Abaı oblysynda sý tasqynyna daıyndyq qalaı
SEMEI. KAZINFORM — Kún jylyp, qar erigen saıyn óńirlerde sý tasqyny qaýpi arta túsedi. Abaı oblysynda da dál solaı. Kazinform tilshisi ol jaqta bıylǵy kóktemge daıyndyqtyń qalaı júrgizilip jatqanyn anyqtap kórdi.
22 úıdi sý basqan
Bıylǵy jaǵdaıdy baıandamas buryn byltyrǵyǵa kóz júgirtip ótelik. 2024 jylǵy sý tasqyny qaýpi joǵary kezeńde 136 aýla aýmaǵyn, onyń ishinde 22 turǵyn úıdi sý basqan. Barlyǵy 377 adam, onyń ishinde 57 bala evakýatsııalandy.
Sý basý saldaryn joıý úshin 15 044 dana ydys-qap, 10 353 tonna ınertti materıal tóselip, 268 408 tekshe metr sý soryldy.
Zardap shekken azamattarǵa kómek retinde «Aq Ertis» qoǵamdyq qorynyń esebinen 18 turǵyn úı boıynsha 28 mln teńgeden astam zalal óteldi. Aıagóz qalasynda turýǵa jaramsyz dep tanylǵan bir úıdiń ıesine 12 mln teńge ótemaqy tólendi. Sondaı-aq jergilikti atqarýshy organdar tarapynan 1,2 mln teńge berildi.
Budan bólek, sý tasqynynan zardap shekken 28 otbasyna 100 AEK mólsherinde jalpy somasy 10,3 mln teńge birjolǵy ótemaqy tólengen. Jalpy somasy 35,3 mln teńge mólsherinde 96 bas mal shyǵyny da óteldi.
Joǵary daıyndyq rejımi
Osyndaı jaǵdaı qaıtalanbas úshin qandaı jospar qurylyp, nendeı sharýa atqarylyp jatqandyǵyn óńir ákimdiginen surap kórdik.
Abaı oblysy ákiminiń 2025 jylǵy 15 qańtardaǵy № 6 qaýlysymen 2025 jyldyń kóktemgi kezeńine arnalǵan sý tasqynyna qarsy is-sharalar jospary bekitilip, barlyq múddeli organǵa oryndaý úshin jiberildi.
— Oblys ákimi 2025 jylǵy 7 aqpanda «Joǵary daıyndyq rejımin engizý týraly» ókim shyǵarǵan. Byltyr sý tasqyny kezeńinde eldi mekenderdi ınjenerlik qorǵaý jospary ázirlengen. Onda 63 aldyn alý is-sharasyn iske asyrý kózdelgen. Óńirdiń 6 aýdanynda 60 shara tolyqtaı júzege asyryldy. Al 3 sharanyń oryndalýy 2025 jylǵa aýystyrylǵan edi. Atap aıtqanda, Bıǵash aýylyndaǵy Kindikti ózeninde jaǵalaýdy nyǵaıtý, Kókpekti ózeniniń túbin tereńdetý, Kókpekti ózeniniń arnasyn tazartý jumystary. Atalǵan is-sharalardy iske asyrýǵa oblystyq bıýdjetten 37 mln teńge bólingen, — dep habarlady Abaı oblysy ákimdiginen.
Búginde óńirde sý tasqyny qaýpi bar eldi mekender men ýchaskelerdiń tizimi jańartylǵan. Soǵan sáıkes sý basýy múmkin 45 aýyl men 57 ýchaske anyqtaldy. Onda barlyǵy 8 864 adam turatyn 2 570 úı ornalasqan. Onyń ishindegi úsheýinde qaýip joıylsa, 32-sinde azaıtyldy. Al 22-sinde qater áli de saqtalyp otyr.
— Oblys boıynsha 16 myń tonna ınertti materıal, 87 myń ydys-qap, 171 tonna janar-jaǵarmaı daıyndaldy. Eldi mekenderden qar shyǵarý jumystary belsendi júrgizilip jatyr. Barlyǵy 459 myń tekshe metrden astam qar shyǵarylǵan. Qalalar jáne aýdandar ákimdikteri jeke kásipkerlermen tamaq ónimderin jetkizýge 150 kelisim-shart jasasty. Aımaqtyń avtomobıl jáne temir joldaryndaǵy 3 799 sý ótkizý qurylysy muzdan, qardan jáne qoqystan tazartyldy. Kópirler 100% tazalanyp shyqty. 5-6 naýryzda Ertis jáne Úbe ózenderinde muzdy usaqtaý boıynsha jarylys jumystary júrgizildi. Sonyń nátıjesinde shamamen 19 myń sharshy metr muz usaqtaldy, — delingen aqparatta.
