9 qyrkúıek. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Dúnıejúzilik sulýlyq kúni
Halyqaralyq Estetıka jáne kosmetologııa komıtetiniń (SIDESKO) bastamasy boıynsha atap ótiledi. Derekke súıensek, tarıhta tuńǵysh ret sulýlyq baıqaýy 1888 jylǵy qyrkúıekte Belgııada ótken, al «Álem arýy» baıqaýy 1951 jylǵy sáýirde Londonda ótipti.
ESTE QALAR OQIǴALAR
2002 jyly Qazaqstan Respýblıkasy men Ózbekstan Respýblıkasy arasynda qazaq-ózbek shekarasynyń jekelegen ýchaskeleri týraly Kelisimge qol qoıyldy. Qujat arqyly eki el arasyndaǵy shekaralar tolyq anyqtaldy.
2005 jyly Astanada Qazaqstannyń alǵashqy Ulttyq jastar delfıı oıyndary ashyldy. Delfıı oıyndary - klassıkalyq jáne zamanaýı janrdaǵy ónerdiń barlyq túrin biriktiretin mádenı forým. Bul fortepıano jáne skrıpka, baıan jáne halyq bıleri, estradalyq án salý jáne teatr, tsırk jáne fotosýret, plakat jáne teledıdar. Shara aıasynda Ulttyq oıyndar konkýrsy 14 nomınatsııa boıynsha ótti.
2012 jyly Ýfada TÚRІKSOI-ǵa múshe elder mádenıet mınıstrleriniń Turaqty Keńesiniń otyrysynda 2013 jyl qazaq kompozıtory Muqan Tólebaevtyń jáne qyrǵyz jazýshysy Shyńǵys Aıtmatovtyń jyly dep jarııalandy.
Muqan Tólebaev (1913-1960) – kompozıtor, SSSR halyq ártisi, QazSSR-ǵa eńbegi sińgen óner qaıratkeri, SSSR Memlekettik syılyǵynyń ıegeri. Almaty pedagogıkalyq ýchılışesinde, Máskeý konservatorııasynyń janyndaǵy Qazaq opera stýdııasynda bilim alǵan. Tólebaev - qazaq mýzykasy maıtalmandarynyń biri, barlyq mýzyka janrlarynda úlken mura qaldyrǵan, qazaq mýzyka mádenıetin jańa beleske kótergen áıgili ulttyq kompozıtor.
Shyńǵys Aıtmatov (1928 - 2008) – qyrǵyz jazýshysy, keńes ádebıetiniń klassıgi, álemdegi 170-ten astam tilderge aýdarylyp, 60 mıllıonnan astam tırajben basylǵan fılosofııalyq romandar men povesterdiń avtory. Aıtmatovqa «Ǵasyrdan da uzaq kún» («Borandy beket»), «Jan pıda», «Kassandra tańbasy», «Jámıla» romandary dańq ákeldi. Ádebı qyzmetten tys, Aıtmatov Qyrǵyzstannyń Benılıýks elderindegi elshisi de boldy.
2013 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq kásipkerler palatasy quryldy. Astanada QR óńirlik damý birinshi vıtse-mınıstri Qaıyrbek Óskenbaev pen «Atameken» Odaǵy» Qazaqstan Ulttyq ekonomıka palatasy (QUEP) basqarma tóraǵasy Abylaı Myrzahmetov QR Ulttyq kásipkerler palatasyn qurý týraly QR Úkimeti men QUEP birlesken sheshimine qol qoıdy.
2013 jyly Astanada «Alash» qozǵalysynyń júz jyldyǵyna arnalǵan qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderinde alash-orda.kz ınternet-portaly ashyldy.
2013 jyly Pavlodar qalasynyń № 1 kórkemdik mekteptiń 12 tárbıelenýshisi Vılnıýs qalasynda ótken «Baltyq mýzasy» atty balalarǵa arnalǵan HІ Halyqaralyq beıneleý óneri baıqaýynda jeńimpaz atandy. Pavlodarlyq órenderdiń segiz jumysy «Ovatsııa» atalymynda belgilenip, qorytyndy kórmege qoıylǵan.
