Nurlan Uranhaev Abaı oblysyndaǵy túıtkilderdiń túıinin tarqata aldy ma
SEMEI. KAZINFORM — Nurlan Uranhaev Abaı oblysynyń ákimi bolyp 2022 jyldyń maýsymynda taǵaıyndaldy. Sol kezde jańadan qurylǵan óńirdiń ózekti máseleleri shash etekten edi. Uranhaev sol túıtkilderdiń túıinin tarqata aldy ma? Bul saýalǵa Kazinform tilshisi jaýap izdep kórdi.
Nurlan Telmanuly 1965 jyly 4 mamyrda Semeı qalasynda dúnıege kelgen. 1982-1987 jyldary Qazaq polıtehnıkalyq ınstıtýtyn «Injener-mehanık» mamandyǵy boıynsha bitirgen. Keıin «Ekonomıst-menedjer», «Injener-qurylysshy» mamandyqtary boıynsha dıplom aldy. Eńbek jolyn 1987 jyly «Kazpromtehmontaj» tresiniń Semeı montajdaý basqarmasy ýchaskesiniń slesar-montajdaýshysy bolyp bastady. Keıin «Zerger» ónerkásiptik-qarjy korporatsııasynyń dırektory, «Aqqus» AQ Prezıdenti boldy.
Memlekettik qyzmetke 2003 jyly keldi. Ol kezde Shyǵys Qazaqstan oblysynyń energetıka, turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq jáne kólik basqarmasynyń bastyǵy laýazymyn atqardy. 2017-2018 jyldary Almaty qalasy sáýlet jáne qala qurylysy basqarmasynyń basshysy laýazymyn atqarǵan. Al Abaı oblysynyń ákimi bolyp taǵaıyndalmas buryn Astana qalasynyń sáýlet, qala qurylysy jáne jer qatynastary basqarmasynyń basshysy bolyp jumys istedi.
Jańadan qurylǵan oblysqa Nurlan Uranhaev kelgende jergilikti jurttyń oń qabaq tanytqany ras. Sebebi osy jerdiń týmasy. Onyń ústine fýtboldyń otany sanalatyn Semeıde kezinde «Elimaı» fýtbol klýbynyń negizin qalaǵan.
Ormandaǵy alapat órt
Semeı ormany rezervatyndaǵy órt 8 maýsym kúni tús ýaqytynda bastaldy. Basynda jalyn aýmaǵy shamamen 20 gektardy quraǵan, keıin órshı tústi. Órt naızaǵaıdyń 2 ret soǵýynan shyqqan. Tilsiz jaýdy tez arada aýyzdyqtaý múmkin bolmady, oǵan sebep — orman tabıǵı rezervaty tehnıkasy bıik qum tóbeleri ornalasqan aımaqqa jete almady. Joǵary temperatýra men qatty jeldiń saldarynan ot eki saǵattyń ishinde 200 gektar aýmaqty sharpydy.
Alapat órtten barlyǵy 15 adam qaza boldy. Memleketke keltirilgen tolyq materıaldyq zalal — 161 555 125 335 (júz alpys bir mıllıard bes júz elý bes mıllıon bir júz jıyrma bes myń úsh júz otyz bes teńge). Osy qaıǵyly jaǵdaıdan soń Uranhaev óz mindetin durys atqarmaǵany úshin Prezıdentten sógis aldy.
Órt qaıtalanbas úshin 2023 jyly «Aq Ertis» qoǵamdyq qory esebinen rezervatqa 11 órt sóndirý tehnıkasy men 363 jabdyq satyp alyndy. Sondaı-aq pılotsyz ushý apparaty men orman alqaptarynda jyldam áreket etetin JAC T6 markaly 2 avtomobıl oblystyq Tótenshe jaǵdaı departamentiniń qaramaǵyna berildi.
Órt kezinde jedel áreket etý úshin eldi mekenderde 64 órt sóndirý beketi quryldy. Borodýlıha men Besqaraǵaı aýdandarynyń ormanshylyqtarynyń órt sóndirý bólimderinde jedel áreket etý avtomobılderi daıyndaldy. Áýeden baqylaýdy kúsheıtý maqsatynda «Qazavıaqutqarý» AQ-men tikushaq tartý jóninde kelisimshart jasaldy. Semeı qalasyndaǵy áýejaı men Qorǵanys mınıstrliginiń oblystyq fılıalynyń avıabazasynda sý tógetin qurylǵylary bar MI-8 tikushaǵy kezekshilik ete bastady. Qaraǵaıly ormandy qalpyna keltirý úshin oblys ákimdigi Jol kartasyn ázirledi.
