9 qańtar. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Halyqaralyq horeograf kúni
Bul – bı óneriniń tehnıkasyn aıalap saqtap, ony damytyp, órkendetken, bolashaq oryndaýshylardy oqytatyn tamasha adamdar merekesi.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1960 jyly Qazaq KSR Mádenıet mınıstrliginiń buıryǵymen Almaty kórkem jáne hronıkalyq fılmder kınostýdııasy «Qazaqfılm» kınostýdııasy bolyp ózgertildi.
1970 jyly magıstraldik baılanys jelisi qoldanysqa berildi. Ol shyǵysqazaqstandyqtardyń Máskeýden Ortalyq televıdenıe men Almatydan Qazaq televıdenıesiniń habaryn kórýine múmkindik berdi.
1993 jyly Germanııa Federatıvtik Respýblıkasynda, Iran Islam Respýblıkasynda, Frantsııa, Ázerbaıjan, Armenııa, Belarýs, Grýzııa, Qyrǵyzstan, Moldova, Túrikmenstan, Ózbekstan, Ýkraına Respýblıkalarynda jáne Reseı Federatsııasynda Qazaqstan Respýblıkasynyń elshilikteri ashyldy.
2007 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Qazaqstan Respýblıkasynyń Iordan Hashımıttik Koroldigindegi Elshiligin ashý týraly Jarlyqqa qol qoıdy.
2007 jyly álemge tanymal marafonshy qaraǵandylyq Pavel Sırotın «Beıbitshilik elshisi» ataǵyn aldy. 2006 jyly jeltoqsan aıynda 70 jyldyǵyn atap ótken sportshy ómiriniń teń jartysynda marafondyq júgirýmen aınalysyp keledi. Ol birneshe ret 100 shaqyrymdyq qashyqtyqqa da júgirgen.
Pavel Sırotın óziniń mereıtoıyn da kezekti marafonmen atap ótip, Temirtaýdan Qaraǵandyǵa deıingi 32 shaqyrym qashyqtyqty júgirip ótken bolatyn. Mereıtoıynyń qurmetine berilgen qurmetti ataqty P.Sırotın Jer betinde beıbitshilik ornatýǵa qosqan úlesi úshin - Dúnıejúzilik bitimgershilik federatsııasy men Dinaralyq jáne halyqaralyq federatsııasynan alyp otyr. «Basqalarǵa úlgi bolatyn ómiri úshin, sondaı-aq, moral, otbasylyq qundylyqtar, túrli din ókilderiniń beıbit, qatar ómir súrý ıdealdaryna qyzmet etkeni úshin osynaý qurmetti ataq beriledi» delingen «senim gramotasynda». «Beıbitshilik elshisi» ataǵy berilgen azamattar Birikken Ulttar Uıymynyń aıryqsha qamqorlyǵynda.
2012 jyly Dinmuhamed Ahmetuly Qonaevtyń 100 jyldyǵyna arnalǵan eskertkish monetalar qoldanysqa berildi. Ol 500 teńge nomınalyndaǵy kúmisten jáne nomınaly 50 teńge neızılber quıyndysynan jasaldy.
2013 jyly Ǵulama bı, áskerı qolbasshy, aqyn-jyraý Jıembet batyr jaıynda «Jıembet batyr» roman-essesi jaryq kórdi. Kitapty daıyndaý barysynda Reseıdiń Omby, Orynbor, Barnaýl, qalalarynyń muraǵattarynan alynǵan qundy qujattar men derekter paıdalanyldy.
2013 jyly astanalyq ónertapqysh Baqytjan Álmenov aǵynsyz, ıaǵnı, tuıyq sý kózin paıdalaný arqyly arzan elektr energııasyn alýdyń jolyn oılap tapqan. Innovatsııalyq bul jobaǵa patent alynyp halyqaralyq saraptamadan da ótken. 45 jyldyq eńbek ótili bar elektr mamany - Jeneva patent bıýrosynyń patent ıegeri.
