyp ózgertilgen bolatyn. ıAǵnı oǵan deıin Tarbaǵataı aýdanynyń ortalyǵy bolǵan Aqjardyń ákimshilik baǵynysy Aqsýatqa qaratyldy. Endi Aqsýat halqy jańadan ashylatyn Abaı oblysynyń quramyna enip, al Tarbaǵataı aýdanynyń ortalyǵy burynǵysha Aqjar bolǵan qalpy Shyǵys Qazaqstan oblysynyń quramynda qalýy múmkin. Sol sııaqty Abaı, Kókpekti, Úrjar, Besqaraǵaı, Jarma, Aıagóz, Borodýlıha aýdandary, Kýrchatov qalasy Abaı oblysynyń quramyna enetini jóninde usynystar aıtylyp, onyń keıbir nusqalary áleýmettik jelide jarııalanyp ta jatyr. Bir eskeretin jaıt – shekaralyq aýdandar máselesi. Sol turǵydan Qytaımen irgeles jatqan, buryn aýdan bolǵan Maqanshy óńiriniń halqy da burynǵysha aýdan bolýdy qalap otyr. Qazir Maqanshy Úrjar aýdanyna qaraıdy. Odan keıin dál qazirgi sátte Semeı qalasyna qarasty 14 aýyldyq okrýg bar. Sonyń ishinde burynǵy Abyraly, Jańasemeı aýdandarynyń aýyldary, kentteri bar. Burynǵy Semeı ıadrolyq polıgony aýmaǵyndaǵy osy aýyldardyń ákimshilik ortalyǵyn aıqyndaıtyn kez jetken sııaqty. Óıtkeni aldaǵy ýaqytta oblys ortalyǵy bolǵan jaǵdaıda barlyq júkti burynǵysha Semeı qalasynyń moınyna artyp qoıýdyń endigi kezekte reti kelmeıtin sekildi.
- Prezıdenttiń ózi qazir Semeı qalasynda sheshimin tappaǵan túıtkilderdiń kóp ekenin, aımaqtyń ishki ınfraqurylymy ábden tozǵanyn Joldaýda tilge tıek etti. Sizdińshe, jańadan qurylatyn oblystyń keleshektegi basty baǵyty qandaı bolýy kerek?
- Semeı qalasy oblys ortalyǵy bolýy úshin birinshi kezekte sheshilýge tıis jaıttar az emes. Máselen, sonyń birin aıtar bolsaq, qazir qala ishindegi qoǵamdyq kólik qatynasy halyqty qajytyp jiberdi. Ótken jyly júrgizilgen Semeıdegi «avtobýs reformasy» jergilikti ákimdik jáne jolaýshy tasymalymen aınalysatyn kompanııa arasynda týyndaǵan teketireske ulasty. Saldarynan qarapaıym halyq zardap shekti. Birer jyl buryn ǵana avtobýstardyń barlyǵy da jańartylyp, valıdatormen 80 teńge tólep, jurt ózin «órkenıetti» sezine bastaǵan bolatyn. Tipti karta bolmaǵan jaǵdaıda jolaqysy 140 teńge bolyp belgilengenine de kóngen. Alaıda bul qolaıly múmkindik bar-joǵy bir jylǵa ǵana sozyldy. Byltyr jergilikti atqarýshy bılik pen avtopark qojaıyndary ymyraǵa kele almaı, júrgizýshiler jumysqa shyqpaı, halyq ne jumysyna, ne basqa sharýasyna jete almaı qalǵan jaǵdaılar da boldy. Aqyry jolaýshy tasymalynyń qyzmeti negizinen «Semavtoparktiń» ýysyna ótip, onyń qoldanystan shyǵarylǵan avtobýstary qaıtadan «túlep», qala kóshelerimen júıtkı bastaǵanyna jyldyń júzi boldy. Endi myna qyzyqty qarańyz: buryn qaı avtobýsta bolsyn «Jolaqysy – 80 teńge» degen jazý taıǵa tańba basqandaı áınekten «aıǵaılap» turatyn. Qazir tek orys tilindegi jazýy bar eski avtobýstar júıtkip júr. Bul týraly BAQ ókilderimen kezdesýde ótken jyldyń kúzinde qala ákimi Baqytjan Baıahmetovke de aıtqan bolatynmyn, biraq sol kúıi eshqandaı shara qoldanylmady. Al avtobýstardyń eskiligi sonsha, keıbiriniń ishinen shań-tozań burqyrap, odan qalsa oryndyqtarynyń tystary jyrtylǵan. Bul jaıynda semeılikter áleýmettik jelide az shaǵymdanyp jatqan joq. Sosyn valıdatory joq, ony ornatýdy qajet etpeıtin avtobýstarda qolma-qol aqshamen 80 teńge tólep, talon alamyz. Keıbiri talon da bermeı otyra beredi. Toqeterin aıtqanda, bir ǵana avtobýs máselesinen týyndaıtyn osynshama problema oblys ortalyǵy bolǵan bette aldymen eskerilýi kerek. Odan keıin tasymaldaý ýaqytyn kemi saǵat 21:30-ǵa deıin aparý kerek. Túıindeı aıtqanda, jańa oblys ortalyǵyndaǵy is-sharalar halyqtyń turmysyna, júrip-turýyna barlyq jaǵdaıdy jasaýdan bastalýy kerek.
