550 jyldyq saıası jaǵynan da, rýhanı jaǵynan da eń oryndy merekelerdiń biri - D. Isabekov

None
None
ALMATY. QazAqparat - «550 jyldyq jalań uran emes, saıası jaǵynan da, rýhanı jaǵynan da eń oryndy ótip jatqan merekelerdiń biri. Bul týraly ol búgin Almatyda «Qazaq eli» anımatsııalyq fılmi jaıly ótkizilgen baspasóz máslıhaty barysynda málimdedi.

«Ótkendi túgendeý kerek. Tarıhymyz jaıly birneshe pikir bar. Balalardyń mıyn qatyryp jiberdik. Otanyńdy súı degenmen balalar súıe qoımaıdy. Ol úshin tarıhymyzdy balalarymyzdyń kóz aldynan ótkizýimiz kerek. Myna «SAQ» kınostýdııasynyń jarnamasyn kórip súısindim. Stsenarııin kúni keshege deıin talqyladyq», - dedi jazýshy Dýlat Isabekov.

Fılmniń rejısseri Batyrhan Dáýrenbekovtiń aıtýynsha, jańa týyndynyń basty ereksheligi, orta ǵasyrlardaǵy Qazaq elinde dala mádenıetinen bólek qala mádenıetiniń de gúldengenin kórsetý.

«Qazaqtyń tarıhyn kórsetý kezinde kıiz úımen ǵana shektelip qalamyz. Orta ǵasyrlarda qazaq jerinde óte iri qalalar bolǵan. Otyrardaǵy kitaphanany alsaq, álemdegi eń iri kitaphana bolǵan desedi. Mýltfılmde úlken saraılardy, elshilikterdi qabyldap jatqanyn kórsetemiz. Bul dúnıe balalarǵa arnalyp jasalǵan soń kishkentaılardy jalyqtyryp almas úshin qyzyqty ıýmor keltirilgen», - dedi fılmniń rejısseri Batyrhan Dáýrenbekov.

Jańa mýltfılm 1456-1465 jyldar aralyǵyndaǵy Qazaq handyǵynyń qalyptasý kezeńin qamtıdy.

Balalardyń qyzyǵýshylyǵyn arttyrý maqsatynda fılmde Kereı men Jánibektiń bala kezderinde bastarynan ótken qyzyqty oqıǵalary kórsetiledi. Tolyq hronometrajy 1 saǵattan asady.

Fılmniń premerasy táýelsizdik kúninde barlyq kınoteatrlarda ótedi.

Сейчас читают
telegram