2015 jyly Sport Review jýrnalynyń nusqasy boıynsha Sochı Olımpıadasynyń qola medal ıegeri Denıs Ten men Zarına Dııas 2014 jylǵy Qazaqstannyń úzdik sportshylary dep tanylyp, olarǵa arnaıy tapsyryspen baǵaly metalldar jáne aǵashtyń qundy túrlerinen «Vostok-T» sheberhanasynda jasalǵan músinder tabystaldy.
2016 jyly Túrkııanyń Mersın qalasyndaǵy Memlekettik opera jáne balet teatrynyń sahnasynda «Keroǵly» operasynyń halyqaralyq qoıylymy bolyp ótti. Ázerbaıjan kompozıtory jáne mýzykatanýshysy Ýzeır Gadjıbekovtiń bul týyndysy - túrki-ıslam Shyǵysy óneriniń álemdegi birinshi operasy. Bas partııany «Astana Opera» teatrynyń jetekshi solısi Jupar Ǵadbýlına men Qyrǵyzstannyń eńbek sińirgen ártisi, A.Maldybaev atyndaǵy Qyrǵyz Ulttyq teatrynyń solısi Sadyrbek Jumashev oryndady.
2018 jyly Qazaqstannyń sot júıesine kirmeıtin táýelsiz organ - «Astana» Halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń soty (AHQO) (AIFC Court) óz qyzmetin bastady. Bul qarjy ortalyǵy táýelsiz qarjylyq sot pen aǵylshyn quqyǵy qaǵıdattaryna jáne jeńildetilgen salyq rejımine sáıkes qurylǵan. Prezıdent tapsyrmasyna saı, keleshekte halyqaralyq jáne aımaqtyq bıznes habqa aınalady. Zamanaýı ınfraqurylym men ozyq tehnologııalardy paıdalanýdy kózdeıtin qarjy ortalyǵy «EKSPO-2017» aýmaǵynda ornalasqan.
2020 jyly Qazaqstan Eýropa keńesiniń Sybaılas jemqorlyqqa qarsy memleketter toby (GREKO) bastamasyna qosyldy.
GREKO-ǵa qosylý Eýropa Keńesiniń sybaılas jemqorlyq úshin qylmystyq jaýapkershilik týraly konventsııasyn ratıfıkatsııalaýǵa jol ashady. Bul óz kezeginde qylmyskerlerdi ekstradıtsııalaý, olardyń zańsyz tapqan múlkin qaıtarý máseleleri boıynsha Eýropa elderimen yntymaqtastyqty kúsheıtýge múmkindik beredi. GREKO 49 memleketti biriktiredi, olardyń ishinde AQSh, Ulybrıtanııa, Germanııa, Frantsııa, Shvetsııa, Norvegııa, Reseı, Ázerbaıjan, Grýzııa, Ýkraına, Moldova, Belarýs jáne t.b. elder bar.
2020 jyly «Egemen Qazaqstan» gazetiniń osy kúngi sanynda QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń «Abaı jáne HHІ ǵasyrdaǵy Qazaqstan» atty maqalasy jarııalandy. Onda Qazaqstannyń bolashaǵy úshin tarıhı sabaqtastyqty saqtaý qajettiligi týraly oı aıtylady. Ótkendi bilmeı, búgindi túsiný múmkin emes, tipti bolashaqtyń kontýryn da kórý múmkin emes.
«Bıyl Abaı Qunanbaıulynyń týǵanyna 175 jyl tolady. Halqymyzdyń uly perzentiniń mereıtoıyn laıyqty atap ótý úshin arnaıy qurylǵan komıssııa daıyndyq jumystaryn bastap ketti. Memleket kóleminde jáne halyqaralyq deńgeıde aýqymdy is-sharalar uıymdastyrý josparlanyp otyr. Biraq munyń bári toı toılaý úshin emes, oı-órisimizdi keńeıtip, rýhanı turǵydan damýymyz úshin ótkizilmek», dep jazdy Prezıdent maqalasynda.
