62 jyl toılanbaǵan Naýryz qazaq eline qalaı oraldy
ALMATY. KAZINFORM — Bıyl Qazaqstanda Naýryz merekesiniń toılanyp júrgenine 37 jyl tolady. Osy oraıda Kazinform agenttigi 1988 jyly Almatyda kóktem merekesi qalaı atalyp ótkenin eske aldy.
Naýryz — Orta Azııa jurty, onyń ishinde túrik halyqtary ejelden atap ótip kele jatqan merekeli data. Alaıda 1926 jyly keńestik bılik oǵan tyıym salyp, arada 62 jyl ótkende tek 1988 jyldan bastap Qazaqstanda qaıta toılana bastady.
Osy jyly Almatyda Naýryz merekesin uıymdastyrýǵa atsalysqan tulǵalardyń biri — Eleýsiz Janpeıisuly. Ol bul kezde qalanyń mádenıet basqarmasyn basqaryp, merekelik is-sharalardyń kórkemdik jetekshisi qyzmetin atqaryp júrgen.
— Dinge qarsy kúrestiń keńestik saıasaty áserinen ulttyq salt-dástúrge baılanysty mádenı is-sharalarǵa da tyıym salyndy. Sondyqtan elimizde Naýryz 62 jyl boıy toılanbady. Alaıda otbasy sheńberinde bul mereke kópshilikke jarııa etilmeı toılana beretin. 1988 jyly bizdiń bólimge Almaty qalalyq atqarý komıteti tóraǵasynyń orynbasary Jibek Ámirhanovadan Frýnze (qazirgi Medeý) aýdany sheginde Naýryz merekesin uıymdastyrýǵa resmı ókim keldi, — dep esine alady Eleýsiz Janpeıisuly.
Onyń aıtýynsha, Naýryz merekesin qaıta jańǵyrtý ıdeıasy alǵash ret Jazýshylar odaǵynda ótken jınalysta sóz bolǵan. Oǵan aqyn Muhtar Shahanovtyń «Lenınshil jas» gazetine bergen suhbaty jáne etnograf Toqtasyn Ómirzaqovtyń «Gorızont» jáne «Órken» gazetterinde shyqqan maqalasy túrtki bolǵan.
Merekeniń qaıta jandanýyna Qazaqstannyń Ortalyq komıtetiniń ıdeologııa jónindegi hatshysy bolǵan Ózbekáli Jánibekov te yqpal etti. Ol Ortalyq komıtettiń birinshi hatshysy Gennadıı Kolbınge Naýryzdyń mańyzyn túsindirip, ony atap ótýge ruqsat alady.
Osylaısha qazaq jerine qaıta oralǵan Naýryz 1988 jyly naýryz aıynda emes, sáýirdiń sońyna qaraı toılandy.
Sol jyly merekeni tek Almatynyń búgingi bir aýdany aýmaǵynda, Almaty oblysynyń Jambyl aýdanynda jáne Qyzylorda oblysynyń Shıeli aýdanynda atap ótýge ruqsat berildi. Mereıli meıram alǵash Uzynaǵash aýylynda uıymdastyryldy, bul týraly Ózbekáli Jánibekov «Jańǵyryq» kitabynda jazǵan.
«Uzaq úzilisten keıin 1988 jyly jurt bastamasymen alǵash ret Almaty oblysynda jáne Almaty qalasynda Naýryz meıramy ótti. Jambyl aýdanynda Naýryzdy qarsy alýǵa qazaq eposy men halyq ertegileriniń keıipkerleri — Aldar Kóse, Jırenshe men Qarashash sulý, Mystan kempir, Dáýqara, Kańbaq shal, Tazsha bala jáne basqalary qatysty. Teatrlandyrylǵan qoıylymnan keıin aýdanda turatyn 36 ulttyń adamdary ulttyq án-bıin oryndap, qolóner buıymdaryn kórmege qoıdy, ulttyq taǵamdar ázirledi. Sporttyq is-sharalar, ásirese, at jarysy zor qyzyǵýshylyq týǵyzdy. Naýryz qalashyǵynda suranysqa ıe taýarlardy satý boıynsha jármeńke uıymdastyryldy», — dep jazady Ózbekáli Jánibekov.
Almatyda alǵashqy Naýryz qalaı toılandy?
