9 maýsym. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Memlekettik organdardyń arnaıy maqsattaǵy bólimsheleri áskerı qyzmetshi si, qyzmetkeri kúni
Bul kúnniń maýsymnyń basynda toılanatyny beker emes. 2016 jyldyń 9 maýsymynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti eldiń qaýipsizdik keńesi janynan memlekettik organdardyń arnaıy maqsattaǵy bólimshelerin úılestirý keńesin qurý týraly sheshim qabyldady. Bul ataýly kún elimizdiń tutastyǵy men konstıtýtsııalyq qurylymyn qorǵaýda qaza tapqan arnaıy maqsattaǵy bólimsheler qyzmetkerleri men búgingi tańda sapta júrgen jaýyngerlerge kórsetilgen aıryqsha qurmet.
Halyqaralyq arhıv kúni
Bul mereke 2007 jyly qarashada Kvebekte (Kanada) Halyqaralyq arhıv keńesiniń Bas assambleıasynda (MSA, International Council on Archives, ICA) bekitildi. Atalǵan kún kezdeısoq tańdalǵan joq – 1948 jyly dál osy kúni ıÝNESKO-nyń sheshimimen Halyqaralyq arhıv keńesiniń (MSA) negizi qalandy.
Dúnıejúzilik akkredıtatsııa kúni
2008 jylǵy maýsymnyń 9-da bekitildi. Halyqaralyq akkredıtatsııa forýmy (IAF, International Accreditation Forum) men Halyqaralyq akkredıtatsııa yntymaqtastyǵy zerthanasynyń (ILAC, International Laboratory Accreditation Cooperation) ortaq sheshimimen jahandyq bastamaǵa aınaldy.
Halyqaralyq dostar kúni
Bul beıresmı mereke bolǵanymen mańyzy zor. O.S.Ojegov sózdigi dostyqty bylaı túsindiredi: bul ózara baılanysqan, rýhanı jaqyn, qyzyǵýshylyǵy ortaq adamdardyń qarym-qatynasy. Osyndaı merekede jaqyn dostaryńyzdy eske alyp, olarǵa dostyǵy men qoldaýy úshin alǵys aıtýǵa bolady.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1993 jyly Almatydaǵy Dostyq úıinde Kaspıı teńizi aıdynynyń Qazaqstanǵa qarasty qaırańynda geologııalyq barlaý baǵdarlamasy jóninde Halyqaralyq munaı kompanııalary konsortsıýmy quryldy. Onyń quramyna Qazaqstan, Italııa, AQSh, Frantsııa, Norvegııa, Nıderlandy, Ulybrıtanııa munaı kompanııalary kirdi.
2006 jyly Almatyda kýrort mártebesine ıe jańa «Jaılaý» golf-klýby ashyldy. Klýbtyń oıyn alańdaryn Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev pen Almatyda ashylǵan Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti janyndaǵy Sheteldik ınvestorlar keńesiniń XV májilisine qatysýshylar alǵashqylardyń biri bolyp synaqtan ótkizip kórdi. «Jaılaýdyń» 18 alańynyń jalpy aýmaǵy - 82 gektar. 18 uıasy bar golf-alań TMD aýmaǵyndaǵy eń aýqymdy golf-kýrorttardyń biri bolyp tanylyp, álemdegi eń úzdik klýbtardyń katalogyna endi. Jobanyń avtory - aty ańyzǵa aınalǵan golf sheberi Arnold Palmer negizin qalaǵan «Palmer Course Design Co.» kompanııasy. Jańa sport kesheniniń aýmaǵynda 38 vılla, 64 páterli bes qabatty turǵyn úı kesheni jáne 3 tennıs korty bar. Jańa klýbtyń ashylý rásimi Qazaqstandaǵy osy sport túriniń 10 jyldyǵyna jáne Sheteldik ınvestorlar keńesiniń XV májilisine oraılastyryldy.
