5 qazan. Jylnama
Kazinform oqyrman nazaryna 5 qazanǵa arnalǵan ataýly kúnder men este qalar oqıǵalar kúntizbesin usynady.
ATAÝLY KÚNDER
Dúnıejúzilik muǵalimder kúni
1994 jyly ıÝNESKO qurǵan onyń mıssııasy qoǵamdaǵy muǵalimderdiń ornyna nazar aýdarý. Bul halyqaralyq kúnniń datasy kezdeısoq tańdalǵan joq: 1966 jyly 5 qazanda ıÝNESKO jáne Halyqaralyq eńbek uıymy shaqyrǵan konferentsııada muǵalimderdiń eńbek jaǵdaılaryn anyqtaıtyn birinshi halyqaralyq qujat – «Muǵalim mártebesi týraly» usynym qabyldandy.
Qazaqstanda muǵalimder kúni
2023 jyldan bastap Qazaqstanda 5 qazanda muǵalimderdiń kásibı merekesi – Muǵalimder kúni atalyp ótedi. Tıisti qaýlyny Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti qabyldady. Bul datany merekeleý dúnıejúziniń 100-den astam elinde 5 qazanda atap ótiletin Dúnıejúzilik muǵalimder kúnimen sınhrondalady.
ESTE QALAROQIǴALAR
1868 jyly Taldyqorǵan qalasy óz tarıhyn bastady, sol attas qystaýda (qystaý) Gavrılovskoe aýyly irgetasy qalanyp, birte-birte shaǵyn qalashyqqa aınaldy. 1920 jyly eldi meken Taldy-Qorǵan (qazaqsha «tal qorǵan» degendi bildiretin «Taldyqorǵan» túpnusqa sóziniń oryssha balamasy) dep ataldy.
30-shy jáne 40-jyldardyń basynda aýyl Taldy-Qorǵan oblysynyń ortalyǵy bolsa, 1944 jyldan bastap tolyqqandy qalaǵa aınaldy. 1967 jyldyń ózinde qala búkil oblys ortalyǵyna aınaldy. 2001 jyldyń 22 qyrkúıeginde Almaty oblysynyń astanasy Almaty qalasynan Taldyqorǵanǵa kóshirilip, bul data qalanyń jandanýynyń bastaýy boldy. 2022 jyldyń 8 maýsymynan bastap qala Jetisý oblysynyń ákimshilik ortalyǵyna aınaldy.
1930 jyly Almatyda Qazaq aýyl sharýashylyǵy ınstıtýty (qazirgi Qazaq memlekettik agrarlyq ýnıversıteti) ashyldy.
Bastapqyda ınstıtýtta 2 fakýltet (astyq jáne tehnıkalyq daqyldar), 11 kafedra boldy, onda 131 stýdent bilim aldy, 42 oqytýshy jumys istedi. Alǵashqy bitirý 1933 jyly boldy – 78 adam joǵary bilim aldy (onyń ishinde 20 qazaq), onyń 51-i agronom, 27-i jemis-kókónis ósirýshi.
1992 jyly BUU Bas Assambleıasynyń 47-sessııasynda AÓSShK shaqyrý ıdeıasy alǵash ret aıtyldy.
Bastamanyń máni Azııa kontınentinde qaýipsizdikti qamtamasyz etýdiń tıimdi jáne ámbebap qurylymyn qurýǵa umtylý boldy, munda álemniń basqa aımaqtarynan aıyrmashylyǵy, uqsas mehanızm áli qalyptaspaǵan.
Jahandyq damýdyń kúrdeli jaǵdaıynda AÓSShK-niń ınstıtýtsıonaldyq qalyptasýy men nyǵaıýynyń aldynda uzaq talqylaýlar, pikirtalastar jáne ortaq negizderdi qajyrly izdeý boldy. Birinshi kezdesý 1993 jyly sáýirde ótti.
1993 jyly Almaty qalasynda qazaqtyń aqyny, jazýshysy, aýdarmashysy Jumeken Nájimedenov (1935-1983) turǵan úıge eskertkish taqta ornatyldy.
Nájimedenov Jumeken Sabyruly – Qazaqstan Respýblıkasy Gımniniń mátininiń avtory. «Meniń Qazaqstanym» ániniń sózin ol shyǵarmashylyq jolynyń basynda, 21 jasynda jazǵan. Odan keıin kompozıtor Shámshi Qaldaıaqov «Meniń Qazaqstanym» poemasyna mýzyka jazdy. Jamal Omarovanyń oryndaýyndaǵy án kópshiliktiń kóńilinen shyqty, ánuranǵa aınaldy. Jumeken Nájimedenov shyǵarmalary kóptegen tilderge aýdarylyp, jaryq kórdi. Óz kezeginde aqyn A.Voznesenskıı, E.Evtýshenko, N.Hıkmet jáne basqalardyń shyǵarmalaryn qazaq tiline aýdarǵan.