Eleýsiz Janpeıisulynyń aıtýynsha, mereke qalalyq mádenıet basqarmasynyń qarajatyna uıymdastyrylǵan. Sondaı-aq is-sharaǵa stýdentter men jastardy qosa alǵanda, eriktiler qoldaý kórsetip, atsalysqan. Naýryzda dástúrli kóshpeli kerýen sherýin ótkizý jóninde sheshim qabyldanǵan. Al Ortalyq mádenıet jáne demalys saıabaǵynda kıiz úı tigilip, altybaqan ornatylǵan.
— Aýmaqty Tólebek Muqashevtiń basshylyǵymen «Goroformlenıe» uıymy bezendirdi. Halyqtyń «Bir tal kesseń, on tal ek», «Bulaq kórseń, kózin ash» mátelderi jazylǵan bannerler daıyndaldy. Saıabaqqa aǵash otyrǵyzyldy, al jastar aryqtardy tazartýǵa kómektesti. Sýretshi Bek Ibraev merekeniń emblemasy — aýzynda gúldengen alma butaǵy bar ulýdy beıneledi. Baspahanada paket pen shaqyrý bıletteri jasaldy, al bir jeke kompanııa qonaqtarǵa tegin kádesyılar taratty. Saıabaqqa kireberiste naýryz kójesi bar eki úlken quty qoıyldy. Ony ulttyq kıim kıgen áıel elge quıyp berip otyrdy. Biraq 350 tabaq bárine jetpeı, sondyqtan folklortanýshy Mardan Baıdildaev óz aqshasyna kóbirek kóje pisirý úshin azyq-túlik satyp aldy, — deıdi Eleýsiz Janpeıisuly.
Aıtýynsha, merekeni toılaýǵa kelgen adamdardyń qarasy bastapqyda boljanǵannan áldeqaıda kóp bolǵan. Meıram kezinde aqsaqaldar jınalǵan jurtqa batasyn berip, jastar ulttyq oıyndarǵa qatysqan.
— Adamdar meıramdy qushaq jaıa qýana qarsy aldy. Barlyq sheneýnikterdiń ishinen sahnaǵa qalalyq atqarý komıteti tóraǵasynyń orynbasary Jibek Ámirhanova ǵana shyqty, ol aqsaqaldarmen birge sóz sóıledi, — dedi Eleýsiz Janpeıisuly.
1988 jylǵy Naýryz toıy týraly Kazinform tilshisine meıramnyń rejısseri bolǵan Áýbákir Rahymov ta áńgimelep berdi.
— Qadyr Jetpisbaev ekeýmizdi rejısser retinde shaqyryp, merekeniń stsenarııin jazýdy jáne onyń tujyrymdamasyn oılastyrýdy tapsyrdy. Ýaqyt az edi. Bir aıdan az ýaqytta kóp is tyndyrý qajet boldy. Biz qazaq halqynyń barlyq salt-dástúrin kórsetýge tyrystyq, óıtkeni Naýryz alǵash ret toılandy jáne jalpy respýblıkalyq merekege aınalýǵa tıis edi. Sondyqtan onyń erekshe mańyzyn atap ótý, halyqtyń rýhanı murasyn kórsetý mańyzdy boldy, — deıdi Áýbákir Rahymov.
Stsenarıı boıynsha mereke jaz ben kúnniń beınesi «Tabysqan» jáne qys pen tún beınesi «Jymystan» arasyndaǵy kúres kórsetiletin kireberistegi qoıylymnan bastaldy.
Keıin qonaqtardy qazaq ertegileriniń keıipkerleri, sondaı-aq batyrlar men alyptar qarsy aldy. Ár altybaqannyń janynda «seltetkizer» jáne «uıqyashar» dástúri ótkizildi. Meıram aýmaǵynda umytylǵan ulttyq oıyndar — asyq atý, arqan tartý, «buqa tartý» qaıta jandandy.
Sahnada dástúrli án-jyr, terme aıtylyp, kúı tartyldy. Aıtys ta boldy. Án-kúıden bólek maqal-mátelder men jańyltpashtar baıqaýy ótti. 1988 jyly kúntizbege sáıkes ulý jyly bolǵandyqtan, ulý beınesi bar kerýen saıabaqtan Abaı eskertkishine deıin sherý jasady.
— Bir sát esimnen shyqpaıdy: Biz merekeni qadaǵalap, alańda júrgende Jibek Ámirhanovamen kezdestim. Ol qýanyshtan kózine jas alyp: «Aqyry Naýryz qaıta oraldy», - dedi. Sonda bul shynymen keremet kún ekenin túsindim. Biz ulttyq merekemizdi, dástúrli jyl basyn qaıta jandandyrdyq, — deıdi Áýbákir Rahymov.