Túsi qashqan Semeı
Jańa oblys qurylǵanǵa deıin Abaı, Shákárim, Muhtardaı alyptardy dúnıege ákelgen kıeli Semeı jeri ógeı balanyń kúıin keshti. El arasynda «Semeıde aspaly kópirden basqa kóretin túk joq» degen sóz tarady. Sebebi qalanyń ınfraqurylymy, kósheleri, joldary ábden tozyp, halyq jumys tappaı ádigerge tústi. Bul týraly Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev ta ashyq aıtqan.
— Jazda ystyq sý joq, al qysta úıler jylynbaıdy. Qaladaǵy jylý elektr ortalyǵynan shyǵatyn zııandy qaldyqtar aýany shekten tys lastap jatyr. Bul máselelerdi túpkilikti sheshetin ýaqyt jetti, — dedi Memleket basshysy 2022 jyldyń qyrkúıeginde.
El Nurlan Uranhaev Semeıge serpilis ákeledi dep kútti. Rasymen de 3 jyldyń ishinde qalaǵa óń kirip qaldy.
— 2024 jyly lınden, dolana, emen, taý kúli syndy 598 aǵash pen 15 000 buta otyrǵyzylǵan. «Meniń aýlam» baǵdarlamasy boıynsha 64 aýla aýmaǵy abattandyryldy. Onyń ishinde halyq qatysatyn bıýdjet boıynsha 14 aýla bar. Sechenov parki salyndy. Jalpy aýdany 4100 sharshy metr tas tóselip, shaǵyn sáýlet nysandary, kóshe jaryǵy shamdary, júgirý joly ornatyldy. Budan bólek, Dárigerler alańy boı kóterdi. Jańa alańnyń jalpy aýdany — 6 myń sharshy metr. Aýmaqty kógaldandyrýǵa erekshe nazar aýdaryldy: alma, qaıyń, pıramıda terekteri men bóriqaraqat jáne taý kúli sııaqty butalardyń kóshetteri otyrǵyzyldy. Jattyǵý jasaý jáne relaksatsııa úshin sport alańdary men arnaıy aımaqtar jasaldy. Keshenge jaryq tartylyp, shaǵyn sáýlettik nysandar qoıyldy, — dep habarlady Abaı oblysy ákimdiginen.
Naımanbaev pen Momyshuly kósheleriniń qıylysynda qala turǵyndary men qonaqtaryn qyzyqtyratyn Tarıhı túıispe, Lermontov kóshesinde Qutqarýshylar alańy ashylǵan. Shákárim Qudaıberdiulynyń eskertkishi de boı kóterdi. Aqyn eskertkishi Qabanbaı batyr kóshesi men Shákárim dańǵylynyń qıylysynda tuǵyrǵa qonǵan.
— Beıbitshilik aralynyń týrıstik tartymdylyǵyn arttyrý maqsatynda aýqymdy jobalar qolǵa alyndy. Sonyń biri retinde ulttyq dástúr men aımaqtyń tarıhymen tanystyratyn «Etnoaýyl» jobasyn atap ótýge bolady. Etnoaýyl aýmaǵynda zamanaýı geokýpoldy konstrýktsııalar men pavılondar ornalastyrý kózdelgen. Sonymen qatar joba aıasynda ulttyq taǵamdardy daıyndaýdy úıretetin «Qazaq ashanasy» jáne túrli qolónerge úıretý boıynsha sheberlik sabaqtaryn ótkizý josparlanyp otyr, — delingen aqparatta.
Aspaly kópir jaıy
Semeıdiń tanymal kópirine syn az aıtylmaıdy. 2000 jyly salynǵan bul kópir qalanyń sımvolyna da aınalǵan. 2024 jyly ony japon mamandary kórip, jaı-kúıin baǵalap ketti.
Nysan oblysty damytýdyń keshendi jospary sheńberinde jóndelmek. Byltyr jobalyq-smetalyq qujaty ázirlengen. Alaıda ázirge jóndeý jumystary bastalmady.
Budan bólek, 2022 jyly qalada jańa kópirdiń qurylysy bastalǵan. Uzyndyǵy 810 metr bolatyn, tórt jolaqty kólik ótkeli salynýda. Alaıda ázirge qurylysy aıaqtalmady.