2007 jyly Dýshanbede TMD-ǵa múshe memleketterdiń kóshi-qon organdary basshylarynyń keńesi quryldy. Onyń quramyna Qazaqstan, Reseı, Belarýs, Ázirbaıjan, Armenııa, Qyrǵyzstan, Tájikstan jáne Ózbekstan kóshi-qon organdarynyń basshylary kiredi. Keńes Táýelsiz Memleketter Dostastyǵynyń salalyq yntymaqtastyǵy organy bolyp tabylady jáne kóshi-qon saıasaty salasyndaǵy ózara is-qımyldy úılestirýdi jáne máselelerdi sheshýdi qamtamasyz etýge arnalǵan.
2011 jyly Gomel qalasynda Qazaq kınosynyń kúnderi ótti. Ashylý saltanatyna rejısser Sergeı Bodrov, Ivan Passer jáne Talǵat Temenov trıosynyń «Kóshpendi» tarıhı dramasy tańdaldy. Sonymen qatar, kórermen nazaryna «Qazaqfılm» kınostýdııasynyń úzdik fılmderi, sonyń ishinde «Kardıogramma» dramasy men «Mahabbat ıronııasy» romantıkalyq komedııasy usynyldy.
2012 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń janyndaǵy Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmeti quryldy, onyń negizgi maqsaty memlekettik organdardyń aqparattyq jumysynda ózara is-qımyldyń tıimdi tetigin qurý, sondaı-aq memlekettik organdardyń ózara tıimdi árekettesýi úshin jaǵdaı jasaý bolyp tabylady. agenttikter men buqaralyq aqparat quraldary. Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde turaqty túrde ótkiziletin brıfıngter Qazaqstannyń áleýmettik-ekonomıkalyq jáne saıası damýynyń ózekti máseleleri boıynsha memlekettik organdar ókilderi men jurtshylyqtyń jýrnalıstermen baılanysynyń negizgi alańyna aınaldy.
2013 jyly Kókshetaýda ótken halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııada han Abylaıdyń urpaqtary uly babanyń bıýstin syıǵa tartty. Han urpaqtarynyń ókili konferentsııany uıymdastyrýshylarǵa Qazaqstanda búkil qazaq halqynyń ata-babalarynyń esimderi qurmetpen atalyp jatqany úshin alǵysyn bildirdi. Abylaı (1711-1781) – búkil qazaq handyǵynyń hany, búkil júzder moıyndaǵan, Kórkem Ýálı-Sultannyń uly, Abylaı hannyń nemeresi Qansher, Baraq hannyń urpaǵy (9-býynda).
2016 jyly basty keıipkerge aman qalýǵa jáne úıine qaıtar joldaǵy qıyn synaqtardy jeńýge kómektesetin ana mahabbatynyń kúshi týraly hıkaıaǵa negizdelgen «Anaǵa aparar jol» fılmi «Eýrazııa kópiri» festıvaliniń Gran-prıin aldy. Úzdik áıel róli júldesi basty keıipkerdi somdaǵan Altynaı Nógerbekke buıyrdy. Festıval qonaqtary men qatysýshylary Reseı, Ýkraına, Belarýs, Italııa, Germanııa, Serbııa, Qazaqstan, Qytaı, Ońtústik Koreıa, Belgııa, Úndistan, Armenııanyń kınematografısteri boldy.
2018 jyly Amangeldi aýdanyndaǵy Amangeldi Imanov murajaıyna Keıki batyrdyń bıýsti ákelindi, ony jasaýda vengr antropologtary eńbek etti. Ulttyq qaharmannyń kelbetin anyqtaý jáne qalpyna keltirý jumystaryn Vengrııa astanasy Býdapeshtte bas dırektor Zoltan Korsostyń jetekshiligimen jaratylystaný ǵylymdary murajaıynyń mamandary júrgizdi. Batyrdyń bıýstin Almatydan jergilikti kásipker Tańatar Ahmetov ákelgen. Sondaı-aq, Vengrııa men Reseıdiń Mádenıet mınıstrlikterinen saqtalǵan jáne tapsyrylǵan qujattardy murajaıǵa syıǵa tartty.
2019 jyly Almatyda halyq jazýshysy, qoǵam jáne saıası qaıratker, Qazaq KSR-niń eńbek sińirgen mádenıet qaıratkeri, Qyrǵyz Respýblıkasynyń eńbek sińirgen mádenıet qaıratkeri, Qazaq KSR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty Sherhan Murtaza turǵan úıge memorıaldyq taqta ashyldy.
2021 jyly Baıqońyr ǵarysh aılaǵynan «Soıýz MS-19» basqarylatyn ǵarysh kemesi jáne álemdegi alǵashqy túsirý tobymen birge «Soıýz-2.1a» zymyran tasyǵyshy ushyryldy. Bortta reseılik aktrısa ıÝlııa Peresıld, rejısser Klım Shıpenko jáne ǵaryshker Anton Shkaplerov bolǵan. Túsirý toby HǴS-qa ǵaryshta kásibı akterlerdi túsirý úshin kınematografııa tarıhyndaǵy alǵashqy fılm bolǵan «Synaq» fılmine bardy.
