8 maýsym. Jylnama
Kazinform oqyrman nazaryna 8 maýsymǵa arnalǵan ataýly kúnder men este qalar oqıǵalar kúntizbesin usynady.
ATAÝLY KÚNDER
Búkilálemdik muhıttar kúni
Búkilálemdik muhıttar kúnin ótkizý ıdeıasy 1992 jyly Brazılııanyń Rıo-de-Janeıro qalasynda ótken joǵary deńgeıdegi Halyqaralyq sammıtte qabyldandy. Muny 2009 jyldyń 12 aqpanynda Birikken Ulttar Uıymy Bas Assambleıasy bekitti.
Búkilálemdik mıdyń qaterli isigimen kúres kúni
2000 jyly Germanııadaǵy mıdyń qaterli isigimen kúres qaýymdastyǵynyń (Deutsche Hirntumorhilfe e. V.) bastamasymen bekitildi. Bul kúnniń basty mindeti — jurtshylyqtyń nazaryn obyrdyń osy túrine jáne osy aýrýǵa shaldyqqan adamdardyń jaǵdaıyna aýdartý.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1937 jyly Semeı qalalyq keńesi otyrysynda 1924 jyly ashylǵan áýesqoı jumysshy jastar teatryn orys drama teatryna aınaldyrý týraly sheshim qabyldandy. 1975 jyly teatr F. M. Dostoevskııdiń esimimen atalǵan álemdegi eń alǵashqy jáne jalǵyz teatr boldy.
1992 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Shetel ınvestıtsııalary jónindegi ulttyq agenttigi quryldy.
1998 jyly Astanada Tóle bı, Qazybek bı, Áıteke bı eskertkishteriniń ashylý rásimi boldy. Eskertkish avtory — músinshi Murat Mansurov.
2005 jyly Qazaq Ulttyq ýnıversıtetinde «Qozy Kórpesh — Baıan sulý jyrynyń nusqalary» atty kitaptyń tanystyrylymy boldy. Búginde «Qozy Kórpesh — Baıan sulý» jyrynyń 20-dan astam úlgisi bar.
Bul jınaqqa jyrdyń HІH-HH ǵasyrlarda Peterborda, Qazan men Orynborda arab álipbıimen terilgen birneshe nusqalary engizilgen. Atalǵan kitap joǵary oqý oryndarynyń stýdentteri men aspıranttaryna, oqytýshylar men orta mektep muǵalimderine arnalǵan. Jınaqty professor Sultanǵalı Sadyrbaev daıyndaǵan.
2011 jyly Taraz qalasynyń Abaı dańǵyly boıyndaǵy skverde «Alǵys kitaby» sımvolıkalyq ataýy bar músindik tuǵyr ornatyldy.
2012 jyly Tarazda terrorıstke toıtarys bere toqtatyp, erlikpen qaza tapqan Halyq Qaharmany, polıtsııa kapıtany Ǵazız Baıtasovqa eskertkish bıýsti ashyldy.
2013 jyly Túrkııanyń Qara teńiz jaǵalaýyndaǵy Samsýn qalasynda kórnekti qazaq kompozıtory Muqan Tólebaevty eske alýǵa arnalǵan «TÚRKІSOI Opera kúnderi» 16-shy festıvali ótti.
2017 jyly Astanada Shanhaı yntymaqtastyq uıymynyń sammıti ótti. Onyń barysynda ShYU-nyń qazirgi qyzmeti talqylanyp, Úndistan men Pákistan Uıymnyń tolyqqandy múshesi bolyp qabyldandy. Astanadaǵy sammıtten keıin Shanhaı yntymaqtastyq uıymynyń tóraǵalyǵy Qazaqstannan Qytaıǵa ótti.
2019 jyly Qytaıdyń Chýntsın qalasynda Asian Grand Prix Series týrnıriniń ekinshi kezeńi ótti. Qazaqstandyq jeńil atletter úsh altyn medal aldy 100 metr qashyqtyqqa júgirýde Olga Safronova máre syzyǵyn birinshi bolyp kesip, chempıon atandy. Sonymen qatar 400 metrge júgirýde Mıhaıl Lıtvın, 800 metrge júgirýde Margarıta Mýkasheva birinshi oryn ıelendi.
2023 jyly Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Sheteldik ınvestorlar keńesiniń 35-shi jalpy otyrysyn ótkizdi. Memleket basshysy barlyq delegattarǵa Sheteldik ınvestorlar keńesiniń 35-shi plenarlyq otyrysyna qatysqandary úshin rızashylyǵyn bildirip, onyń birinshi halyqaralyq Astana forýmymen birge ótýiniń sımvoldyq máni bar ekenin atap ótti.
Kezdesý taqyryby ekonomıkanyń tsıfrlyq transformatsııasy boldy. Qazaqstan Prezıdenti óz sózinde geosaıası shıelenis pen ósip kele jatqan protektsıonızm álemdik ekonomıkany ózgertip jatqanyn erekshe atap ótti. Degenmen, ýaqyt kórsetkendeı, árbir daǵdarys jańa múmkindikterdi de ákeledi.
