7 qazan. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Halyqaralyq laıyqty eńbek áreketteri kúni
2008 jyldan bastap Halyqaralyq kásipodaqtar konfedereatsııasynyń bastamasymen jáne Halyqaralyq eńbek uıymynyń belsendi qoldaýymen jyl saıyn atap ótiledi. Bul kúnniń basty mindeti – álemdegi barlyq kásipodaqtardy laıyqty eńbekti qorǵaý úshin bir kúnde jumyldyrý. Jyl saıyn 7 qazanda búkil álem boıynsha laıyqty eńbek quqyǵyn qoldaýǵa baǵyttalǵan kóptegen sharalar ótedi.
Halyqaralyq úsh tarmaqty júıke nevralgııasy kúni
Úsh tarmaqty júıke nevralgııasy – adam janyna qatty batatyn aýrýlardyń biri. Halyqaralyq úsh tarmaqty júıke nevralgııasy kúni – osy aýrý týraly kóbirek aqparat taratýdyń jaqsy tásili. Ol týraly aqparat taratý naýqany 2013 jyly bastaldy, oǵan TNnME (Úsh tarmaqty júıke nevralgııasy jáne MEN) uıymyn muryndyq boldy.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1946 jyly Almatydaǵy Qazaq opera jáne balet teatrynda «Birjan - Sara» operasynyń premerasy qoıyldy. Operanyń avtory - M.Tólebaev, lıbrettosyn Q.Jumalıev jazǵan. Alǵashqy qoıylymdaǵy Birjan beınesin Á.Úmbetbaev somdasa, Sarany K.Baıseıitova oınady. «Birjan - Sara» - kóp aktili lırıkalyq-dramalyq opera. Onyń negizine XIX ǵasyrda ómir súrgen aqyn, ánshi-kompozıtor Birjan sal men Sara aqynnyń aıtysy alynǵan. Operaǵa 1949 jyly KSRO Memlekettik syılyǵy berilgen.
1993 jyly QR Joǵarǵy Keńesi Prezıdıýmy Kókshetaý qalasy jáne oblysynyń orys tilindegi «Kokchetavskaıa oblast» ataýyn «Kokshetaýskaıa oblast», al «Kokchetav» ataýyn «Kokshetaý» dep qoldaný týraly Qaýly qabyldady. Kókshetaý qalasy Kókshetaý qyratynyń teriskeıinde, Qopa kóliniń jaǵasynda ornalasqan, búginde Qazaqstan Respýblıkasy Aqmola oblysynyń ákimshilik ortalyǵy.
1993 jyly Almatyda jazýshy Іlııas Esenberlınniń murajaıy ashyldy.
1997 jyly QR Úkimetiniń №1419 Qaýlysymen arnaıy tele-, radıohabar taratý sýbektisi retinde «Qazteleradıo» Respýblıkalyq memlekettik qazynalyq mekemesi quryldy, onyń negizgi mindeti retinde «teleradıobaǵdarlamalardy jáne basqa teleradıohabarlardy taratý» belgilendi.
1998 jyly «Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýtsııasyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańymen QR Konstıtýtsııasyna ózgerister engizildi. Atap aıtqanda, Prezıdent ókilettiginiń jańa merzimi bekitildi – 7 jyl. Jas shekteýleri de ózgertildi: tómengi meje – qyryq jastan kem emes, joǵary meje – shektelmegen.
1999 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń Qaýlysymen Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq muraǵat qory týraly ereje bekitildi.
1999 jyly Berlın kósheleriniń birine qazaqtyń uly aqyny Abaı esimi berildi.
2005 jyly Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetinde iri túrkitanýshy ǵalym, etnograf Lev Gýmılevtiń murajaı-kabıneti ashyldy. Munda L.Gýmılevtiń búkil shyǵarmalary toptastyrylǵan. Olardyń ishinde «Qazaq etnosynyń shyǵý tarıhy» qoljazbasy men «Etnogenez ben Jer bıosferasy» atty doktorlyq dıssertatsııasynyń túpnusqasy da bar. Sondaı-aq Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń eýrazııashyldyq ıdeıasyn qoldaıtyn birqatar eńbekteri qoıylǵan. Kabınettiń ashylý rásiminde ǵalymnyń zaıyby N.Gýmılevanyń jıeni M. Novgorodova eýrazııashyl jannyń óz týyndylaryn basqan «Continental» jazý mashınkasyn murajaıǵa tapsyrdy.