Basqa óńirlerge úlgi bolý úshin Naýryz alǵash ret sol kezdegi astana — Almatyda ótkizildi. Mereke el ishinde zor qyzyǵýshylyq týdyryp, 1989 jyly respýblıka boıynsha toılandy. Al 1990 jyldan bastap kórshi elder de merekeni atap óte bastady.
1989 jylǵy Naýryz qalaı este qaldy?
1989 jyly Naýryzdy toılaýǵa aldyn ala daıyndyq bastalǵan, biraq kenetten qala bıligi ony ótkizýge tyıym saldy.
— Oblystyq partııa komıteti: «Bıyl toılaýǵa bolmaıdy», - dep málimde jasady. Biz partııa komıtetterine birneshe ret júginip, Naýryzdyń mańyzdylyǵyn dáleldedik. Sol kezde partııanyń ekinshi hatshysy Shárip Omarov boldy. Ol bizdi qoldap, merekeniń mańyzdylyǵyn oblystyq komıtet deńgeıinde túsindirip, ruqsat aldy, — deıdi Eleýsiz Janpeıisuly.
Dese de, merekeni ortalyq alańda ótkizýge ruqsat etilmegen. Sondyqtan bul jyly Naýryz Ortalyq stadıonnyń janynda jáne Q. Sátbaev kóshesindegi avtoturaqta uıymdastyryldy.
1989 jyly merekelik sherý qazirgi Astana alańynan bastalyp, Abylaı han kóshesimen Abaı dańǵylyna deıin baryp, odan Ortalyq stadıonǵa jetti. Sherýge bezendirilgen 19 kólik qatysty, onda ulttyq kıim kıgen ártister otyrdy.
Kazinform agenttiginde 43 jyldan astam ýaqyt jumys istep kele jatqan fotograf Aleksandr Pavskıı bul oqıǵalardy óz obektıvine túsirip alǵan. Fototilshi sol kúnderdi bylaı dep esine alady:
— Meıram turǵyndar úshin naǵyz qýanysh boldy. Adamdar merekeni toılaýǵa asyǵa ári erekshe kóńil kúımen bardy. Tez plenkany alyp, fotosýretterdi tańdap, redaktsııalarǵa taratý úshin biz qyzý jumys istedik. Halyq túnge deıin saýyq-saıran qurdy. Mereke jańarý mazmunymen ulttyq naqyshta ótti. Adamdarda tıtteı de jasandy emotsııa bolǵan joq. Bul merekeni taspalaý jeńil jáne kóńildi boldy.
Resmı bekitilgen mereke
1991 jyly 15 naýryzda Qazaq KSR Prezıdentiniń Jarlyǵy shyqty. Ol boıynsha 22 naýryz resmı túrde «Naýryz meıramy» bolyp jarııalandy. Qazaqstan táýelsizdik alǵannan keıin mereke alǵash ret Almatynyń jańa alańynda uıymdastyryldy.
1993 jyldan bastap M. Áýezov, Ǵ. Músirepov jáne Uıǵyr teatrlary ártisteriniń qatysýymen «Naýryznamanyń» teatrlandyrylǵan qoıylymdary ótkizile bastady.
Birneshe jyl boıy Almatydaǵy Respýblıka saraıynyń ishki bóligi qazaq aýylyna aınaldy: onda 41 kıiz úı tigilip, naýryz kóje qoıylǵan dastarhan jaıyldy. Osy aýylǵa shet memleketterdiń elshileri shaqyrylyp, olarǵa qazaqtyń salt-dástúri tanystyryldy.
2001 jyly Naýryz memlekettik merekeler tizimine engizildi. 2009 jyldan bastap meıram úsh kún qatarynan toılana bastady.
2010 jyly BUU Bas Assambleıasynyń 64-shi sessııasynda 21 naýryz resmı túrde «Halyqaralyq Naýryz kúni» dep jarııalandy.
2021 jyly Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Ulttyq kıim kúni men «Kórisý» dástúrin qosa otyryp, merekeni 14-23 naýryz aralyǵynda keńeıtýdi usyndy.
Búgingi kúni Naýryz — Qazaqstannyń basty meıramdarynyń biri. Kún men tún teńeletin Ulystyń uly kúnin besiktegi baladan eńkeıgen qartqa deıin asyǵa kútedi.
Eske salaıyq, munyń aldynda Almatyda bıylǵy Naýryz qalaı toılanatyny belgili bolǵan edi.