4 qarasha. Tulǵalar týǵan kún

Búgin, 4 qarasha kúni tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? Kazinform oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.

76 jyl buryn (1947) QR Bilim jáne ǵylym mınıstrligi Ǵylym komıtetiniń Fılosofııa, saıasattaný jáne dintaný ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyzmetkeri, fılosofııa ǵylymdarynyń doktory, fılosofııa professory Anatolıı Grıgorevıch KOSIChENKO dúnıege keldi.

Belarýstiń Vıtebsk oblysy Orsha qalasynda týǵan. 1971 jyly S.M. Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń fızıka fakýltetin bitirgen.

Eńbek joly: 1971-1973 jyldary - Qazaq KSR ǴA Astrofızıka ınstıtýtynda kishi ǵylymı qyzmetker, 1973 jyldan bastap qazirgi ýaqytqa deıin - QR Bilim jáne ǵylym mınıstrligi Ǵylym komıtetiniń Fılosofııa, saıasattaný jáne dintaný ınstıtýtynyń kishi, aǵa, jetekshi ǵylymı qyzmetkeri, bólim jetekshisi, bas ǵylymı qyzmetkeri.

Qazaqstan halqy Assambleıasy janyndaǵy ǵylymı-saraptamalyq keńestiń, QR Qaýipsizdik Keńesi janyndaǵy saraptamalyq keńestiń, Almaty qalasy ákimdigi janyndaǵy Dinı birlestiktermen baılanys jónindegi keńestiń, QR Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń Din isteri komıteti janyndaǵy konsýltatıvtik-saraptamalyq keńestiń jáne Qazaqstan-Reseı sarapshylyq keńesiniń múshesi.

«QR Táýelsizdigine 20 jyl», «Qazaqstan halqy Assambleıasyna 20 jyl» medaldarymen marapattalǵan.

350-den astam ǵylymı maqalanyń, 4 jeke jáne 30-ǵa jýyq ujymdyq monografııalardyń avtory.

62 jyl buryn (1961) QR eńbek sińirgen ártisi, memleket jáne qoǵam qaıratkeri Nurlan Áltaıuly ÓNERBAEV dúnıege keldi.

Ońtústik Qazaqstan oblysy Tóle bı aýdany Qazaqstan aýylynda týǵan.

1980 jyly M. Áýezov atyndaǵy drama teatry janyndaǵy akterler stýdııasyn, 2000 jyly Abaı atyndaǵy Almaty memlekettik ýnıversıtetin zańger mamandyǵy boıynsha bitirdi.

Eńbek joly:1980-1990 jyldary M. Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatrynyń ekinshi plandaǵy akteri, rejısserdiń kómekshisi, bas rejısserdiń kómekshisi, akter boldy. Osy kezde «Ana – Jer Ana» spektaklinde Jaınaq rólin, «Qan men terde» Raı rólin oınady. Taǵy basqa 15 shaqty spektaklde irili-usaqty keıipkerlerdi somdady.

1990-1998 jyldary «Qazaq radıosynda» dıktor bolyp qyzmet atqardy. 1996-1998 jyldary «Habar» agenttiginde aýdarmashy, dýblıaj bóliminiń jetekshisi, 1998-2002 jyldary respýblıkalyq Prezıdent orkestriniń ánshisi boldy. 2003 jyldan «Qazaqstan teledıdary men radıosy» respýblıkalyq korporatsııasy» JAQ Basqarma tóraǵasynyń orynbasary, «Qazaq radıosynyń» bas dırektory boldy. 2007 jyly Almaty qalasy mádenıet departamentiniń dırektory. 2008 jylǵy jeltoqsannan tórtinshi shaqyrylǵan QR Parlamenti Májilisine «Nur Otan» HDP tizimi boıynsha depýtat boldy.

Nurlan Ónerbaevtyń úlken sahnadaǵy ánshilik, oryndaýshylyq óner joly 1986 jyldardan bastaý alady. Ol «Saǵynysh», «Anashym», «Áke armany», «Qazaq qyzy», «Sulýlyq», «Aýylym», «Týǵan kún», «Saǵyndym aýyldy», «Jan aǵa», «Mahabbat kóktemi», «Qaraǵym-aı», «Aqqýym», «Tańǵy tilek», «Aq tilek», «Aı da, kún de» ánderin, sondaı-aq halyq ánderinen «Dýdaraı», «Sandýǵash», «Bir bıdaı arpa», «Úkili kámshat», «Oı kók», «Beý, aıdaı», «Bıpyl» ánderin oryndap júr.