2009 jyly Astanada Shveıtsarııa Konfederatsııasynyń Qazaqstandaǵy elshiligi ashyldy.
2011 jyly Monako knıazdiginde hanzada Alber-ІІ, Premer-Mınıstr Mıshel Roje, sonymen qatar syrtqy saıasat vedomstvosynyń basshysy Joze Badıa men ózge de mınıstrlerdiń qatysýymen Qazaqstan Respýblıkasynyń Qurmetti konsýldyǵy ashyldy.
2013 jyly Kıshınevte ótken Táýelsiz memleketter dostastyǵy memlekettik aqparat agenttikteri basshylary keńesiniń XVII otyrysynda «QazAqparat» HAA «TMD-ǵa 20 jyl» mereıtoılyq medalimen marapattaldy. Nagrada TMD-ǵa qatysýshy memleketterdiń yqpaldastyǵyn damytýǵa qosqan úlesi úshin berildi.
2014 jyly «Global e-Government Forum 2014» Halyqaralyq forýmynyń aıasynda BUU nusqasy boıynsha elektrondyq úkimetti damytýda úlken jetistikterge jetken elderdi marapattaý ótti. Qazaqstan «Teńizge joly joq damýshy elder» atalymy boıynsha jeńimpaz ataldy.
2015 jyly Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde halyqaralyq «Bolashaq» stıpendııasynyń alǵashqy Til mektebi quryldy. Osy mekteptiń negizgi seriktesi Brıtandyq keńes bolyp tabylady. Mektep jumysy aǵylshyn tilin oqytýdyń «6+6»jańa formatyn usynady, onda alǵashqy 6 aıda «Bolashaqtyń» kvotalyq stıpendıattary aǵylshyn tilin Qazaqstanda, qalǵan 6 aıda shetelde oqıdy.
2019 jyly Soltústik Qazaqstan oblysynda ónimi eksportqa baǵyttalǵan kásiporyndardy biriktiretin «Qyzyljar» atty arnaıy ekonomıkalyq aımaq quryldy. Bul – Qazaqstan men Reseı Federatsııasynyń shekaralas óńirlerinde ashylyp otyrǵan alǵashqy jáne jalǵyz arnaıy ekonomıkalyq aımaq. Nátıjesinde, azyq-túlik ónimderi, qurylys materıaldary, jıhaz, elektronıka men mashına jasaý óndirisi bir jerde bolady.
2021 jyly Qyrǵyzstan Respýblıkasynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Mádenıet kúnderiniń ashylýy boldy. Baǵdarlamanyń alǵashqy sharasy Bishkektegi «Manas» kınoteatrynyń zalynda ótken Qazaqstan kınosynyń kúnderimen bastaldy.
2021 jyly Qyrǵyzstanda «Abaı úıi» mádenı-iskerlik ortalyǵynyń ashylýy ótti, onyń negizgi ustanymy sheteldegi qazaq ulttyq mádenı ortalyqtaryn bir jelige biriktirý, ulttyń mádenı murasyn keńinen nasıhattaý, Qazaqstanmen iskerlik jáne gýmanıtarlyq baılanystardy nyǵaıtý. Sheteldik qazaqtardy, sondaı-aq shetelge qazaqstandyq bıznesti ilgeriletý, tarıhı otanyna kóshýge nıet bildirgen qandastarymyzdy elge qaıtarýǵa daıyndaý.
2021 jyly Qazposhta Qazaq radıosynyń 100 jyldyǵyna oraı jańa poshta markasyn tanystyrdy. «Este qalarlyq jáne mereıtoılyq datalar» serııasynan 26h18 mm ólshemdi poshta markasy 2 mıllıon dana taralymmen shyǵaryldy. Markanyń nomınaly – 100 teńge.