Fýtbol qaıta túledi
Nurlan Uranhaev kelgeli rasymende Semeı fýtboly damý jolyna tústi. Ony moıyndaý kerek. Uranhaevtyń tusynda Semeı Qazaqstan fýtbolynyń otany ekenin taǵy bir rastady. Ótken kóktemde jergilikti «Elimaı» klýby Qazaqstan chempıonatynyń úzdik úshtigine enip, Birinshi lıgadaǵy maýsymdy birde-bir jeńilissiz aıaqtap, joǵarǵy dıvızıonda oınaý múmkindigine ıe boldy.
Talaı jyl boıy apatty jaǵdaıda turǵan «Spartak» stadıony qaıta jańǵyrtyldy.
Al 2023 jyly Abaı oblysy ákimdigi men Freedom Holding jabyq fýtbol alańyn salý týraly memorandýmǵa qol qoıdy. Joba quny 1 mıllıard teńgeden asady.
Alakólde ózgeris az
Abaı oblysyndaǵy týrıster eń kóp keletin demalys orny — Alakól. Kópshilik Alakólde qoǵamdyq ájethanalardyń azdyǵyna shaǵymdanyp jatady. Keıbireýler Shyǵys Qazaqstannan bólingeli bul demalys ornynyń lastanyp, aınalasy qoqysqa tolyp ketkenin aıtyp jatqany da jasyryn emes. Dese de statıstıka boıynsha munda keletin týrıster sany artýda.
2023 jyly óńirge 333,9 myń týrıst (2022 jylǵy kórsetkishten 64,6 myń adamǵa artyq), onyń ishinde 11,8 myń sheteldik týrıst (2022 jylǵy kórsetkishten 7,3 myń adamǵa artyq) keldi. Al 2024 jyldyń kórsetkishteri týraly málimet jarııa etilmedi (2025 jyldyń sáýir aıynda jarııalanady dep josparlanǵan). Búginde atalmysh kýrortty aımaqta 435 kásipkerlik sýbektisi jumys isteıdi. 230 qonaqúı bar.
Nurlan Uranhaev Qazaqstandaǵy TOP-20 týrıstik aımaqtardyń tizimine kiretin Alakóldegi kásipkerlerden túsetin salyq kólemin ulǵaıtý baǵytynda jumys istep jatqanyn málim etken. Sondaı-aq qoǵamdyq tártipti baqylaýdy kúsheıtý úshin kásipkerlerdiń ıeligindegi kameralardy oblystyq polıtsııa departamentiniń jedel basqarý ortalyǵyna qosyldy. Al basqa aýyz toltyryp aıtatyndaı ózgeris joq.
Jurtpen jıi kezdesti
Bir aıta keterligi, Nurlan Uranhaev oblys jurtshylyǵymen jıi kezdesip júrdi.
Jeke máseleleri boıynsha Semeıde qabyldap, aýdandarǵa baryp ta júzdesti.
Máselen, 2022 jyly maýsym aıynda Semeıdegi kıeli qara shańyraq Muhtar Áýezov atyndaǵy pedagogıkalyq kolledjge barǵan-tuǵyn. Bul jer — Muhtar Áýezov, Júsipbek Aımaýytov, Qanysh Sátbaev, Álkeı Marǵulan, Sháken Aımanov syndy birtýar tulǵalar bilim alǵan qasıetti meken.
Sol kezdesýde kolledj basshysy bilim ordasynyń qazandyǵyn ortalyq jylý júıesine qosyp, jańa akt zalyn salyp berýdi suraǵan edi. Ákim óz tarapynan «Qarajyra» kompanııasyna usynys bildirip, olar az ǵana ýaqyttyń ishinde stýdentterge arnalǵan ǵımaratty salyp berdi. 300 oryndyq kontsert zaly men 500 stýdentke arnalǵan arnaıy kabınetteri bar «Es-aımaq» rýhanı ortalyǵy 2024 jyly saltanatty túrde ashyldy. Bul 120 jyldyq tarıhy bar kolledjge tamasha tartý boldy.
Túıin
Jańadan qurylǵan Abaı oblysynda osy 3 jylǵa jýyq ýaqyt ishinde ońdy ózgerister baıqalady. Dese de qordalanyp qalǵan máseleler túgeldeı sheshimin tapty dep aıtýǵa kelmes. Sondyqtan Nurlan Uranhaevtyń jumysynyń naqty baǵasyn óńir turǵyndary bergeni jón.
Eske salsaq, osyǵan deıin ShQO-ny basqarǵan Ermek Kósherbaev nesimen este qalǵany jaıly jazǵanbyz.