Jaǵdaı ýshyǵyp jatsa…
Osy rette, jergilikti bılik ókilderinen sý tasqyny jaǵdaıy ýshyǵyp ketip jatsa qansha tehnıka, qural-jabdyq, adam jumyldyrylýǵa daıyn dep suradyq.
Abaı oblysynda apattyq-qutqarý jáne kezek kúttirmeıtin jumystardy júrgizý úshin:
— 1 495 adam,
— 574 tehnıka,
— 33 júzý quraly,
— 190 sý sorý qurylǵysy daıyn eken.
Al daıyn adam men qural sanyna naqtylaı ketsek:
— Tótenshe jaǵdaılar departamentinen: 225 adam, 87 tehnıka, 28 júzý quraly, 71 motopompa.
— Jergilikti atqarýshy organdardan 860 adam, 400 tehnıka, 115 motopompa, 1 júzý quraly.
— 68303 áskerı bóliminen 100 adam, 15 tehnıka, 4 júzý quraly, 4 motopompa.
— 5511 áskerı bóliminen 60 adam, 2 tehnıka.
— Abaı oblysynyń Polıtsııa departamentinen 250 adam, 70 tehnıka.
— 2025 jylǵa arnalǵan oblystyq bıýdjette tótenshe jaǵdaılar jónindegi jumystardy uıymdastyrýǵa 1 mlrd 872 mln teńge bólindi. Onyń ishinde tabıǵı jáne tehnogendik sıpattaǵy tótenshe jaǵdaılardyń aldyn alý jáne azamattyq qorǵanysqa 1 mlrd 222 mln teńge, oblystyq aýqymdaǵy tótenshe jaǵdaılardyń aldyn alý jáne olardy joıýǵa 464 mln teńge, sý tasqynyna qarsy is-sharalardyń Jol kartasy aıasynda ınjenerlik jumystarǵa 37 mln teńge jumsalady. Jyl basynan beri óńirdegi tótenshe jaǵdaılar jónindegi komıssııasynyń 4 otyrysy ótkizildi, — dep habarlady oblys ákimdiginiń baspasóz qyzmetinen.
Vedomstvo dereginshe, otyrystarda tótenshe jaǵdaılar týyndap jatsa oǵan den qoıýǵa ázirlik, halyqty evakýatsııalaýdy júrgizýge daıyndyq, gıdrotehnıkalyq qurylystardyń jaı-kúıi sóz etildi. Aıta keteıik, óńir boıynsha kóktemgi sý tasqyny kezinde adamdardy evakýatsııalaý úshin jalpy syıymdylyǵy 6 415 oryn bolatyn 58 ýaqytsha ornalastyrý pýnkti daıyndalǵan.
Daıyndyqty kúsheıtý tapsyryldy
Kúni keshe óńir ákimdiginde kezekti jınalys ótip, sonda sý tasqyny qaýpine daıyndyq jaıy pysyqtaldy. Jıynda baıandama jasaǵan Tótenshe jaǵdaılar departamentiniń bastyǵy Manarbek Shapaǵatov qardyń qarqyndy erı bastaǵanyn, ásirese Kókpekti, Aqsýat, Jarma, Úrjar, Aıagóz, Maqanshy aýdandarynda qaýip joǵary ekenin aıtty. Oblys ákimi Berik Ýálı barlyq aýdan ákimderine sý tasqyny qaýpi bar ýchaskelerdi kúndelikti baqylaýda ustaýdy, jaǵdaıdy jedel baıandap otyrýdy tapsyrdy.
— Óńirdiń tórt aýdanyndaǵy ahýaldy tikushaq arqyly baqyladym. Aıagóz aýdanyndaǵy Bozaı kópiriniń jaǵdaıymen tanystym. Oblysta qar kólemi jyldaǵydan qalyń. Sondyqtan qala men aýdan ákimderine sý tasqyny kezeńine daıyndyqty kúsheıtýdi, eldi mekenderdegi qaýipti aımaqtardy taǵy bir márte qadaǵalap, tıisti sharalar qabyldaýdy tapsyramyn. Bizdiń basty maqsatymyz — turǵyndardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý. Tótenshe jaǵdaı týyndap jatsa jedel sharalar qabyldaýǵa daıyn bolýymyz kerek, — dedi ol.
Túıin
Abaı oblysynda byltyrǵy jaǵdaı qaıtalanbas úshin daıyndyq jumystary jan-jaqty júrgizilip jatyr. Dese de onyń nátıjesi qandaı bolatyny sanaýly kúnderden soń belgili bolmaq.
Eske salsaq, buǵan deıin ShQO-da sý tasqynyna daıyndyqtyń qalaı júrip jatqany jaıly jazǵanbyz.