8 sáýir. Jylnama
Kazinform oqyrman nazaryna 8 sáýirge arnalǵan ataýly kúnder men este qalar oqıǵalar kúntizbesin usynady.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1990 jyly QazKSR memlekettik komıssııasy «Tselıntransstroı» tresi salǵan qazirgi Nur-Sultandaǵy temirjol vokzalyn paıdalanýǵa berý týraly aktige qol qoıdy.
1992 jyly Eýropalyq odaq komıssııasy men Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti arasynda Qarjylandyrý týraly memorandýmǵa qol qoıyldy.
1999 jyly QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń Jarlyǵymen Aqmola oblysynyń ortalyǵy Astana qalasynan Kókshetaýǵa kóshirildi.
2005 jyly Almatyda Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq bankiniń «Táýelsiz Qazaqstannyń shaqalary» atty foto kórmesi ótti. Kórmege qoıylǵan jádigerlerdiń qatarynda «Qyzyl kitap», «Nomadtar altyny», «Tarıhı-sáýlet eskertkishteri», «Qazaqstannyń qyzyl kitaby», «Sport», «Kóne Túrkistan» serııalary boıynsha shyqqan shaqalardyń sýretteri bar.
2008 jyly Máskeýdegi Qazaqstan Elshiliginde «Reseıdegi qazaqtar» kitabynyń tanystyrylymy ótti. Hronologııalyq qaǵıda boıynsha qurastyrylǵan eki tomdyq jınaqqa 600-den astam ómirbaıandyq anyqtamalar engizilip otyr. Muraǵat materıaldaryna, anyqtamalyq-entsıklopedııalyq ádebıetke, jeke saýaldarǵa negizdelgen bul kitapta ár jyldary Reseıde turǵan, sondaı-aq qazir de sonda tirshilik keship jatqan ulty qazaq aıryqsha tulǵalar tanystyrylady. Kitap naqty bir adamnyń taǵdyry arqyly jańa dáýirde Qazaqstan men Reseı aýmaqtarynda oryn alǵan tarıhı jáne kóshi-qon úderisterin qadaǵalaýǵa múmkindik beredi. Joǵaryda atalǵan úderisterdiń barysynda Reseıde qomaqty qazaq dıasporasy qalyptasyp, búginde onda 1 mıllıonnan astam qazaq turyp jatyr.
2010 jyly Tel-Avıvte otandyq mádenıet tarıhynda alǵash ret baǵdarlamasy tolyqtaı qazaq kompozıtorlarynyń týyndylarynan quralǵan Izraıl sımfonııalyq orkestriniń kontserti ótti.
2010 jyly Almatyda qazaq, orys, aǵylshyn tilderinde qatar jaryq kórgen «Abaıdyń qara sózderi» kitabynyń tusaýkeser rásimi ótti. Abaı eńbegin orys tiline aýdarǵan Klara Serikbaeva. Al aǵylshyn tiline túrkitanýshy Rıchard Makkeın aýdardy. Kitapty shyǵarýdaǵy basty maqsat - qazaqtyń uly aqyny Abaıdyń shyǵarmalaryn álemge tanystyrý. Atalmysh kitapty «Halyqaralyq Abaı klýby» qoǵamdyq birlestigi 4000 danamen shyǵardy.
2011 jyly Astanadaǵy Táýelsizdik saraıynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaevty ulyqtaý saltanaty ótti. Onda Elbasy Qazaqstan halqyna ant berip, oǵan QR Prezıdentiniń kýáligi tabystaldy.
2016 jyly kınorejısser Baqyt Qaıyrbekovtyń «Máńgilik aspan astynda» fılmi «Bilim álemi» (The World of Knowledge) H ǵylymı-kópshilik jáne aǵartýshylyq fılmder kınofestıvaliniń «Úzdik stsenarıı» nomınatsııasyn jeńip aldy. Stsenarııdiń negizi retinde Nursultan Nazarbaevtyń «Tarıh tolqynynda» kitaby alynǵan. Fılm Qazaq handyǵynyń qurylýyna arnalǵan. Árqaısysy 26 mınýtqa sozylǵan 10 bólimnen turady.
2017 jyly Halyqaralyq Túrki akademııasynyń (TWESCO) basshysy Darhan Qydyráli Ystanbulda «Túrki álemine qyzmet etkeni úshin» halyqaralyq syılyǵymen marapattaldy. Syılyqty «Jibek joly» («Ipek ıolý») strategııalyq zertteýler ortalyǵy jáne jýrnaly taǵaıyndaǵan.
2017 jyly qazaqstandyq dzıýdoshylar Otgontsetseg Galbadrah (48 keli) pen Ǵusman Qyrǵyzbaev (60 keli) Antalııada ótken halyqaralyq Grand Prix týrnırinde eki altyn medalǵa qol jetkizdi. Jarysqa 34 memleketten 252 sportshy qatysqan bolatyn.
2018 jyly Chehııanyń Podebrady qalasynda 18 jastaǵy qazaqstandyq Ekaterına Shlykova 10 shaqyrymǵa deıingi sporttyq júristen halyqaralyq baıraqty týrnırde ekinshi oryn aldy.
2019 jyly Tselınograd aýdany, Aqmol aýylyndaǵy «Rýhanı jańǵyrý» mádenıet jáne demalys saıabaǵynda «Uly dalanyń uly esimderi» Dańq alleıasynyń saltanatty ashylýy, kóne túrki memleketiniń qolbasshysy jáne memleket qaıratkeri Kúltegin, aqyn ári ýaǵyzshy Qoja Ahmet ıAssaýı, aty ańyzǵa aınalǵan memleket qaıratkerleri Táýke han, Abylaı han, Baıbarys sultan jáne Kenesary Qasymov, Tóle bı sııaqty uly tulǵalardyń portretteri ornatyldy.
2022 jyly Dımash Qudaıbergenniń ánderi Japonııanyń eń iri ýnıversıteti The Open University of Japan oqý baǵdarlamasyna endi.
Ýnıversıtette orys tilin oqytýdyń jańa kýrsy ashyldy, onda stýdentter Dımash Qudaıbergenniń «Men seni saǵyndym», «Bilemin» jáne «Sharshaǵan aqqýlardyń mahabbaty» atty úsh ánimen tanysady.
2022 jyly Almaty murajaıynda áıgili akterdiń shyǵarmashylyǵyna arnalǵan «Abyzǵa aınalǵan Asanáli» kórmesi ótti.
Іs-shara barysynda Asanáli Áshimov Almaty murajaıynyń qoryna jeke muraǵatyndaǵy birqatar zattardy syıǵa tartty. Bul Asanáli Áshimovtiń 70 jyldyǵyna oraı shyǵarylǵan kitaptar men jýrnaldar, sandyq fılmder jınaǵy. Shahmat, «ıAntar» shahmat saǵaty, Abaı Qunanbaevtyń bıýsti, plakattar men býkletter, Á.Nurpeıisovtyń «Asanáli Áshimov» jáne «Qan men ter» stereoplastınkasy. «Orýaq» jáne «Qyz Jibek» fılmderiniń sandyq kóshirmeleri jetekshi akterlardyń qoltańbalarymen. Sondaı-aq vızıtka ustaýshylar, qalam, Mádenı murany saqtaý qory prezıdentiniń gramotasy jáne kádesyılar.
