80-nen astam qazaqstandyq sýretshiniń shyǵarmalary álemniń iri qalalarynda kórsetiledi
Elimizdiń tarıhynda alǵash ret halyqaralyq óner sahnasynda HH ǵasyrdyń 30 jyldarynan bastap qazirgi deıingi otandyq beıneleý óneri men zamanaýı ónerge sholý jasaıtyn «Fokýs Qazaqstan» keń aýqymdy jobasy iske qosylmaqshy. Kórmeler men taqyryptyq sharalar 2018 jylǵy 18 qyrkúıek pen 2019 jylǵy 3 naýryz aralyǵynda London (Ulybrıtanııa), Berlın (Germanııa), Djersı Sıtı (AQSh) jáne Sývon (Ońtústik Koreıa) sekildi qalalarda ótedi.
«Fokýs Qazaqstan» jobasy «Rýhanı Jańǵyrý» baǵdarlamasynyń Qazaqstan ónerin álemdik mádenı jáne zııatkerlik keńistikte ilgeriletýge baǵyttalǵan «Jahandyq álemdegi zamanaýı qazaqstandyq mádenıet» arnaıy jobasy sheńberinde iske asyrylýda. Jobanyń aıryqsha ereksheligi - prezentatsııalyq bólimnen jáne sýretshilerge arnalǵan kásibı-bilim berý baǵdarlamasynan turatyn ony júzege asyrýdyń keshendi tásili. Joba zamanaýı otandyq ónerdiń túrli kórinisterin týdyratyn sýretshilerge degen sheteldik qaýymnyń qyzyǵýshylyǵyn qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan.
Kórmeler ártúrli kezeńder men urpaqtardyń sýretshileriniń týyndylaryn kórsetýge, álemdik óner sahnasy turǵysynan qazaqstandyq ónerdi zertteýge, keńes kezeńiniń jáne zamanaýı sýretshilerdiń shyǵarmashylyǵyn zertteý arqyly HH jáne HHІ ǵasyrlardaǵy Qazaqstan óneriniń sıpatyn aıqyndaýǵa, sondaı-aq respýblıkanyń táýelsizdik alǵan kezeńindegi kórkem óner dástúriniń jalǵasy men qazirgi zamanǵy ónerdiń týyndaýyn kórsetýge baǵyttalǵan. Sonymen qatar, QR Ulttyq mýzeıi shet elderde qazaqstandyq sýretshilerge arnalǵan art-rezıdentsııalardy ashýǵa bastama bildirgen. 1-maýsymnan 30-qyrkúıekke deıin Betanııa (Berlın) sýretshiler úıiniń sheberhanalary men stýdııalarynda sýretshiler jańa tájirıbe, bilim jáne daǵdy jınaı alady.
«Fokýs Qazaqstan» kórmesiniń basty taqyryptary - qazaqstandyq qoǵamdy jahandandyrý, femınıstik qozǵalys, «jergilikti modernızm» fenomeni jáne kóshpeliden keıingi óner.
Bes kórme jobasynda 80-nen astam sýretshiniń shyǵarmalary usynylady. Olardyń qatarynda Ábilhan Qasteev, Úke Ájıev, Áýbákir Ysmaıylov, Aısha Ǵalymbaeva, Gúlfaırýz Ysmaıylova, Salıhıtdın Aıtbaev, Janataı Shárdenov, Oralbek Nurjumaev, Evgenıı Sıdorkın, Erkin Mergenov jáne t.b. sýretshiler, sondaı-aq, qazirgi zaman sýretshileri: Moldaqul Narymbetov, Rýstam Halfın, Sergeı Maslov, Almagúl Meńlibaeva, Sáýle Súleımenova, Erbosyl Meldibekov, Qyzyl Traktor toby, Ǵalym Madanov jáne Zaýresh Terekbaı t.b., sonymen qatar Qazaqstan aýmaǵynda bolǵan ári Qazaqstan ónerine óz shyǵarmashylyǵymen úles qosqan sýretshiler: Petr Zaltsman (1912-1985) jáne Tatıana Glebova (1900-1985) - orys avangardy kóshbasshysy jáne taldamaly ónerdiń negizin salýshy Pavel Fılonovtyń oqýshylary men izbasarlary, Vladımır Sterlıgov (1900-1973) - Kazımır Malevıchtiń oqýshysy, Sergeı Kalmykov (1891-1967) - sýretshi-avangardshy, alpysynshy jyldardyń sońyna deıin ómir súrgen Kúmis dáýirdiń jalǵyz sheberi, orys avangardynyń sýretshisi Vera Ermolaeva (1893-1937) jáne t.b.
