4 sáýir. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Veb-masterler kúni
Veb-sheberler kúnin atap ótý úshin osy datanyń tańdalýy tegin emes. Naqtylap qarasa, 4.04 tsıfrlary 404 sanyn (ınternet-paraqsha tabylmady degen jazý) eske túsiredi.
Veb-master nemese saıttyń «basqarýshysy» veb-saıt jáne ınternettegi korporatıvtik qosymshany jasaýmen aınalysady.
Halyqaralyq mınalarǵa qarsy áreket etý jáne kómek kórsetý kúni
Bul kúndi BUU Bas Assambleıasy 2005 jyly jeltoqsanda resmı túrde jarııalady. Birikken Ulttar Uıymynyń Bas hatshysy Pan Gı Mýn óz joldaýynda mınalar men soǵys qaldyqtarynyń adam ómirine qaýip tóndiretinin jáne damýǵa kedergi keltiretinin aıtty. Ol mınalardan tazartý jáne beıbit ómirge qaýip tóndiretin bilim berýdi belsendi qoldaýǵa, sondaı-aq álemdegi turaqtylyq pen qaýipsizdik jolynda mınalardy joıýǵa kúsh biriktirýge shaqyrdy.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1930 jyly OGPÝ (Birikken memlekettik saıası basqarma) alqasynyń úkimimen Ahmet Baıtursynuly bastaǵan qyryqqa jýyq adam ártúrli merzimderge qamýǵa, jer aýdarylýǵa kesildi. Ahmet Baıtursynuly, Mirjaqyp Dýlatov, Myrzaǵalı Esbolov, Hálel Ǵabbasov, Dinmuhamed Ádilov, Júsipbek Aımaýytov, Ǵazymbek Birimjanov, Ábdirahman Baıdildın, Asqar Dýlatov, Temirjan Esmaǵambetov, t.b. (barlyǵy 20 adam) bastapqyda atý jazasyna kesildi. Ol úkim keıin on jyl merzimge lagerde jazasyn óteýge aýystyryldy.
1933 jyly BKP (b) Aımaqtyq komıtetiniń keıbir qurylymdardaǵy is-qaǵazdardy júrgizý barysyn tolyqtaı qazaq tiline kóshirýdi qarastyrǵan qaýlysy jaryq kórdi. Olardyń qataryna Qazaq Respýblıkasynyń Ortalyq atqarý komıteti, Densaýlyq saqtaý jónindegi halyq komıssarıaty, Aǵartý halyq komıssarıaty, Ádilet halyq komıssarıaty (Joǵarǵy sot pen prokýratýra) jáne Jumysshy-sharýa mılıtsııasy kirdi.
1992 jyly Almatyda TMD elderiniń memlekettik qaýipsizdik jáne barlaý organdarynyń arasyndaǵy yntymaqtastyqtyń negizgi prıntsıpteri týraly kelisimge qol qoıyldy.
1994 jyly «Qazaqstan telearnasy jáne radıosy» respýblıkalyq korporatsııasy quryldy.
1994 jyly Koreı Halyq Demokratııalyq Respýblıkasynda «Sáýir kóktemi» atty halyqaralyq festıval ótti. Onda «Otyrar sazy» ansambli (jetekshisi – Nurǵısa Tilendıev) 1-oryn aldy.
1996 jyly alǵashqy Balqash altyn quımasy alyndy.
2006 jyly Máskeýdegi Chıstoprýdnyı býlvarynda Abaı eskertkishi ashyldy. Abaı eskertkishi – Qazaqstan halqynyń Máskeý qalasyna jasaǵan syılyǵy, jalpy quny – 160 mln 800 myń teńge. Eskertkish jobasyn qazaqstandyq músinshi M. Áınekov pen dızaıner T. Súleımenov basshylyq jasaǵan avtorlyq top jasaǵan.
2014 jyly Ońtústik Qazaqstan oblysynyń Mankent aýylynda polıak áskerleri jerlengen molada eskertkish memorıaly ashyldy. Onyń saltanatty ashylý rásimine Polshanyń Azap shegý jáne tarıhı jadyny saqtaý keńesiniń bas hatshysy Andjeı Kýnerov pen Polshanyń Qazaqstandaǵy elshisi ıAtsek Klıýchkovskı bastaǵan Polsha delegatsııasy qatysty.
2014 jyly Halyqaralyq stýdentter sporty federatsııasynyń sarapshylary (fr. Federation Internationale du Sport Universitaire, qysqasha FISU) «Suńqar» qazaqstandyq tramplınder keshenin álemdegi úzdik bes sporttyq nysannyń biri dep tanydy.
2018 jyly Qaznette domendik attardy bólý jáne qoldaný, olardy tirkeý erejeleri bekitildi.
2019 jyly Almaty qalasyndaǵy fızıka-matematıka baǵytyndaǵy Nazarbaev zııatkerlik mektebiniń 12-synyp oqýshysy Selımjan Chalyshkan Garvardta bilim alý grantyna ıe boldy.
2021 jyly K. Stanıslavskıı atyndaǵy Qaraǵandy orys drama teatrynyń akteri Rýslan Maevskıı «Teatr v fotoobektıve» (THEATRE EXPOSED) Halyqaralyq teatr fotosýreti baıqaýynyń júldegeri atandy. «Áýesqoı» sanatyndaǵy jumystar «erkin foto» jáne «Retrofoto» nomınatsııalary boıynsha 1-oryn aldy, sondaı-aq R. Maevskıı «Portret» nomınatsııasynda «kúmiske» ıe boldy.
2022 jyly Nepaldyń Pohara qalasynda trıatlonnan Azııa kýbogi men Ońtústik Azııa chempıonaty ótti. Jarysqa Avstrııa, Bangladesh, Úndistan, Qazaqstan, Polsha jáne Japonııadan 63 sportshy qatysty. Qazaqstan týyn Ekaterına Shabalına qorǵap, ol basty qarsylastary – japon áıelderinen asyp tústi. Jarys sońynda ol 01:02:20 ýaqytpen márege jetip, 1-oryndy jeńip aldy.
