9 jeltoqsan. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Halyqaralyq jemqorlyqpen kúres kúni
Birikken Ulttar Uıymynyń bastamasymen atap ótiledi. 2003 jyly dál osy kúni Meksıkanyń Merıda qalasynda ótken joǵary deńgeıdegi saıası konferentsııada 2003 jyly 1 qarashada Bas Assambleıa qabyldaǵan BUU-nyń Jemqorlyqqa qarsy Konventsııasy qol qoıý úshin ashyldy. Qujat boıynsha oǵan qol qoıǵan memleketter para, bıýdjettik qarajat pen jemqorlyq tabystardy kádege jaratý qylmys dep jarııalaýǵa mindetteledi. Konventsııa barlyq qurylymdary ulttyq ál-aýqatqa zııan keltiretin jemqorlyq jaılaǵan elder úshin óte mańyzdy.
Halyqaralyq genotsıd qurbandaryn eske alý, olardyń ar-namysyna qurmet kórsetý jáne osy qylmystyń aldyn alý kúni
2015 jyldyń qyrkúıeginde BUU Bas Assambleıasy Armenııanyń bastamasy boıynsha 9 jeltoqsandy Halyqaralyq genotsıd qurbandaryn eske alý, olardyń ar-namysyna qurmet kórsetý jáne osy qylmystyń aldyn alý kúni dep belgiledi. 1948 jyly 9 jeltoqsanda Bas Assambleıanyń Genotsıd qylmysynyń aldyn alý jáne ony jazalaý týraly konventsııasy qabyldanǵandyqtan osy kún tańdalyp alyndy.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1991 jyly Qazaq KSR Mınıstrler Kabınetiniń qaýlysymen Qazaqstannyń A.Pýshkın atyndaǵy memlekettik kitaphanasy Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq kitaphanasy bolyp ózgerdi.
1996 jyly Elbasy Jarlyǵymen Jeltoqsan kóterilisine qatysyp, qurban bolǵan bozdaq Qaırat Rysqulbekovke «Halyq Qaharmany» ataǵy berildi.
1997 jyly Tegeranda ıslam áleminiń ekologııalyq apattardan zardap shekken aımaqtaryna: Aral teńiziniń basseıni men Semeı ıadrolyq polıgon aımaǵyna kómek kórsetý týraly qarar qabyldandy.
2008 jyly Qaraǵandyda uly Abaıǵa arnalǵan eskertkish ashyldy. Eskertkish avtory - músinshi Asqar Nartov. Bıiktigi bes metrlik músin Qaraǵandy oblysynyń kórkemdik-óndiristik kombınatynda quıylǵan.
2009 jyly Almatyda belgili kınooperator, halyq ártisi, kınematografıster odaǵynyń múshesi Eskendir Tynyshbaevtyń 100 jyldyǵyna arnalǵan poshtalyq markasy shyǵaryldy.
Eskendir Tynyshbaev (1909-1995) – qazaqtan shyqqan tuńǵysh kásibı kınooperator. Ol túsirgen astam derekti jáne ǵylymı-kópshilik fılmder Qazaqstannyń kıno óndirisiniń altyn qoryna enip, operatorlyq óner boıynsha oqý quralyna aınaldy.
2010 jyly Keden odaǵy Joǵary organynyń otyrysynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev, Belarýs Respýblıkasy Prezıdenti Aleksandr Lýkashenko, Reseı Federatsııasynyń Prezıdenti - Dmıtrıı Medvedev «Biryńǵaı ekonomıkalyq keńistik qurý týraly» deklaratsııaǵa qol qoıdy.
2011 jyly Polsha Respýblıkasynda «Polsha poshtasy» ulttyq kompanııasy Qazaqstan táýelsizdiginiń 20 jyldyǵyna oraı arnaýly poshta markalaryn shyǵardy. Elimiz aýmaǵynyń kontýry túsirilip, qazaqtyń ulttyq oıýymen bezendirilgen markanyń betine «Qazaqstannyń táýelsizdigine 20 jyl» dep jazyldy. Mereıtoılyq marka 500 myń danamen shyǵaryldy, nomınaly 2,40 zlotyh boldy.
2015 jyly Almatyda QR Sporttyq oq atý federatsııasy Prezıdentiniń kýbogynda pnevmatıkalyq qarýdan oq atýda Qazaqstan Respýblıkasynyń jańa rekordy ornatyldy. Rekord - QR Qorǵanys mınıstrligi Armııa ortalyq sport klýbynyń armııalyq sportshysy ıÝrıı ıÝrkovqa tıesili. 10 metr qashyqtyqta atqysh 624,4 upaı jınap, Ázerbaıjanda ótken 2015 jylǵy álem kýbogynda ornatqan aldyńǵy 622,9 upaıynan asyp tústi.