Óner saparymen, kontserttik baǵdarlamamen Túrkııa, Italııa, Frantsııa, Japonııa, Chehııa, Slovakııa, Marokko, Qytaı, Germanııa, Mońǵolııa elderinde boldy. «Sulýlyq», «Jan aǵa» atty aýdıo kassetalary men «Qaraǵym-aı» jáne birneshe úntaspalary shyqqan.

«Astana», «QR táýelsizdigine 10 jyl» (2001), «Qazaqstan Konstıtýtsııasyna 15 jyl» (2010) medaldarynyń, «Daryn» jastar syılyǵynyń (1995), «Mádenıet qaıratkeri» (2008) ıegeri.

61 jyl buryn (1962) «Baǵaly qaǵazdardyń ortalyq depozıtarııi» - «Ortalyq depozıtarıı» (KCSD) AQ táýelsiz dırektory Azamat Myrzadanuly JOLDASBEKOV dúnıege keldi.

Tselınograd qalasynda týǵan. 1984 jyly N.A. Voznesenskıı atyndaǵy Lenıngrad qarjy-ekonomıkalyq ınstıtýtyn ekonomıst mamandyǵy boıynsha bitirgen. 1987 jyly Sankt-Peterbýrg memlekettik ýnıversıtetiniń aspırantýrasyn bitirdi. Ekonomıka ǵylymdarynyń kandıdaty.

Eńbek joly: 1988-1989 jyldary Almaty halyq sharýashylyǵy ınstıtýtynda oqytýshy, 1989-1990 jyldary «Tsentrbank» tobynyń basshysy, 1990-1991 jyldary «Investbank» basqarma tóraǵasynyń orynbasary, 1991-1994 jyldary «Albaraka Kazahstan» halyqaralyq birlesken bankiniń atqarýshy prezıdentiniń mindetin atqarýshy, atqarýshy prezıdentiniń orynbasary, 1994 jyly «Vernenskıı bank» keńesiniń tóraǵasy, basqarma tóraǵasy qyzmetterin atqardy. 1995-1997 jyldary Qazaqstan bankaralyq valıýta jáne qor bırjasynda (Qazaqstan qor bırjasy) keńesshi, bas dırektordyń orynbasary, bas dırektorynyń mindetin atqarýshy, 1997 jyly Almaty qarjy quraldary bırjasy (AFINEX) prezıdenti, 1997-1999 jyldary QR Baǵaly qaǵazdar jónindegi Ulttyq komıssııasynyń atqarýshy dırektory - múshesi, 1999-2001 jyldary QR Baǵaly qaǵazdar jónindegi Ulttyq komıssııanyń tóraǵasy, 2001-2002 jyldary Baǵaly qaǵazdar jónindegi ulttyq komıssııa jáne «BQUK Sharýashylyq basqarmasynyń» RMK taratý komıssııasynyń tóraǵasy, «Pragma» korporatsııasynyń keńesshisi, «Citibank Kazakhstan» JAQ keńesshisi, Qazaqstan qarjygerleri qaýymdastyǵynyń qarjy naryǵy jónindegi dırektory boldy. 2002-2013 jyldary «Qazaqstan qor bırjasy» AQ (KASE) prezıdenti, 2014 jyly QR Ulttyq Banki Tóraǵasynyń keńesshisi, 2014-2017 jyldary «Ortalyq baǵaly qaǵazdar depozıtarııi» AQ Dırektorlar keńesiniń tóraǵasy, táýelsiz dırektory, 2019-2022 jyldary «Saqtandyrý tólemderine kepildik berý qory» AQ basqarma tóraǵasy qyzmetin atqardy.

40 jyl buryn (1983) «Elorda Aqparat» JShS dırektory, saıasattanýshy, zańger Erlan Jaǵyparuly QARABALAEV dúnıege keldi.

«Bolashaq» halyqaralyq stıpendııasynyń stıpendıaty, «Konflıktologııa, qaýipsizdik jáne damý» mamandyǵy boıynsha halyqaralyq damý magıstri.

Eńbek joly: 2004-2005 jyldary Ortalyq Azııa aqparattyq júıesiniń baspasóz hatshysy, 2005-2008 jyldary «Elim-aı» stýdenttik keńesi» jastar qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy, «Ómir jigeri» JShS PR jáne jarnama bóliminiń meńgerýshisi, «Tıimdi saıasat» ortalyǵynyń keńesshisi, «Qazatomónerkásip» UAK» AQ PR boıynsha jetekshi maman, 2008-2009 jyldary Qyzylorda oblysynyń ishki saıasat basqarmasynyń bas mamany jáne basshysy, 2009-2016 jyldary ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdardaǵy basshylyq laýazymdaryn atqardy. 2016-2018 jyldary Qyzylorda oblysynyń bilim basqarmasy basshysynyń orynbasary, 2018-2020 jyldary Qyzylorda oblysy boıynsha bilim salasyndaǵy baqylaý basqarmasynyń basshysy, 2020 jyly «Nur Otan» partııasy saıası jumys departamentiniń dırektory boldy.