2014 jyly Astanadaǵy Astana Opera Memleketik opera jáne balet teatrynda Neırohırýrgtardyń H Azııalyq kongresiniń saltanatty túrde ashylýy ótip, sonyń aıasynda neırohırýrgııa jáne nevrologııa salasyndaǵy sońǵy tehnologııalar men tájirıbe talqylanǵan. Bul shara Ortalyq Azııa jáne TMD keńistiginde alǵash ret ótkizildi. Oǵan álemniń 50 elinen 600-den astam delegat qatysty.
2016 jyly Shyǵys Qazaqstannyń Qatonqaraǵaı aýdanynda «Patshalar alqabyndaǵy» ejelgi qorǵannyń ústine aınaly sarkofag ornatyldy. Endi ol ashyq aspan astyndaǵy murajaıǵa aınaldy. Shyńdalǵan aınadan jasalǵan sarkofagtyń aýdany 90 sharshy metrge jetedi.
2016 jyly Almatyda Juldyzdar alleıasynda qazaq akteri, teatr jáne kıno rejısseri, stsenarıst, pedagog Asanáli Áshimovtiń juldyzy ashyldy.
2019 jyly Qytaıdaǵy Sıan qalasynda álemniń 18 elinen jınalǵan jýrnalıster, sonyń ishinde ShYU múshe elderi, seriktester jáne baıqaýshylarynyń qatysýymen velotýr ótti. Shara Shanhaı yntymaqtastyq uıymy gýmanıtarlyq yntymaqtastyǵy men «Bir beldeý – bir jol» kontseptsııasyn jasyl damytý aıasynda uıymdastyryldy. 30-dan astam jýrnalıst, sonyń ishinde «QazAqparat» tilshisi Samal Endibaeva velosıpedke minip, qaladaǵy kóne Qytaı qabyrǵasymen uzaqtyǵy 13,4 shaqyrym joldy júrip ótti. Kóne zamanda bul qabyrǵa Sıan qalasyn jaýlardan qorǵaǵan, sondaı-aq qabyrǵanyń batys jaǵynan Uly Jibek jolyna saýda kerýenderi attanǵan. Búginde Qytaı kóne sáýletiniń eskertkishi týrıster arasynda óte tanymal bolyp otyr.
2019 jyly Mańǵystaý oblystyq aýrýhanasynyń kardıohırýrgtary patsıenttiń óz tinindegi qolqa qalpaqshasyn qalyptastyrý otasyn jasady. Buǵan deıin mundaı jaǵdaıda ımplanttar qoldanylatyn. Álemde mundaı otalardy jasaıtyn ortalyqtar kóp emes, al Qazaqstan Respýblıkasy Ortalyq Azııada osyndaı otany jasaǵan alǵashqy el boldy.
2020 jyly Grekııada Dımash Qudaıbergenniń ánderi táýlik boıy shyrqalatyn «Dimash Greece» atty jańa onlaın-radıostansa efırge shyqty. Grekııadaǵy onlaın-radıony «Dimash Kudaibergen Greece» fan-klýbynyń ákimshisi Lena Vork qurǵan.
2021 jyly Semeı qalasynyń fızıka pániniń oqytýshysy Ashat Jumabekov «Global Teacher Prize» halyqaralyq syılyǵynyń fınalıster tizimine engen alǵashqy qazaqstandyq atandy.
Muǵalimniń jahandyq syılyǵy – bul óz kásibine kórnekti úles qosqan úzdik muǵalimge jyl saıyn beriletin 1 mıllıon AQSh dollary mólsherindegi syılyq.
2021 jyly Qarqaraly qalasyna kire beriste Uly dala anasy atanǵan Qarqabat anaǵa eskertkish ornatyldy. Monýment qoladan jasalǵan, onyń bıiktigi tuǵyrmen birge 7,5 metrdi quraıdy. Músinniń avtory – Beıbit Mustafın.
2021 jyly Pavlodar mýzeıinde qazaq dalasyn jaılaǵan ádiletsizdik pen teńsizdikti synaǵan Máshhúr Júsip Kópeevtiń sırek qoljazbalar kóshirmeleri paıda boldy. Osy kitaptary úshin belgili qazaq aqyny, tarıhshy, qoǵam qaıratkeri jáne oıshyl qýǵyn-súrginge ushyraǵan.
