7 sáýir. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Búkilálemdik densaýlyq kúni
Jyl saıyn 7 sáýir kúni atap ótiledi, sebebi 1948 jyly dál osy kúni Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń (DDU) Jarǵysy kúshine endi. Sol tarıhı ýaqyttan beri álemniń 194 eli DDU-nyń múshesi boldy. Densaýlyq kúnin jyl saıyn atap ótý dástúri 1950 jyldan bastap engizildi. Densaýlyq saqtaý uıymdary bul kúndi saladaǵy ártúrli taqyryptarǵa arnap ótkizedi.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1918 jyly «Zvezda Prıırtıshıa» gazetiniń alǵashqy sany jaryq kórdi. Basylym halyqqa oblys aýmaǵyndaǵy, qala jáne elde bolyp jatqan oqıǵalar jaıly habar berip, qoǵamdyq pikir qalyptastyrýǵa qyzmet etti. Gazettiń o bastaǵy ataýy «Obedınenıe» bolatyn. Gazettiń búgingi ujymy aǵa býynnan mura bop kele jatqan dástúrlerdi damyta otyryp, Ertis óńirindegi halyqtyń shynaıy tarıhı jylnamasyn qalyptastyrýǵa súbeli úles qosýda.
1992 jyly Qazaqstan Respýblıkasy men Shvetsııa Koroldigi dıplomatııalyq qarym-qatynas ornatý týraly nota almasty. Shvetsııa Koroldigi – Skandınavııa túbeginde ornalasqan Soltústik Eýropadaǵy memeleket. Aýmaǵy – 447 435 km². Astanasy – Stokgolm. Shvetsııa ekonomıkasy - ártaraptandyrylǵan jáne básekege qabiletti. Shved kásiporyndary taýarlardyń eń kóp túrin shetelge satady. El jyldan jylǵa oń saýda saldosyn saqtap keledi.
2000 jyly aqyn Oljas Súleımenovtyń «Jazý tili» kitaby jaryq kórdi. Bul eńbek zertteýshiniń «1001 sóz» etımologııalyq sózdigine daıyndyq retinde jazyldy. Avtor osy eńbekti jazarda aldyna fılologııa ǵylymyn jańa satyǵa kóterip, olqylyqtardyń ornyn toltyrýdy maqsat etip qoıǵan.
2005 jyly «Qazposhta» aktsıonerlik qoǵamy Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda memlekettik tańbalardy poshtalyq tólemge engizdi. Bul «Qazaqstan Respýblıkasy Konstıtýtsııasynyń qabyldanýyna 10 jyl» nomınaly bir, eki, úsh, segiz, on teńge, jáne «A» lıterasymen (Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyndaǵy jer betindegi kólikpen salmaǵy 20 gramǵa deıin jaı hatty jiberý tarıfynyń nomınaly) nomınaly 50 jáne 65 teńge standartty poshta markalary. Bezendirýshisi - Igor Makıenko.
2005 jyly ál Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń jýrnalıstıka fakýltetinde qazaqtyń alǵashqy kásibı jýrnalıstıkasy men baspasóziniń negizin qalaýshylar - Alash ardaqtylary Álıhan Bókeıhan, Ahmet Baıtursynuly, Mirjaqyp Dýlatovtyń músin-barelefiniń ashylý rásimi ótti.
2008 jyly Pavlodarda talantty sportshy jáne pedagog, Qazaqstannyń úzdik jattyqtyrýshylarynyń biri Batyrbek Seısenbaevqa arnalǵan memorıaldyq taqta ornatyldy. KSRO-nyń sport sheberi, búkilodaqtyq dárejedegi sýdıa, dzıýdo, sambo jáne qazaq kúresinen júzden astam sheberdi daıyndaǵan. Batyrbek Seısenbaevtyń jigerliliginiń jáne onyń shákirtteriniń halyqaralyq sport alańdaryndaǵy nátıjeleriniń arqasynda, 1985 jyly Pavlodarda dzıýdo kúresi boıynsha «Batyr» Olımpıadalyq qorynyń mamandandyrylǵan balalar-jasóspirimder mektebi ashyldy.