«Kóshpeliden keıingi kókjıek» kórmesi Londonda bıyl 18 qyrkúıek-16 qazan aralyǵynda ótedi. Munda shyǵarmashylyq tájirıbeler arqyly sýretshiler ótkizetin kóptegen dıalogtar túrinde Qazaqstannyń zamanaýı óneri usynylady. Kórme álemdik aǵym negizinde Qazaqstannyń zamanaýı ónerin, sondaı-aq, jahandaný turǵysynan qazaqstandyq áleýmet sıpatyn qarastyrady. Kórmede 31 sýretshiniń jumystary usynylady. Kýratorlar: Indıra Dúısebaeva-Zııabek, Álııa de Tızengaýzen, kýrator-assıstent Alıma Boranbaeva jáne konsýltant Olga Sova.
«Nan jáne raýshan gúlder» kórmesi Berlınde 25 qyrkúıek-20 qazan aralyǵynda ótedi. Bul kórmede 1945 jyldan bastap qazirgi tańǵa deıingi qazaqstandyq áıel-sýretshilerdiń tórt býynynyń jumystaryna jasalǵan zertteý nátıjeleri usynylady. Kórme modernıstik jáne qazirgi zamanǵy qazaqstandyq óner men mádenıettiń jańa perspektıvasyn ǵana emes, sondaı-aq, postkeńestik jáne postotarshyldyq kezdegi áıelder ónerin zertteýdiń keń modelin usynady. Sondaı-aq, Berlınde art-rezıdentsııa qatysýshylarynyń kórmesi ótedi. Kýratorlar: Devıd Ellıott, Reıchıl Rıts-Volloh, Almagúl Meńlibaeva.
«Oılar jınaǵy: Tarıhty oıdan shyǵarý» kórmesi Djersı-sıtıde osy jyldyń 14 qazanynan 20 qarashasy aralyǵynda ótedi. Kórmeniń maqsaty - sýretshilerge eń birinshi kollektsııa jııýshy mártebesin bekitý. Kollektsııa jınaý degenimiz materıaldyq zat nemese rýhanı dúnıe ekeni mańyzdy emes, qundy zattardy jınaqtaý. ıAǵnı, dál osy sýretshiler qorshaǵan shynaıylyqtyń, qııaldyń jekelegen aspektileri bolsyn nemese ártúrli baǵyttaǵy taqyryptar bolsyn, eń qundy dúnıelerdi jınaqtaıdy. Kórmede Moldaqul Narymbetov, Vıtalıı Sımakov, Smaıl Baıalıev, Arystanbek Shalbaev, Saıd Atabekov sekildi sýretshilerden turatyn «Qyzyl Traktor» qazaqstandyq zamanaýı óner tobynyń týyndylary usynylady. Kórme jyl saıynǵy Azııa óneri aptalyǵy (ACAW) aıasynda Nıý-Iorkte ótedi. Kýrator - Lıza Ahmadı, kýrator-assıstent - Vladıslav Slýdskıı.
«Eýrazııa qııaly: PostScriptum» kórmesi bıylǵy 27 qarasha men 2019 jylǵy 3 naýryz aralyǵynda Sývon qalasynda ótedi. Kórme modernızmniń halyqaralyq tilin baılanystyrǵan sýretshiler týyndylarynyń zertteýlerin jáne Qazaqstan mádenıetiniń jergilikti erekshelikterin usynady. Álemdik tájirıbede osyndaı kórsetkishteri bar ónerdi Local modernity - jergilikti novatsııa nemese jergilikti modernızm dep ataıdy. ıAǵnı, bir jaǵynan, sýretshiler Qazaqstandaǵy ómirdi jandandyryp, keńinen asha otyryp ónerdiń jahandyq tilinde sóıleıdi. Ekinshi jaǵynan, túrli býyn sýretshileri qazaqstandyq contemporary art izashary Rýstam Halfınniń (1949-2008) «Eýrazııa qııalynan» keıin jańa shyǵarmashylyq «shynaıylyǵyn» qura otyryp, novatsııa men modernızm murasyn qaıta jandandyrady.
Kýratorlar: ıÝlııa Sorokına, Shın Yn ıAng.
Fokýs Qazaqstan jobasyn QR Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń qoldaýymen QR Ulttyq mýzeıi uıymdastyrýda. Joba jetekshisi - Leonıd Kochetov, joba kýratory - Roza Ábenova.