2009 jyly Aqmola oblysy Ereımentaý aýdanyndaǵy Torǵaı aýylynyń mańyndaǵy Qumaı ózeniniń boıynan túrki dáýiriniń «Qos batyr» ǵuryptyq eskertkishi tabyldy. Ol ǵuryptyq eskertkish tastan qalanǵan tórt buryshty eki qorshaýdan turady. Eki qorshaýdyń shyǵys jaǵynda tastan qashalǵan eki batyrdyń músini bar. Bul músinder VII-VIII ǵasyrda jasalǵan.
2010 jyly brıtandyq sýretshi ári rejısser Rýt Maklennan Qazaqstannyń shól jáne dala landshaftary men tarıhy týraly kórkem kıno túsirmek. Atalmysh kınoda arheolog pen geolog sııaqty eki keıipker bolady, onyń bir keıipkerin jerlesimiz Sáýle Súleımenova somdady.
2017 jyly QR Prezıdenti Halyqaralyq mamandandyrylǵan «EKSPO-2017» kórmesin resmı túrde ashyq dep jarııalady. Halyqaralyq kórmeniń taqyryby «Bolashaq energııasy» dep ataldy.
2017 jyly Shanhaı yntymaqtastyq uıymyna múshe memleketterdiń Prezıdentteri uıymnyń sammıtinde Memleket basshylarynyń Astana deklaratsııasyna qol qoıdy. Sondaı-aq, ShYU-nyń Ekstremızge qarsy kúres týraly konventsııasyna, múshe memleketterdiń halyqaralyq terrorızmge birlesip qarsy turý jónindegi málimdemesine jáne uıymnyń birqatar ishki qujattaryna qol qoıyldy.
2019 jyly Nur-Sultan ýaqytymen 20.00-de Qazaqstanda kezekten tys Prezıdent saılaýyna daýys berý aıaqtaldy. Saılaýshylardyń 77,5% daýys berýge qatysty. «Nur Otan» partııasynyń atynan QR Prezıdenti kandıdattyǵyna túsken Qasym-Jomart Toqaevqa saılaýshylardyń 70,96%-y daýys bergen.
2021 jyly Arys qalasynda «Qazaq eline alǵys» memorıaldyq taqtasynyń saltanatty ashylýy ótti. Estelik taqta 2019 jyldyń 24 maýsymynda bolǵan jarylys saldaryn joıýǵa atsalysqan barsha azamattar men óńirlerge alǵys retinde ornatylǵan. Onyń avtory – jergilikti músinshi Mútálip Kúzdeýbaev, taqtadaǵy mátinniń avtory – jergilikti aqyn Myńjasar Dármenov.
2021 jyly 14 qazaqstandyq joǵary oqý orny álemdegi eń bedeldi ýnıversıtetteri reıtıngin jasaıtyn Quacquarelli Symonds World University Rankings halyqaralyq akademııalyq reıtıngine kirdi. Reıtıngtiń búkil tarıhynda oǵan qazaqstandyq joǵary oqý oryndarynyń eń kóp sany kirgeni qazaqstandyq joǵary bilimniń halyqaralyq tanylýynyń óskenin tanytyp otyr.
2021 jyly BUU Bas Assambleıasynyń 73-shi plenarlyq otyrysynda Qazaqstan BUU-nyń 2022-2024 jyldarǵa arnalǵan Ekonomıkalyq jáne áleýmettik keńesine múshe bolyp saılandy. Qazaqstannyń kandıdatýrasyn 180 memleket qoldady. Keńes aıasynda Qazaqstan jahandyq Turaqty damý maqsattaryn tıimdi júzege asyrý jáne Ortalyq Azııadaǵy eń mańyzdy gýmanıtarlyq máselelerdi sheshý úshin halyqaralyq qarjy jáne saýda uıymdarymen yntymaqtastyqty nyǵaıtýǵa járdemdesýge nıetti. EKOSOS-qa múshelik etý Qazaqstan úshin ekonomıka, áleýmettik salada jáne memlekettik basqarýdaǵy reformalardy júzege asyrý úshin tabysty álemdik tájirıbeni tartýyna da yqpal etedi.