2021 jyldan beri «Elorda Aqparat» JShS dırektorynyń orynbasary.

40 jyl buryn (1983) Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttiginiń Batys Qazaqstan oblysy boıynsha departamentiniń basshysy Ádilhan Bádelhanuly SABYROV dúnıege keldi.

Shyǵys Qazaqstan oblysy Tarbaǵataı aýdany Aqsýat aýylynda dúnıege kelgen.

Qazaq gýmanıtarlyq-zań ýnıversıtetiniń Almaty zań akademııasyn 2005 jyly quqyqtaný mamandyǵy boıynsha bitirgen. Sondaı-aq 2021 jyly S. Amanjolov atyndaǵy Shyǵys Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetin támamdaǵan, memlekettik jáne jergilikti basqarý boıynsha akademııalyq dáreje berildi.

2005-2018 jyldary prokýratýra organdarynda túrli basshylyq laýazymdarda qyzmet atqardy. 2018-2019 jyldary – Almaty oblysy boıynsha Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl ulttyq bıýrosynyń departamenti tergeý basqarmasynyń basshysy. 2019-2022 jyldary – QR Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi Shyǵys Qazaqstan oblysy boıynsha departamenti basshysynyń orynbasary. 2022 jyly bastap QR Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi Abaı oblysy boıynsha departamentiniń basshysy boldy.

Qazirgi qyzmetin 2023 jyldyń aqpanynan beri atqaryp keledi.

«Erligi úshin» medalimen marapattalǵan.

107 jyl buryn (1915-2013) jýrnalıst, ádebı mura jınaýshy Gúlnár Mirjaqypqyzy DÝLATOVA dúnıege keldi.

Orynborda týǵan. Almaty memlekettik medıtsına ınstıtýtyn (qazirgi S.D. Asfendııarov atyndaǵy Qazaq ulttyq medıtsına ýnıversıteti) bitirgen. 1939 jyldan 1987 jylǵa deıin dermatolog bolyp jumys istedi.

G. Dýlatova HH ǵasyr basyndaǵy qazaq zııalylarynyń kórnekti ókilderin saıası-azamattyq ońaltýdyń bastamashysy boldy. Ol alǵash ret Álıhan Bókeıhanov, Ahmet Baıtursynov, Mirjaqyp Dýlatov, Júsipbek Aımaýytov sııaqty qaıratkerlerge qatysty materıaldardy KOKP Ortalyq Komıteti janyndaǵy Stalındik qýǵyn-súrgin qurbandaryn saıası aqtaý komıtetine joldady. Gúlnár Dýlatova saıası reabılıtatsııadan keıin Qazaqstan mýzeılerine kóptegen jádigerlerdi tegin syıǵa tartty (Respýblıkalyq ortalyq murajaıǵa, Torǵaıdaǵy A. Baıtursynov jáne M. Dýlatov murajaılaryna, Qostanaı, Semeı, Astana, t.b. murajaılarǵa): sırek kezdesetin zattar - revolıýtsııaǵa deıingi kitaptar, jeke zattar, kóptegen fotosýretter, hattar jáne basqa da úlken tarıhı mańyzy bar qujattar.

Merzimdi basylymdarda kóptegen maqalalary, ocherkteri, esseleri jarııalanǵan. 1993 jyly «Jyldyń úzdik ocherki úshin» G. Dýlatova «Qazaq ádebıeti» gazetiniń 1-shi syılyǵymen marapattaldy. 1995 jyly «Shyndyq shyraǵy» estelikter kitaby jaryq kórdi. 1999 jyly «Shyndyq shyraǵynyń» jalǵasy retinde eki tomdyq kitaby jaryqqa shyqty.

G. Dýlatova Qazaqstan jáne birqatar shet memleketter ǵalymdarynyń ádebı-tarıhı-etnografııalyq zertteýlerine úlken kómek kórsetti. Sóıtip, ádebıettanýshy-ǵalym-tarıhshylar Tomohıko Ýıama (Japonııa), Isanbıke Valıdı Toǵan (Túrkııa), Hasan Oraltaı (Germanııa), Marat Ábsemetov, Sábıra Imanbaeva syndy zertteýshilermen birlesip, olardyń jumystaryna atsalysty. Ol ákesi Mirjaqyp Dýlatovtyń – «Oıan, qazaq!» shyǵarmalar jınaǵynyń qurastyrýshysy.