Abaı, Dýlat, Shákárim... Almatyda 35 avtordyń kitaby tanystyryldy
"Abaı" baspasy qazaq ádebıetiniń klassık aqyn-jazýshylarynyń shyǵarmalarynan biregeı serııa jasaqtaǵan, dep habarlaıdy Kazinform.
Bul serııa qazaqtyń bas aqyny, hákim Abaıdan bastalyp, Dýlat Babataıuly, Shákárim, Máshhúr Júsip Kópeıuly, Muhtar Áýezov, Alashorda qaıratkerleri, Keńes Odaǵy zamanynyń áıgili qalamgerleri, táýelsiz Qazaqstannyń kórnekti jazýshylary men belgili jas avtorlardyń shyǵarmalaryn qamtıdy.
Qazaq ádebıetiniń negizin qalaýshy Abaı hákimnen bastalyp, ár kezeńniń klassık qalamgerleriniń shyǵarmalarymen jalǵasyn tapqan kitaptardyń ishinde ońaılyqpen qolǵa túse bermeıtin, izdegenge taptyrmas akademııalyq zertteý eńbekteri de bar.
«Abaı» baspasynan shyqqan 35 kitap álemdik suranysqa saı, zamanaýı úlgide, mınımalızm dızaında jasalǵan. Jınaqtardyń birazy burynnan qalyptasqan forma men túster galereıasyn, tipti mazmuny men taqyrybyn da buzyp-jaryp, óz jańa tartymdylyǵymen oqyrmanǵa jol tartty.
Atap aıtsaq, qazaqtyń bas aqyny, aǵartýshy, qazaq jazba ádebıetiniń, qazaq ádebı tiliniń negizin qalaýshy, fılosof, kompozıtor, aýdarmashy, saıası qaıratker, reformator Abaı Qunanbaıulynyń artynda qalǵan rýhanı murasy «Júrektiń kózi ashylsa...», qazaqtyń áıgili áýlıesi, aqyn, aǵartýshy, fılosof Máshhúr Júsip Kópeıulynyń ádebı murasy «Hal-ahýal», uly aqyn Shákárim Qudaıberdiulynyń eńbekteri «Nasıhat», sóz zergeri Dýlat Babataıulynyń shyǵarmalary «Sandyqtas» degen ataýmen oqyrmanǵa usynyldy.
Ultymyzdyń dara tulǵasy Mirjaqyp Dýlatulynyń óleńderi «Alashqa», sheber jazýshy Júsipbek Aımaýytulynyń týyndylary «Rábıǵa», qazaq poezııasynyń Qulageri Іlııas Jansúgirovtiń shyǵarmalary «Saǵanaq» ataýymen basyldy.
Qarymdy qalamger Beıimbet Maılınniń ádebı murasy «Qandy tuman», klassık jazýshy Sáken Seıfýllınniń shyǵarmalary «Aqqýdyń aırylýy» deıtin ataýmen jaryq kórdi. Qazaqtyń uly aqyny, Alash qozǵalysynyń qaıratkeri, poezııasy qazaq ádebıetine ǵana emes, túrki tektes halyqtar ádebıetine de úlken yqpal etken bes arystyń biri Maǵjan Jumabaevtyń ómirsheń, rýhty óleńderi «Turan», uly jazýshy M.Áýezovtyń shyǵarmalary toptasqan kitaptar «Kókserek» jáne «Qıly zaman» ataýymen oqyrman qaýymǵa jol tartty.
Qazaqtyń aqıyǵy, ǵasyr aqyny Muqaǵalı Maqataevtyń jınaǵy «Otan», uly aqyn Tólegen Aıbergenovtyń kez kelgen jyryndaǵy saǵynyshy «Saǵynysh» degen atpen jaryq kórdi. Sonymen qatar, «Abaı» baspasynan jaryq kórgen kitaptar tiziminde qazaqtyń klassık aqyndary Jumeken Nájimedenov, Tumanbaı Moldaǵalıev, Syrbaı Máýlenovtiń jyr jınaqtarynyń, kórnekti jazýshy Smaǵul Elýbaıdyń «Balalyq shaq baıany» atty kitaby da aıryqsha mańyzǵa ıe.
Qazaqtyń asa kórnekti aqyny, qazaq poezııasyna ózgeshe lep ákelgen Jarasqan Ábdirash, Temirhan Medetbek, Tynyshtyqbek Ábdikákimuly, Svetqalı Nurjan, Tabyldy Dosymov týyndylary da osy jınaqtardyń salmaǵyn arttyryp tur. Atalmysh kitaptar tizbegi QR Memlekettik syılyǵynyń ıegeri Oljas Súleımenov, Muhtar Shahanov bastaǵan býyn Israıl Saparbaı, Nesipbek Aıtuly, Kúlásh Ahmetova, Sabyr Adaı, Gúlnar Salyqbaı, Qalqaman Sarın, Tanagóz Tolqynqyzy, Erlan Júnis esimdi qalamgerlerdiń týyndylarymen jalǵasa beredi.
Solardyń ishinde búgingi kúnniń betsellerine aınalǵan Ularbek Nurǵalymulynyń «Daıaǵashy» kitaby men Aqberen Elgezektiń «Bolmaǵan balalyq shaq» týyndysy múlde bólek dızaında, jańasha formatta shyqty.
