Abaı mýzeıiniń qurylǵanyna 85 jyl toldy
SEMEI. KAZINFORM – Abaı mýzeıi – respýblıkadaǵy mýzeı-qoryqtardyń biri jáne biregeıi. Ol Muhtar Áýezov pen Qanysh Sátbaevtyń usynysymen 1940 jylǵy 2 sáýirde Qazaq SSR Halyq Komıssarlar keńesiniń qaýlysymen qurylyp, sol jyly 16 qazan kúni Qazaqstandaǵy tuńǵysh ádebı-memorıaldyq mýzeı bolyp óz jumysyn bastaǵan.
On mýzeıdiń basyn biriktirip otyr
Mýzeı jaıly maǵlumat alý úshin Kazinform tilshisi Abaıdyń «Jıdebaı-Bórili» memlekettik mýzeı-qoryǵynyń dırektory Ulan Saǵadıevti áńgimege tartyp kórdi.
Qazirgi tańda bul mýzeı quramynda Semeı qalasy jáne Abaı, Maqanshy aýdandaryndaǵy on mýzeıdiń basyn biriktirgen respýblıkalyq mańyzy bar úlken qurylymǵa aınalyp otyr.
- Abaı Qunanbaıulynyń jeke zattary men ómiri, shyǵarmashylyǵy, qoǵamdyq qyzmeti, aqyndyq mektebi, osy mektep ókilderi – Kókbaı Janataıuly, Shákárim Qudaıberdiuly, Áset Naımanbaıuly, Alash qaıratkerleri, abaıtanýshy Muhtar Áýezov, Shákir Ábenuly, Qaıym Muhamedhanov, Kámen Orazalın muralary mýzeı qoryna jınaqtalyp, ǵylymı-zertteý jumystaryn júrgizip, úlken keshenge aınaldy. Semeı qalasyndaǵy Bas mýzeı kesheni, Ahmet Rıza meshit-medresesi, «Alash arystary - M.Áýezov» mýzeıi, Jıdebaıdaǵy Abaıdyń mýzeı-úıi, «Shákárimniń Saıat qorasy» mýzeıi, «Abaı-Shákárim» mavzoleı kesheni, Bórilidegi Muhtar Áýezov mýzeı-úıi, Qundyzdydaǵy Shákir Ábenov mýzeı-úıi, Taqyrdaǵy Kókbaı Janataıuly mýzeıi, Maqanshydaǵy Áset Naımanbaıuly mýzeıi, Qaraýyldaǵy Kámen Orazalın mýzeı-úıi bólimderi uly aqynnyń ómiri men shyǵarmashylyǵy, aqyn-shákirtteri týraly syr shertetin, ádebıetsúıer qaýymnyń ańsaıtyn qasterli mekenderi, - deıdi ol.
Búgingi tańda mýzeı qorynda – 22 324 zat pen 16 443 kitap qory jınaqtalǵan. Erekshe atap kórsetetin qundy jádigerler qataryna Abaı Qunanbaıuly 1885 jyly dosy N.I.Dolgopolov arqyly Semeıdiń ólketaný mýzeıine tapsyrǵan qazaq eliniń ómirine qatysty 60-tan asa turmystyq zattyń 17-sin jatqyzýǵa bolady.
- Búginde bul eksponattardy elimizdiń ulttyq mádenı ıgiligi desek artyq aıtqandyq emes. Sondaı-aq mýzeı qoryndaǵy uly aqyn ómiri men qoǵamdyq qyzmetine, shyǵarmashylyǵyna, aqyn-shákirtterine qatysty tarıhı qoljazbalar men qundy qujattar ádebıet zertteýshileri úshin qundy qazyna. Al ıntellektýaldy urpaq tárbıesinde mýzeıdiń alar orny erekshe. Mektep baǵdarlamasynda, joǵary oqý ornynda alǵan bilimin tereńdetip, ǵylymı izdenisterge jol ashatyn negizgi oryn. Adamnyń únemi damýy úshin mýzeı jumysyn da zaman talabyna saı damytyp otyrý qajettiligi týyndady, - deıdi Ulan Saǵadıev.
Zaman talabyna saı jasaqtalǵan
Búgingi tańda Abaı mýzeıi zamanaýı ınnovatsııalyq tehnologııalarmen jabdyqtalyp, ǵylymı-restavratsııalyq jumystar júrgizilip, ekspozıtsııasy tolyq jańartylǵan.
- Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginiń qoldaýymen jańartylyp, zaman talabyna saı jasaqtalǵan mýzeı ekspozıtsııalaryndaǵy aqparattyq Touch-panel, sensorlyq ekrandar, mýltımedııalyq taqtalar, aýdıogıd kelýshilerdiń nazaryn ózine aýdarady.
Mýzeı elimizdiń kóptegen ǵylymı, mádenı oshaqtarymen, oqý oryndarymen, shyǵarmashylyq ortalyqtarmen, mýzeılermen shyǵarmashylyq, yntymaqtastyq memorandýmdar aıasynda birlese jumys istep keledi. Elimizdiń jáne sheteldik mýzeılermen, ádebı-memorıaldyq mýzeı-qoryqtarmen de baılanys ornatylǵan. Halyqaralyq, respýblıkalyq ǵylymı konferentsııalarǵa qatysý, maqalalar jarııalaý, basylymdar daıyndaý, jyljymaly kórmeler uıymdastyrý jumystary júzege asyrylyp jatyr.
Sonymen qatar Abaı ilimi arqyly bilim alýshylarǵa tárbıe berý, onyń shyǵarmalary men «Tolyq adam» ilimin ǵylymı-ádistemelik turǵydan nasıhattaý, jahandaný jaǵdaıynda zamanaýı mýzeıdiń múmkindikterin jas urpaqtyń bilim-ǵylym, tárbıe-tanym protsesinde tıimdi qoldanýdyń joldaryn izdestirý, mýzeıge kelýshiler sanyn arttyrý úshin jańa ádistemelik tetikterdi qalyptastyrýǵa yqpal etý, ólketaný baǵyttaǵy mádenı týrızmdi damytý mindetteri qoıylǵan, - deıdi Abaıdyń «Jıdebaı-Bórili» memlekettik mýzeı-qoryǵynyń dırektory.
Onyń aıtýynsha, 2025 jyly Abaı Qunanbaıulynyń 180 jyldyq mereıtoıyn atap ótetin tarıhı jyl. Osyǵan oraı oblys ákimdiginiń qoldaýymen mereıtoıdyń laıyqty deńgeıde ótýine Abaı mýzeıi zor úles qosýǵa daıyn.
- Abaı murasy – halyq ıgiligi. Abaıdy taný arqyly ózimizdi tanımyz. Aqyn danalyǵy – adamzattyń ortaq baılyǵy. Aqyn murasyn jas urpaqqa keńinen nasıhattaý, aqyn murasyna adaldyq tanytyp, sol jolmen júrýge úndeý – barshamyzdyń boryshymyz. Mýzeıdiń ǵylymı qoryndaǵy abaıtanýǵa, shákárimtanýǵa, muhtartanýǵa, alashtanýǵa qatysty materıaldar mýzeı qyzmetkerleri jáne zaman aǵymyna saı tehnologııalar arqyly kúlli qaýym nazaryna usynylyp, mádenı qundy muralar kelýshi týrısterdiń talǵamyn qanaǵattandyratyny sózsiz, - deıdi Ulan Saǵadıev.
Eske salsaq, buǵan deıin Semeıdegi memlekettik arhıvtiń ashylǵanyna 105 jyl tolǵany jaıly jazǵanbyz.