- Semeı degende aldymen Abaı, Muhtar, Shákárim sııaqty qazaq ádebıetiniń dara tulǵalary eske túsedi. Elimizdiń mádenı-rýhanı astanasy deımiz. Qala kelbeti dál qazir soǵan saı ma?
- Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Semeıdi «Qazaqstannyń tarıhı ortalyǵy» dep te jarııalaǵan. Semeı qalasyn damytýdyń 2020-2025 jylǵa arnalǵan baǵdarlamasy da bar. Jergilikti atqarýshy bılik sol baǵdarlama negizinde birqatar jumysty atqaryp jatqandaı kórinedi, alaıda bul kez kelgen qalada bolatyn jyldaǵy jumystar deńgeıinen áli asqan joq der edim. Abaıdyń 175 jyldyǵy qarsańynda Semeıdiń áýejaıy 10 mlrd teńgege bıýdjet qarajatymen kúrdeli jóndeýden ótkizildi. Mereıtoı aıasynda áýejaıǵa halyqaralyq statýs berilip, «ABAІ» halyqaralyq áýejaıy atandy. Qýana qol soǵatyn jaıt, árıne. Alaıda ara-tura osy áýejaıǵa jolym túskende baıqaıtynym – álem tanyǵan uly aqynnyń bir aýyz sózine oryn tımegeni. Syrttan kelgen týrıst bolsyn, qonaq bolsyn, áýejaıǵa kirgen bette «Adamzattyń bárin súı, baýyrym dep!» degen áıgili sózin ǵımarat ishinen nemese mańdaıshasynan oqysa, ári aqyn bıýsti kózge túsip tursa, qaıda kelgenin birden túsiner edi ǵoı!
- Kezinde Alash úkimetiniń astanasy bolǵan Semeı qalasy bir jaǵynan qazaqtyń tarıhı-rýhanı ortalyǵy sekildi. Sondyqtan ondaǵy tarıhı erekshelikti damytý úshin aldymen qandaı isti qolǵa alýymyz kerek dep oılaısyz?
- Menińshe, aldymen Semeıdiń mártebesin aıqyndaıtyn ıdeologııalyq salany jandandyrý kerek. Qalalyq ákimdikte resmı jıyndardyń basym bóligi memlkettik tilde ótýi tıis. Keletin týrıske qalany tanystyratyn ulttyq rýhanı tanym-túısigi joǵary, aıtary bar azamattar ákimdikten oryn tabar kezi jetti dep oılaımyn.
- Osyǵan oraı, jańa oblysqa basshylyqqa keletin adam qandaı bolýy kerek dep oılaısyz?
- «Kim kelse de báribir» deıtin emes, Semeıdiń óz tizgini ózine tıgen ýaqytta osy óńirdiń jaıyna qanyq azamat kelse eken dep oılaımyn. Semeı tarıhynda óńirdi talaı tulǵalar basqardy, olardyń ishinde eldiń alǵysyn alǵandar, qandaı jaǵdaı bolsa da halyqtyń ortasynan tabylyp júretini bar shyǵar. Endigi jerde óńirdiń jaı-kúıin jaqsy biletin, qolynan myqty is keletin basshy kerek. Eń bastysy, Abaı oblysynyń halqyna janashyr, jergilikti máselelermen jaqyn tanys basshy kelse deımin.
- Áńgimeńizge kóp raqmet!
***
P.S. Suhbat jazylǵannan keıin kúni keshe Shyǵys Qazaqstan oblysy máslıhatynyń sessııasynda ákimshilik-aýmaqtyq bólinis máselesi qaraldy. Málim bolǵandaı, Abaı oblysyna – Semeı, Kýrchatov qalalary, Abaı, Aıagóz, Aqsýat, Besqaraǵaı, Borodýlıha, Jarma, Kókpekti, Úrjar aýdandary qaraıtyn boldy. Al ShQO aýmaǵyna Óskemen, Rıdder qalalary, Glýbokoe, Zaısan, Katonqaraǵaı, Kúrshim, Samar, Tarbaǵataı, Ulan, Shemonaıha, Altaı aýdandary enip otyr.
Jer kólemi jaǵynan salystyryp qaraıtyn bolsaq, Abaı oblysynyń aýmaǵy 185,5 myń sharshy metrdi qurap, quramyna 8 aýdan jáne 2 qala enedi. Shyǵys Qazaqstan oblysynyń aýmaǵy 97,8 myń sharshy metr bolady. Quramyna 9 aýdan jáne 2 qala kiredi. Bul usynys Úkimetke joldandy.
Nazerke Súıindik