2023 jyly tanymal qazaqstandyq mýzykant jáne ánshi Dımash Qudaıbergen kórermenderge qazaqstandyq tanymal «Dýdaraı» ániniń erekshe nusqasyn usyndy. Qazaq áýeni djaz-fank stılinde shyrqaldy.
1945 jyly Almatyda alǵashqy qazaq konservatorııasy ashyldy.
2010 jyly Máskeýde Qazaqstan Respýblıkasynyń Reseı Federatsııasyndaǵy elshiliginiń rezıdentsııasynda dańqty qolbasshy jáne jazýshy Baýyrjan Momyshuly týraly «Ańyzǵa aınalǵan batyr» kitabynyń tusaýkeseri boldy. Jınaqta Baýyrjan Momyshulynyń Máskeý muraǵattarynda saqtalǵan, buryn jarııalanbaǵan jazbalary, suhbattary, sýretteri, sondaı-aq maıdanger-dostary – Málik Ǵabdýllınniń, Dmıtrıı Snegınniń estelikteri bar.
2010 jyly Norvegııa Koroldiginiń taq murageri, hanzada Hokon Magnýs Astanada qazaq-norveg SYSLAB (jumysqa ornalastyrý jáne ınnovatsııa júıelik zerthanasy) jumysqa ornalastyrýǵa járdemdesý ortalyǵyn ashty. SYSLAB jobasy 1992 jyly Norvegııanyń «Hıb-Sıslab» kásiporynynda kishi jáne orta bıznestiń maqsattaryn biriktirý úshin qurylǵan. Jobanyń avtory jáne negizin qalaýshy – Bergen qalasynyń Joǵary tehnologııalar ortalyǵynyń dırektory ıAn Iohonssen. Elimizde atalǵan jobanyń Almaty, Astana jáne Shymkent qalalarynda ortalyqtary bar. Jobanyń negizgi maqsaty – uzaq ýaqyt boıy jumyssyz júrgen joǵary bilimdi mamannyń jumysqa ornalasýyna qol ushyn berý.
2014 jyly QR Prezıdentiniń Addıs-Abeba qalasynda (Efıopııa Federatıvti Demokratııalyq Respýblıkasy), Mehıko qalasynda (Meksıka Qurama Shtattary), Ál-Kýveıt qalasynda (Kýveıt memleketi) Qazaqstan Elshiligin ashý týraly Jarlyǵy shyqty.
2014 jyly jas shahmatshy Jansaıa Ábdimálik FIDE reıtinginde 89-orynǵa kóterilip, alǵash ret álemniń úzdik shahmatshylarynyń «júzdigine» kirdi. «Júzdikke» kirgen 14 jasar Ábdimálik Dınara Sádýaqasovadan 15 saty alǵa shyǵyp, Qazaqstanda nómir birinshi shahmatshy atandy.
2014 jyly Qazaqstannyń iri ýnıversıteti ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-ǵa turaqty damý boıynsha «United Nation Academic Impact» (BUU Akademııalyq yqpal) jahandyq habyn basqarý senip tapsyryldy. BUU tańdaýy kezdeısoq emes: BUU-nyń álemdik moıyndalǵan on prıntsıpterin adam quqyǵy, saýattylyǵy, turaqty damý jáne qaqtyǵystardy sheshýge negizdelgen «Akademııalyq yqpal» baǵdarlamasyna QazUÝ Ortalyq Azııa ýnıversıtetteri ishinde birinshi bolyp qosyldy.
2015 jyly Túrkııada «Dünya» jetekshi ekonomıkalyq gazetiniń Qazaqstan Respýblıkasynyń jetistikterine arnalǵan «Qazaqstan» atty arnaıy sany jaryq kórdi. Munda Qazaqstannyń jetistikteri týraly aqparattyq-anyqtamalyq materıaldar men maqalalar, «Astana-EKSPO-2017» týraly aqparattar qamtylǵan.
2017 jyly Shymkentte «Ońtústik» ındýstrıaldy aımaǵynyń ǵımaratynan Túrkııa Respýblıkasynyń «Ostim» ındýstrıaldy aımaǵynyń ókildigi ashyldy. Sheteldik ındýstrıaldy aımaqtyń quryltaıshylar keńesiniń tóraǵasy Orhan Aıdyn bul jumystardyń qos memleket kásipkerleri úshin de tıimdi bolaryna senim bildirip, «Ońtústik» ındýstrıaldy aımaǵynyń da ókildigi, ıaǵnı bas keńsesi Túrkııanyń astanasynan ashylatynyn jetkizdi.
2020 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Senatynyń janyndaǵy konsýltatıvtik-keńesshi organ bolyp tabylatyn Jastar keńesiniń birinshi otyrysy ótti. Keńes jastar saıasaty salasyndaǵy zańnamany jetildirý máselelerin qaraıtyn bolady. Jastar keńesi ashyq pikir almasý, jańa ıdeıalardy birlesip talqylaý jáne baılanys ornatý kúniniń alańyna aınalady.