2010 jyly Beıbitshilik jáne kelisim saraıynda biregeı fotokórme ashyldy. Qazaqstanda alǵash ret osy kórmede 1500-2000 jyl ómir súrgen bizdiń arǵy ata-babalarymyzdyń sýretteri usynyldy.
2010 jyly Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev BUU-nyń Bas hatshysy Pan Gı Mýndy birinshi dárejeli «Dostyq» ordenimen marapattady. Nursultan Nazarbaev «Dostyq» ordeni jahandyq deńgeıdegi beıbitshilikti, áleýmettik ádilettilikti jáne turaqty damýdy ilgerletýge aıyryqsha úles qosqany úshin berilgenin atap kórsetti.
2012 jyly tanymal qazaqstandyq sportshy Ashat Qaratabanov halyqaralyq ekspedıtsııa quramynda Soltústik polıýste bolyp, muzdy aımaqtyń aspanynda qazaq eliniń kók baıraǵyn jelbiretti. Olar Soltústik polıýsti baǵyndyrǵannan keıin Norvegııanyń Shpıtsbergen arhıpelagyndaǵy Longıır qalasy arqyly Máskeýge jetti.
2014 jyly Ulybrıtanııadaǵy Qazaq ádebıetiniń aptalyǵy aıasynda belgili qazaq dramatýrgi Dýlat Isabekovtiń «Ókpek jolaýshy» atty pesasy London teatrynda sahnalandy.
2016 jyly Túrkııanyń Erzýrým qalasyda Atatúrik atyndaǵy ýnıversıtettiń rektory, professor Hıkmet Kochak aqyn, túrki áleminiń tanymal qoǵam qaıratkeri, «Mádenıet» qorynyń prezıdenti Oljas Súleımenovke ýnıversıtettiń qurmetti doktory ataǵyn berdi.
Bul ataq oǵan mádenıetaralyq dıalogty damytýǵa, halyqtar dostyǵyn nyǵaıtýǵa sińirgen eńbegi jáne túrkitaný salasyndaǵy kópjyldyq jemisti zertteýleri úshin berildi.
2021 jyly jyr alyby Jambyldyń majar tilindegi tuńǵysh jyr jınaǵy jaryq kórdi. Uly dala jyrshysynyń 175 jyldyq mereıtoıy aıasynda jaryq kórip otyrǵan «Jambyl jyrlary – Dzsambul muvei» jınaǵy qazaq-majar tilderinde salystyrmaly tártippen berilgen óleńdermen qatar, mazmundy zertteý maqalalardy da qamtyǵan.
2021 jyly álemniń birneshe dúrkin rekordshysy qazaqstandyq alyp kúsh ıesi Sergeı Tsyrýlnıkov kalıbrlengen taǵany jyldamdyqqa ııýden rekord ornatty. Sportshynyń rekordyn Gınnes rekordtar kitabynyń Qazaqstandaǵy tirkeýshi qyzmetkeri tirkep, resmı túrde bekitti.
2021 jyly Mádenıet pen ǵylym salasyndaǵy uzaqmerzimdi yntymaqtastyq baǵdarlamasyn júzege asyrý jumystary aıasynda Ázerbaıjannyń ǵylym akademııasyndaǵy Ortalyq ǵylymı kitaphanasynda «Qazaq ádebıeti aptalyǵy» ashyldy.
2022 jyly Qaraǵandy oblystyq tarıhı-ólketaný murajaıynda «Ǵarysh. Ǵaryshkerler. Qaraǵandy - ǵarysh aılaǵy» kórmesi ótti. Onda tuńǵysh ǵaryshker ıÝrıı Gagarınniń sóılegen sózi jazylǵan jazba, ǵaryshkerlerdiń qoltańbasy qoıylǵan fotosýretter jáne ǵaryshqa ushqan tuńǵysh qazaqstandyq Toqtar Áýbákirovtiń áskerı formasy qoıylǵan.