2016 jyly Qazaqstannyń úsh ulttyq teatryna káris, nemis jáne uıǵyr teatrlaryna akademııalyq teatr mártebesi erildi.
2016 jyly Aqtaýda Qazaqstan Áskerı-teńiz kúshteriniń kemelerine arnalǵan alǵashqy áskerı pırs ashyldy.
2016 jyly bes dúrkin Olımpıada chempıony, tanymal keńes gımnastshysy Nellı Kım AQSh jáne Jenevada Qazaqstan halqy Assambleıasynan álem elshisi atandy.
2018 jyly mádenıetti damytýǵa qosqan zor úlesi jáne óz isine adaldyǵy úshin Qazaqstannyń halyq ártisi Roza Rymbaeva Reseıdiń «Ulttyq ulylyq» syılyǵymen marapattaldy. Marapattaý rásimi Máskeýdegi Memlekettik Kreml saraıynda ótti.
«Ulttyq ulylyq» syılyǵy – bul reseılik jáne sheteldik tabysty tulǵalardy anyqtaý jáne yntalandyrý maqsatynda qurylǵan táýelsiz qoǵamdyq syılyq. Ol memleket jáne qoǵam qaıratkerlerine, mádenıet pen óner ókilderine de beriledi.
2019 jyly Soltústik Qazaqstan oblysy Taıynsha aýdany Donetskoe aýylynyń mańynda kóne jerleý orny tabyldy.
Egde jastaǵy áıeldiń súıekterimen birge balyqtar beınelengen kúmis aına, bylǵary qoraptyń qaldyqtary, qaıshylardyń synyqtary, aǵash taraq jáne tostaǵannyń synyqtary men temir bilikter boldy. Tabylǵan zattyń qaı kezeńge jatatynyn ǵalymdar anyqtaýda.
2019 jyly Nur-Sultan qalasynda Dárilik zattar men medıtsınalyq buıymdarǵa saraptama júrgizý boıynsha zerthanalyq synaq ortalyǵy ashyldy. Ortalyqtyń ashylýy Qazaqstan aýmaǵyna kontrafaktilik jáne jalǵan medıtsınalyq buıymdardy ákelýdiń jolyn kesip, dárilik zattar men medıtsınalyq buıymdardyń sapasyn baqylaýǵa múmkindik beredi.
2020 jyly Ulytaýda búkil túrki jurtynyń kıesi sanalatyn Kókbóri eskertkishi boı kóterdi. Ol Ulytaýdan 35 shaqyrym jerde – Jezqazǵanǵa aparatyn jol boıyndaǵy jolaýshylar tynystaıtyn «Kúmisbulaq» demalys orny aýmaǵynda ornatyldy. Bul – álemde osyndaı sıpattaǵy ári osyndaı kólemdegi tuńǵysh eskertkish. Ony Gınnestiń rekordtar kitabyna engizý sharalary qabyldandy. Turqy asa tartymdy nysannyń ıdeıa avtory ári músinshisi – Eýrazııa Dızaınerler odaǵynyń múshesi Amantaı Meńdiǵalıev. «Ulytaý Kókbórisi» ataýy telingen eńseli eskertkishtiń bıiktigi – 9,70 metr, onyń ishinde músinniń bıiktigi – 6 metr, al tuǵyry - 3,70 metr. Kókbóri músininiń jeke salmaǵy 2 tonna bolsa, tuǵyrymen qosa eseptegendegi salmaǵy – 5 tonna shamasynda. Іshki qurylymy temirden ázirlenip, jalpy bitimi 60 gradýs aıaz ben ystyqqa des bermeıtin plastık materıaldan quıylyp jasalǵan.
2020 jyly Dúnıejúzilik meteorologııalyq uıymnyń tizimine «Aqkól», «Aral teńiz», «Atbasar», «Yrǵyz», «Qazaly», «Mıhaılovka», «Túrkistan» jáne «Jarkent» meteostantsııalary engizildi.
Qazaqstanda ǵasyrlyq baqylaý tarıhy bar 35-ten astam meteorologııalyq stantsııa jumys isteıdi. Qazaqstannyń barlyq júz jyldyq meteostantsııalaryn álemdik qoǵamdastyq kezeń-kezeńimen moıyndaıtyn bolady.
2021 jyly Aqtóbe áýejaıynda «Visit Aktobe» atty alǵashqy týrıstik aqparattyq ortalyq ashyldy. Munda árbir adam jergilikti týrıstik ónimder, kórikti jerler, óńirdiń tarıhı qundylyqtary, oqıǵalar, ekskýrsııalyq marshrýttar jáne t.b. týraly tolyq aqparat ala alady.
